Prosper Mérimée CARMEN (2)

Prosper Mérimée   CARMEN
 
PEATEGELASTE ISELOOM
 
Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu.
 
Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga . Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.
 
TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK
 
Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa.
 
Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
 
ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED

• Põgeneti loodusesse – raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale
  
• Palju kirjeldusi – kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa
  
• Romantikuid lummas võõraste ja  kaugete maade ja rahva eksootilisus. - „Carmen“ tegevustik toimub Hispaanias
  
• Kirglik vabaduse igatsus – Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis
  
• Romantism on tundeline kirjandusvool – Carmen armus tihti
  
• Romantikutele tähtis erandlikkus – tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid
  
• Esiplaanil autori omad ideaalid – autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
  
• Hinnati huumorit – Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju
  
• Kujutati maailmavalu – jutt räägibki don Jóse kurvast elust
  

 
HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID

• Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi.
  
• Reisil tuleb kõik ära proovida.
  
• Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.
  
• Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele.
  
• Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive.
  
• Hulkuv koer leiab ikka kondi .
  
• Rääkimine hõbe, vaikimine kuld
  

 
ARVAMUS TEOSE KOHTA
Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata.