Juhan Liivi looming (4)

Juhan Liivi looming:
1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene . Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi.
„Eile nägin ma Eestimaad “ - …nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid.
„Must lagi on meie toal“- … must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda!
Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik.
„Kui tume veel kauaks ka sinu maa…“
„Oh sa mustakuuene rahvas“- … ükskord tunned , et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev).
„Kas ma Eestit unes nägin“- … nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa , murehõlm ta ümber käis.
Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust.
„Ta lendab mesipuu poole“- … ning hing, oh hing, sa raskel a´al- kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole , kui kotkas tõused ta poole.
„ Vangis “- … sest seegi, sinu kurbus , on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest.
„ Nutt “- … et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid).
Usku isamaale.
Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla.
Rõõmsamad luuletused:
„Meri“- … ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti.
„Isamaale“- jagab kõike Isamaaga
„Mis meil kaunis, mis meil kallis“- … Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn.
„Sinuga ja sinuta “- … Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta.
Usub, et Eestist saab riik „Kas näitad“- … ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik : ükskord- kui terve mõte- ükskord on Eesti riik! Kas aasta tuhandeid mingu- siis vast see haiget ei tee, et suurte rahvaste kõrval on vaba ka väikene.
„Sügisene kodu“- kirjutab kõike positiivselt
„Vanemuise lapsed“- Eesti kultuur
2. Isikliku saatuse luule
„Noor- Eestile“- … mind ärge austage- ei iial iganes!
… nad hirmsad on, kui laulud ja hirmus on mu süda sees.
… te austage mehi, kes kasvavad valguses, kes teaduse krooni saanud, kes tööl on selguses.
„Emale“- räägib õnnetust saatusest
… vaene oli meie talu, vaene ilma otsata. Pilgata sain palju, palju- vahest mõnda lugeda.
… rehkendada ma ei mõistnud, koolis ega eluski.
„Mine ära“- … minge sinna, kus mehed valmivad, laulutarkade lauas istudes , vanatarkade jutte kuulates, kangelaste tegusid imestes. Minge sinna ja viibige nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodude kaunile kaitsjaks . Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te…
„Kangas“
„Oh sõbrad, ei löase ma öelda“
„Õhtul“
„Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan“
„Sugulased“
„Kuuseke“
„Mänd“
„ Helin “
„Varakult“
„Mustlase tütar“
„Minu saatus“
„Üks tõsine tund“
3. Mõtteluule
„Kes meeldida tahab, peab roomama“- … „Jah“ üteldes „ei“ peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja – tänama.
„Omakasu“
„Kus pettus on, sealt põgene“
„Hõlpsam on mägesid tõsta“
4. Loodusluuletused
„Mai hommik“
„Mine, mine, lumeke“
„ Kullerkupp “
„Lumehelbeke“
„Talve õhtul“
„ Tali “
„Külm“
„Tuisk“
„Talve öö“
„Sügise“
„Üks suvepäev“
„Sügisene rand “
„Jaaniõhtu“
„Sügise päike“