"Carmen" (1)

2) Tegevusaeg : Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840.
Tegevuskoht: Hispaania
Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose’d tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen – kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees – Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga’ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub Carmeni armastus Jose vastu ning talle ennustatakse surma. Micaela ja Escamillo tulevad mägedesse – üks otsib Jose’d teine Carmen’it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas – aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites.
Tegelased:
Peategelane:haritud, uudishimulik , tundis hästi keeli, rahakas.
Don Jose-Maria. Röövel, endine sõjaväelane. Tugev, aga samas ka nõrk.
Carmen. Ilus, aga kuratlik mustlane.
Teose idee: Ei oska kindlalt õelda. Võibolla see, et armastus võib mehe mida iganes selle nimel tegema panna. Antud juhul siis röövliks hakkama vüi siis sobiks ka see vana ja tuttav ütlus seebikatest ,,Kui mina sind ei saa, siis ei saa ka sind keegi teine (tapetakse keegi)
Hinnang: Hea ja huvitav teos, kuigi 4. peatükk on mõttetu. S.t. ei lähe teosega kokku.
Prosper Mérimée   CARMEN
 
PEATEGELASTE ISELOOM
 
Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu.
 
Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga . Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.
 
TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK
 
Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa.
 
Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
 
ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED

• Põgeneti loodusesse – raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale
  
• Palju kirjeldusi – kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa
  
• Romantikuid lummas võõraste ja  kaugete maade ja rahva eksootilisus. - „Carmen“ tegevustik toimub Hispaanias
  
• Kirglik vabaduse igatsus – Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis
  
• Romantism on tundeline kirjandusvool – Carmen armus tihti
  
• Romantikutele tähtis erandlikkus – tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid
  
• Esiplaanil autori omad ideaalid – autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
  
• Hinnati huumorit – Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju
  
• Kujutati maailmavalu – jutt räägibki don Jóse kurvast elust
  

 
HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID

• Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi.
  
• Reisil tuleb kõik ära proovida.
  
• Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.
  
• Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele.
  
• Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive.
  
• Hulkuv koer leiab ikka kondi .
  
• Rääkimine hõbe, vaikimine kuld
  

 
ARVAMUS TEOSE KOHTA
Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata.
 Prosper Mérimée “Carmen”
“Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta,” selliste sõnadega algab “Carmen”. “Carmen” on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija , kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga.
Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo .
DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega.
Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa. Sinuga elada – seda ma enam ei taha.”. DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon . Viimast korda küsis donJosé : “ Tahad sa minuga jääda?” “Ei!Ei!Ei!” vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas.
Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta. Raamat on väga haarav ning sisaldab ohtralt mustlaskeelseid sõnu. Neljandas peatükis räägitakse põhjalikult mustlaskultuurist, nende uskumustest ja paljust huvitavast. “Carmen” sisaldab samuti palju mustlasvanasõnu.
TEOSE ANALÜÜS
1. Autor, teos.
Prosper Merimee “Carmen”.
2. Tegevusaeg.
Tegevus toimus 1830-ndatel aastatel.
3. Tegevuskoht/ -kohad.
Hsipaanias, Pürenee poolsaarel, Andaluusias.
4. Ülevaade sündmustikust.
Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima . Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik . Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel. Siiski asuti kolmekesi teele Venta der Cuervosse öömajale. Sinna jõudes läks teejuht peale ühist õhtusööki hobustega talli ning senjor ja don Jose jäid „ katuse alla“ . Senjot palus don Josel laulda, mida mees ka tegi. Rahvas hakkas magama jääma, kui tuli teejuht Antonio, kes kutsus senjori oma juurde talli, mille peale don Jose ärritus. Senjor ei pidanud vajalikuks Antonioga välja minna. Hiljem läks ta siiski välja pingile magama ja nägi kuidas Antonio hiilis minema selleks, et don Joset üles andma minna suure vaevatasu eest. Kui teejuht oli lahkunud, läks senjor don Joset äratama, et too põgeneks. Nii ka läks. Ajaks mil Antonia salgaga naases oli röövel läinud.