Fraseologismid (0)

TÖÖLEHT 4: Leksikoloogia                                                         Esitade meilitsi 22



Eesti keel 6                                                    
TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia                                                                                                               
“Eesti keele käsiraamat”  https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia  fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit
ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline
fraseoloogia.
Fraseoloogia   põhimõisteid   on   fraseologism   ehk   fraseoloogiline   üksus,   s.o   keeles   laialt
käibiv   püsiv   tavapärane   sõnade   ühend,   millele   on   omane   osade   tähenduslik
kokkukuulumine   ning   hrl   ka   metafoorsus.   Fraseologismidena   esinevad   idioomid,
võrdlused,  kõnekäänud  jm.  Nt lendas  orki,  kits  kahe  heinakuhja  vahel,  kuidas  käbarad
käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom  on  liik  fraseologisme:   tähenduslikult   kokkusulanud   liikmetega  püsiühend,   mille
kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas,
puistab südant, viskab villast,  tõmbas (minevikule)  kriipsu peale, ajas pilli  lõhki, tabas
naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst
vorsti   vastu,   tuli   takus,   ühe   vitsaga   löödud.   Ebatäpselt   on   seda   sõna   kasutatud   ka
fraseologismi tähenduses üldse. Peale selle kasutatakse sõna idioom tähistamaks mingile
keelele eriomast sõna, vormi, püsiühendit, millele teistes keeltes ei leidu samalaadset vastet.
Nt idioome paneb kindad kätte, kuidas käsi käib?, ära aja kärbseid pähe, tegi karutükke
saab küll inglise või vene keelde tõlkida, ent mitte nii, et kuidas käsi käib = how is hand
walking = как рука ходит. 3. Selgita, mis vahe on idioomil ja fraseologismil? Idioom on fraseologismi üks liikidest aga fraseologism pole otseselt idioom, sest sinna
kuuluvad veel võrdlused, kõnekäänud jne. 4. Fraseologismide esinemise võimalused (liigid, näited ) Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale,
ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil
oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest,
kleit   nagu   mustlase   tulekahju,   läks   nagu   keravälk,   piiblist   pärineb   nt   jäi   seisma   nagu
soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised
hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks
terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele  leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale:
need fraseologismid olid olemas juba siis, kui praegused läänemeresoome keeled polnud
veel välja kujunenud. Nt ee suud puhtaks rääkida – sm puhua suunsa puhtaaksi. Laenfraseologisme  on   eesti   keel   palju   saanud   saksa   ja   vene   keelest,   millega   ta   on
ajalooliselt olnud kõige tihedamini seotud. Nii arvatakse saksa laenudeks fraseologismid
pöialt pidama, vrd (jemandem) den Daumen halten (või drücken); silma torkama, vrd in die
Augen stechen.


Eesti keel 6                                                     Palju   ühesuguseid   fraseologisme   on   eri   rahvad   võtnud   kõigile   tuntud   ühest   ja   samast
raamatust   –  piiblist.   Näiteks   pärinevad   sealt   eesti   fraseologismid   (millestki)   oma   käsi
puhtaks pesema, küünalt vaka all hoidma. Teine ühisläte  on olnud  antiikkultuur. Vana-Roomast oleme  näiteks saanud Luculluse
pidusöögi   või   lukullusliku   söömingu   ‘külluslik   sööming’,   Damoklese   mõõga   ‘pidev
hädaoht’, kuldse kesktee, valge varese ‘keegi teistest erinev’. Nagu   muudki   sõnavara   lisandub   keelde   fraseologisme   ka  tänapäeval.   Nende   keeles
kodunemine võtab siiski rohkem aega kui näiteks uute esemete nimetuste keeldetulek. Uusi
fraseologisme on nt siililegi selge (vn и ежику понятно) ja nupp nokib (vn голова клюет). Ohtrasti on fraseologisme näiteks slängis, kus loomeimpulsse annab tahe keeleliselt silma
paista,   üllatada,   vaimutseda   või   oma   tegevust   varjata.   Näiteid   selle   kohta   kurjategijate
slängist: makarone riputama ‘valetama’, orelit mängima ‘rusikatega ribidesse lööma’. 6. Leia fraseologismisõnaraamatust tähendused! http://www.eki.ee/dict/fras/  kirpu kõrva panema – kellelegi midagi sellist teatama, mis ta ärevaks, rahutuks teeb  suure surmaga – läbi häda, hädavaevalt, suure vaevaga, suurte pingutustega  üles ütlema –   kõrvatagused märjad – keegi on millekski liiga noor ja kogenematu  valge vares – teistest täiesti erinev inimene  ei liiguta lillegi – mitte midagi tegema, laisklema  korvi   andma   –   mingit   ettepanekut   tagasi   lükkama,   mingist   ettepanekust   keelduma,   ära ütlema (abieluettepaneku, tantsukutse, lähenemiskatse kohta)  pärleid sigade ette loopima – kellelegi väärtusi pakkuma, mida see ei oska hinnata  tuhka pähe raputama – sügavalt kahetsema  tulid nagu tuld tooma –  korraks, lühikeseks ajaks kellegi poolt läbi astuma, kedagi väga põgusalt külastama  auku pähe rääkima –  kedagi rääkimisega, jutuga, keelitamisega veenma, nõusse meelitama  hüüdja hääl kõrbes – kõigi poolt tähele panemata jäetud või jäetav ettepanek vms  küünalt   vaka   all   hoidma   –   oma   teadmisi,   oskusi,   võimeid   varjul   hoidma,   neid   mitte avaldama või kasutama  silmi peast nutma – kurbuse vms tõttu palju nutma  roheline tee – võimalus vabalt jätkata, millegi eelistav arendamine  kiviviske kaugusel –  üsna lähedal asuma, väikese vahemaa taga olema  suud puhtaks rääkima – kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima  närve sööma  – kedagi pidevalt  ärritama,  närviliseks tegema,  kellegi  kannatust  proovile panema


Eesti keel 6                                                      sulepeast välja imema – välja mõtlema, looma elukaugeid, ebausutavaid teoseid, andmeid omamata midagi väitma vms  püksimõõtu võtma – kellelegi vitsa või rihma andma (enamasti lapse kohta)  nahka üle kõrvade tõmbama – petma, tüssama või kedagi rängalt karistama  ajusid liigutama – mõtlema, mõttepingutusi tegema  nagu   puuga   pähe   saanud   –   ebameeldiva   ootamatuse   tõttu   jahmunud,   rabatud, tegutsemisvõimetu olema  kops läheb üle maksa – keegi saab millegi peale vihaseks, keegi vihastab  keelt hammaste taga hoidma – targu vaikima, ülearust lobisemist vältima  nagu välk selgest taevast – täiesti ootamatult, äkki, järsku  vana kala – kogenud, kogemustega inimene  kahe käega alla kirjutama – millegagi täiesti, jäägitult päri olema, midagi ülimalt heaks kiitma  kadus nagu tina tuhka – äkki jäljetult kaduma  kivi kotti! – ütlus millegi kordamineku soovimisel  traati tõmbama – kellelegi telefoniga helistama  aega surnuks lööma – aega raiskama, seda kasutult mööda saatma  sääsest elevanti tegema –  tähtsusetut asja tähtsana esitama, liialdama  hambaid varna panema – nälga jääma, nälgima  juuksekarva otsas rippuma – suures ohus olema, hukkumise äärel olema, hädaohtlikus või väga ebakindlas olukorras olema  suure suuga – bravuurselt, lärmakalt või ahnelt, isukalt, mõnuga  ühe vitsaga löödud – väga sarnased, ühesugused, samasugused  lihunik vahib rätsepa aknast välja –   õnne katsuma – edule lootes riskeerima, midagi teha püüdma  kaikaid kodaratesse loopima – kellegi tegevust takistama, kedagi tegutsemast takistama, kellelegi milleski takistusi tegema  suur nina – võimult, positsioonilt tähtis isik, võimukas isik  kirjutamata seadus –   õrnem pool – naine vastandina mehele  suure   südamega   –   turtsakas,   kergesti   vihastaja,   vihapidaja   olema   või   kaastundlik,   hea südamega olema  hobuse seljast tehtud –   must huumor – huumori alaliik, milles naljana tajutakse agressiooni, sadismi vm vägivalda.  üles puhuma – kedagi või midagi tähtsamaks, suuremaks, paremaks jne tegema


Eesti keel 6                                                      uus lehekülg – midagi uut, novaatorlikku  vastukarva silitama – kedagi pahandama, ärritama, kellelegi meelepaha tekitama  läks nii et kand ja varvas –   ei ole silmatäitki maganud –   põrsal kõrs suus – suitsetava alaealise kohta käiv pahameeleväljend  keelt   kandma   –   kellegi   peale   kaebama,   kellegi   sõnadest   või   tegudest   ette   kandma   või klatšima, taga rääkima, tühje jutte levitama  veri sarve all – keegi on laisk, ei viitsi midagi teha või keegi on vihane, ärritatud, tige   must valgel – trükitud, kirjutatud, selgelt, arusaadavalt kirjas  pead kaotama – ajutiselt kainet otsustusvõimet kaotama, ähmi täis minema või  kirglikult armuma või hukkuma, otsa saama  silma   heitma   –   kurameerimise   eesmärgiga   kellegi   vastu   huvi   tundma   või   takseerima, hindavalt, ihaldavalt vaatama  tuliseid   süsi   oma   pea   peale   koguma   –   kellegi   viha,   kättemaksu   enda   peale   tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama  keel jääb suulakke – kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua või keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust  ninapidi vedama – petma, tüssama  süda tilgub verd – kellelgi on kellestki või millestki väga kahju, keegi elab midagi raskelt üle  hinge heitma – ära surema  hinge kallal närima – näägutama, tänitama, alailma õiendama  hinge kinni pidades – eriti suure tähelepanu või põnevusega  hinge lõikama – kedagi valusalt või solvavalt puudutama  hinge mitte mahtuma – mingi olukorra, asjaolu, mõttega vms mitte leppima  hinge   peal   olema   –   kedagi   vaevama,   rõhuma,   muretsemiseks   põhjust   andma,   piinlema panema  hinge sees hoidma – kuidagiviisi tegevuses pidama; raskustega üleval pidama, hädaga ära toitma või käigus hoidma

Document Outline

• “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545