Kirjand - mina ja puberteet (0)

Mina ja puberteet
Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele.
Puberteediiga jääb tavaliselt 11.–19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg.
Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon . Tihti hakkab tüdrukutel varem puberteet kui poistel, näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid on aga veel lapse välimusega ja lapsikud.
Puberteedi algusega muutuvad tihti ka tujud , mõttemaailm ja käitumine. Võivad toimuda tülliminekud sõpradega ja vanematega, moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma kaasasündinud iseloomujooni ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta leida oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus.Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet , murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine enne ka teinud, aga nüüd on need tihtilugu olulisemad. Sellel segasel hetkel arvab murdeealine tihti, et kõige kergem ja targem on pugeda lapsikuse maski taha.
Kõiki inimesi ei saa võtta ühe mõõdupuu alusel, sest iga inimene on ja käitub erinevalt.
Minu suguvõsas ja tutvusringkonnas on erineva käitumisega puberteedi eas noori. Ühed käituvad väga korralikult ning õppimine on korras. Leidub ka selliseid, keda ei huvita, mida ümbritsevad inimesed ütlevad ja soovitavad, vaid teevad seda mida heaks arvavad . Tihti teevad nad sel hetkel väga valesi valikuid , näiteks hakkavad suitsetama, jooma, narkootikume tarvitama või saavad lapsevanemaks . Samas on leidub ka neid, kes pidutsevad palju, koolis on kõik hästi ning käituvad normaalselt.
Teismelised, keda ei huvita mitte midagi peale pidutsemise, nad on väga probleemsed.
Koolis on hinded ja käitumine halb, kui juua, suitsetada või narkootikume tarvitada, tekivad probleemid ka seadusega. Sellised asjad võivad jätta suure jälje minevikku , mis võib osutuda väga ebameeldivaks tulevikus. Kui koolis eriti hästi ei lähe, ei ole loota ka heale töökohale, raha teenimisele ning helgele tulevikule. Sellised inimesed elavad üldjuhul teiste arvelt, teevad juhutöid või lõpetavad vanglas. Kahjuks noored ei mõtle teismeliseeas sellele ning võtavad tähtsaid otsuseid lihtsalt vastu. Enamus selliseid noori on pärit perekonnast, kus kõik polnud päris korras, kuid see ei pruugi alati nii olla. Halba eeskuju saadakse vanematelt ja ka sõpradelt.
Murdeealine, kes käitub hästi, koolis on kõik korras, on vanemate jaoks kindlasti suurepärane laps, sest alati seostatakse murdeiga halva käitumise ja õppeedukusega.
See noor ei pea oluliseks kampadesse sulandumist, vaid hoopis seda, et koolis hästi läheks ning tulevases elus palju saavutada. Need kes pidutsevad ohtralt ja õpivad ka koolis hästi, on püüdlikud ja tublid , kuid neid huvitab ka see, et neil oleks sõpru ja elu võiks olla ka ''huvitav'' õppimise kõrvalt.
Mina arvan, et murdeiga on väga raske aeg, mil tuleb kõik otsused väga selgelt läbi mõelda, sest muidu võib oma elu igaveseks rikkuda.