tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu tööstustoodangu langusele märksa paranenud · Õhku saastab vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine · Hapestumine ei ole kõige suurem keskkonna probleem Eestis Detsember 2005 9 Kahjustused looduses: · Mulla hapestumine (leostumine) · Veekogude hapestumine · Taimede, eriti okaspuude kahjustumine · Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine Detsember 2005 10 Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn. rõugearmilised skulptuurid · Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele
lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5 PÕHJUSED: reostunud õhk (lämmastiku- ja väävliühendid) TAGAJÄRJED: happelisemad pinnas ja veekogud, taimede kahjustumine, loomade, vee- ja mullaorganismide kahjustumine Sudu OLEMUS: teatus sorti õhusaaste PÕHJUSED: kivisöe põletamise tagajärjel ,,Londoni-sudu" (niiskus, tahm ja väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide
...................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus........................................................................................8 Mullaorganismide looduslik mitmekesisus.................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 SISSEJUHATUS Me tarbime aastas rohkem maa ressursse, kui terve aastaga taastada jõuab. Kogu maailmas
puhtaks Monokult. kasv. Mulla viljakuse kangus, taime välja töötada loodussõbralikke väetisi. haiguste ja kahjurite levik tuleb kõrvaldada haiguskahjust-ga saak Rasked põllumasinad mullad tihenevad, õhusisaldus mullas laiemad rehvid, vähendada harimiskorde. väheneb, mullaorganismide elukeskkond halveneb. Lageraie suurel alal pinnase ära kanne, tuule ja sademete vee mõjul segaviljelusviljad, tuule kaitseridade istutam. Lageraie sademeterohkel alal üleujutused, pinnase ära kanne vee mõjul. Tõkete ehitamine, taimede istutamine Lageraie nõlvadel pinnase ärauhtumine tuule ja vooluvete poolt harimine risti nõlvadega. Põllumaade vähend 1.Territoriaalveed (3-12 meremiili) 2. Majandusveed 3. Avaookean.
apelsinid), viimasel ajal ka rohelist teed. Jaapanis on kõrge fossiilsete kütuste tarbimine , mis kasutatakse eelkõige energia saamiseks. See on 46400MJ/ ha võrreldes maailmatasemega 1734MJ/ ha. See suurendab heitgaaside paiskumist õhku. Mulla ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul toovad kaasa looduslike pindade hävimise. Rasketehnika kasutamine põllumajanduses muudab mullad tihedamaks, vähendab õhusisaldust mullas ning muudab mullaorganismide elukeskkonna halvemaks. Liisi Lehtsaar XI R
liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele · Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
ümberjao.*toitelementideümberjao.*vee ümberjaot.*soojuse ebaöhtlanejaotamine. 7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10. Mullaorganismide mõju: *taimkate-toodab org. Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained. *mikroorganismid, elusorganismid-omastavad taimedest org.ainet ja mikroelemente.*biokeemiline ainerine(taimede, mikroorganismide jt elusorganismide vahel) 11. Inimtegevus: ``-`` mõju: viib muldade degradeerumisele-mulla vastupanu väheneb välistele teguritele, viljakuselangus. *kõrbestumine*sooldumine*keemiline saastamine*erosooni kujunemine. ``+`` mõju: mulla omaduste parandamine-
Gleistumine- Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe) rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon e kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjusta tud põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa (loodus.protsessid)- Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade
ÜLEVÄETAMINE- saagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasv ühel maal kaua). MONOKULTUURIDE KASV-1 maalapil 1 kultuuri kasvatamine. tagajärg:haigused, kahjurid, mulla viljakuse väh, abi:viljavaheld RASKETE PÕLLUMASINATE KASUT-mullad tihenevad, õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond halveneb, abi:põllumasintel kasutada laiemaid rehve, vähendada harimiskordi. LAGERAIE- suurel maa-alal: tuuleerosioon, abi:metsakaitseribad sademeterohkeala- mulla ja pinnase erosioon. nõlvadel-mullapinnaseerosioon. ÜLEKARJATAMINE-kuivemates piirkondades viib kõrbestumisele, abi:vähendada ülekarjatramist ja karjamaid. UUTE PÕLLUMAADE RAJAMINE-looduslikukeskkonna hävimine, metsad raiutakse jne, abi:rajada vähem põlde 9.Põllumajanduse spetsialiseerumine
mullaelustik hävineb Monokultuuride kasvatamine mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb haiguste ja kahjurite levik Raskete põllumajandusmasinate muldade tihenemine kasutamine õhusisalduse vähenemine mullaorganismide elu keskkonna halvenemine
jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. · Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. · Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida. Mulla happelisus Rabade muld on ülimalt happeline tänu turbale. Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult
lämmastikutoitumise hea tase kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ilma mitmekordse kasvuaegse väetamise vajaduseta. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid vähesel määral fikseerida analoogiliselt kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele. Põllule antavas sõnnikus sisalduva kergesti omastatava lämmastiku efektiivsust vähendavad kaks põhilist lämmastikukadu, need on: · ammoniaagi lendumine ehk emissioon; · nitraatide väljakanne ehk väljauhtumine. Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasina atmosfääri. Sõnnikus esineb lämmastik nii mineraalsel kui ka orgaanilisel kujul .
panevad vetikad vohama. 2)Ukrainas on hädavajalik pidev niisutamine, mille tagajärjel tekib põhjavee alanemine ning sooldumine. 3)Kui kasutatakse mürkkemikaale, siis hävivad nii kahjurid kui ka kasulikud bakterid ja putukad. 4)Monokultuuride kasvatamisel toimub muldade vaesumine ning haiguste ja kahjurite levik. 5)Raskete põllumasinate kasutamise tagajärjel tekib muldade tihenemine, õhusisaldus mullas väheneb ning mullaorganismide elukeskkond halveneb. Abinõud: 1)Mulda tuleb korralikult niisutada ja läbi pesta ning lõpuks ka kuivendada. 2)Mahepõllumajandus, täpse väetise koguse määramine. 3)Mahepõllumajandus, viljavaheldus. 4)Viljavaheldus, kemikaalide kasutamine optimaalsel hulgal. 5)Põllumasinatel kasutada laiemaid rehve, vähendada harimiskordi. Kasutatud materjal: 1. https://atlas.media.mit.edu/en/visualize/tree_map/hs92/import/show/all/0402/2 016/ 2. http://www.fao.org/3/a-i3532e.pdf 3
Selleks, et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisaval tpoorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemad taimed, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. 5. Iseloomusta ja too näiteid lähtekivimi, kliima, reljeefi, taimede, mullaorganismide, aja ja inimtegevuse mõjust mulla kujunemisel. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal
Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik. Mullaviljakuse erinevaid kultuure. langus. RASKETE Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi... KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb... KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN
5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada? Liigne kuivendamine alandab põhjavee taset ning rikub looduslikku veereziimi. Selle mõju vähendamiseks ei tohi põlde üle väetada ja tuleb teha veele korralik biopuhastus. Lisaks sellele, kasutatakse intensiivses põllumajanduses raskeid põllumasinaid, mis muudavad mullad tihedaks, mille tulemusena õhusisldus mullas väheneb ja mullaorganismide elukeskkond halveneb. Selle mõju vähendamiseks, tuleks masinatele alla panna laiemad rehvid, mis ei vajuks nii maapinda sisse ja tuleb vähendada harimiskordi ehk teisisõnu käia põllul harva. Kasutatud materjalid: https://vara.e-koolikott.ee/node/2572 https://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Croatia-AGRICULT URE.html https://www.export.gov/article?id=Croatia-Agricultural-Secto http://www.momagri.org/UK/focus-on-issues/The-misery-of-Croatian-agricultur
kasutamine * mürgitatud saak * mahepõllumajandus Monokultuuride * mulla viljakus langeb * kasvatada vaheldumisi kasvatamine * taime haiguste ja kahjurite erinevaid kultuure levik Raskete põllumasinate * muulad tihenevad * põllumasinate kasutada kasutamine * õhusaastus mullas väheneb laiemaid rehve * mullaorganismide * vähendada harimiskordi elukeskkond halveneb Lageraie suurel maa-alal * pinnase erosioon * segaviljelusalad Lageraie sademeterohkel * pinnase erosioon * vältida suurte taimestikuta alal alade teket Lageraie nõlvadel * pinnase erosioon * harimine risti nõlvaga * terrassid
lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil
4,5 (ka Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5) Happevihmade tagajärjed Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10% Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. PÕHJUSED:
Mis on mahepõllundus? Mahepõllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Eesti mahetootjad: AS Saidafarm, Paljumäe talu, Mahtetalu OÜ Olen tarbinud Mahetalu OÜ toodetud kurke ja tomateid. 13.Selgitage näidete abil põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale. a. Põllumajandusmasinate kasutamine muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. b. Niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine c. Väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus d. Monokultuuride - monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14
kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandusmasinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine Ulatuslike põllumassiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademete ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Põllumajandus infoajastul: Täielikult kaubaline ja väga kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste tõttu
Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine -- toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks. 5. bioloogiline neeldumine -- toitained lähevad taimede ja mullaorganismide koosseisu st nende ülesehituseks, st taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole mullast väljauhutavad ja teistele, kõrvalolevatele taimedele ning mikroorganismidele kättesaadavad. Toitained vabanevad pärast taimede või mikroorganismide surma. 18. Nimeta mullas elunevaid organisme ja miks nad vajalikud on?
ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Auto heitgaasid väga reostuvad õhu. Tagajärjed: Muuduvad mulla keemilist koostist. Mullas vabanevad mürgised metalliioonid. Hapestuvad veekogud. Kahjustavad taimejuured ja okaspuud. Väheneb mullaorganismide arvukus. 3 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman Müra *linnatänavad, automagistrtaalid, raudteed (mürareostus) ja lennujaamad müra allikana *kõva muusika ja hääled kodus ja ümberringi
läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas. Vermikompostimise positiivseteks külgedeks võib välja tuua mitmed asjaolud: suurendab mikroobikoosluse aktiivsust, stimuleerib taimekasvu, suurendab seemnete idanemist ning sümbioosi taime juurtega, pärsib taimehaigusi, para ndab taimekasvu ja on lõhnavaba. Vermikomposti võib võrrelda väikese ökosüsteemina, kus esinevad keerulised omavahelised suhted orgaanilise materjali, mikroorganismide, vihmausside ja teiste selgrootute mullaorganismide vahel, mille tulemusel toimub kiire oksüdeerimine ja orgaanilise materjali stabiliseerimine. Vermikompostis on esindatud primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tarbijad. Teadlaste poolt on täheldatud, et vermikompostimisel suureneb kompostitava materjali nitraatide kogus; väheneb raskemetallide hulk, kuna raskemetallid seotakse keerulisteks liitühenditeks humiinhapeteja kõrgelt polümeriseeritud orgaaniliste osakestega; suureneb
Põua ajal tekkinud metsatulekahjud saastavad õhku väga ulatuslikul määral. Kõige enam tolmu tuleb kõrbealadelt. Õhu saastamise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Ja siis see maasoojenemine blabla. Inimeste hingamiselundite kahjustamine. Sudu udu ja tahmaosakeste segu. Atmosfäär puhastub sademete läbi. Lämmastik ja vääveldioksiid lahustuvad vees, muudavad mulla happeliseks sh. happesademed. See omakorda muudab vee ja mullaorganismide elu raskemaks. Okaspuumetsade hävimine ka. Võetakse kasutusele uusi meetmeid võitlemiseks blabla. Vulkaanipursete mõju palju tahket materjali atmosfääri. Väävliühendid. Vähendab atmosfääri läbipaistvust. Lisaks õhku paisatud saaste hulgale mõjutab õhukvaliteeti ka ilmastik. Kui õhk on väheliikuv ja vertikaalne segunemine takistatud, hakkavad saasteained ohtlikes kontsentratsioonides kuhjuma. Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonnale- kõige ohtlikum talvel.
Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonirežiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisrežiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas. 24. Sooturismi aspektid (turist, ressurss) Turistile pakutavad teenused: võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles
lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele · Mägistes piirkondades on levinud terrasspõllundus (3 punkti) a) Miks rajatakse selliseid põlde? ..................................................
(fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks. 6 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 5. bioloogiline neeldumine — toitained lähevad taimede ja mullaorganismide koosseisu, st nende ülesehituseks. Taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole mullast väljauhutavad ja teistele, kõrvalolevatele taimedele ning mikroorganismidele kättesaadavad. Toitained vabanevad pärast taimede või mikroorganismide surma ja nende lagunemist. Taimetoiteelementide jaotamine mullast väljaleostumise ohtlikkuse alusel:
aeglaselt (4). 3 Keskkonna niiskusesisaldus on üks soo ökosüsteemi peamisi tegureid moodustab 90 95% kogu soo kaalust. Sellised tingimused on optimaalsed enam-vähem tavaliste sootaimede hüdrofüütide (sammalde, mõnede tarnaliikide) jaoks (4.) Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida (1.). Soodes on suureks probleemiks nende happelisus. Kõige happelisemates rabades suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades
säilitamine. Aafrika põhja osa. 28.Mis on deflatsioon? Deflatsioon ehk tuulekanne. Deflatsioon esineb enamasti väikese sademete hulgaga tasastel kuivadel maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. 29.Milline on happevihmade mõju mullale? Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. 30.Milliseid raskmetalle leidub mullas ja kuidas nad sinna satuvad? Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- kaadmium) 31.Mida kujutab endast ehitus-ja bioloogiline degradatsioon?
Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5) Happevihmade tagajärjed Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad. 1.2.5. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10% Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. PÕHJUSED:
mitmekesisus·keskkonnategurite varieeruvus.MULLAELUSTIKU FUNKT: 1. taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega; ·2. potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjutustamine(raskmetallid, pestitsiidid jne); ·3. gaaside ja vee ringlemineatmosfääri ja hüdrosfääri vahel;·4. liikide ja geenide bioloogiline elupaik.Lagunemineonprotsess,millekäigusvabanevadjavõetakseuuestikasutuseletoitelemendi d.MOLEKULAARSED MEETODID: Molekulaarsed meetodid võimaldavad mullaorganismide geneetilist mitmekesisust uurida ilma neid isoleerimata ja kultuuris kasvatamiseta , Teine lähenemine funktsionaalse mitmekesisuse mõõtmisel on kasutada mikroobikoosluse kui terviku funktsionaalseid näitajaid . Olulised ohudmullaelustiku mitmekesisusele:·Ökosüsteemi kadu ja fragmenteerimine·Saastumine·Maakasutuse intensiivistamine·Põllumajanduslikud monokultuurid ·Mineraalväetised·Kündmine·Pestitsiidid·Saastumine·võõrliigid ja geenid, mis
Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele. Niigi vähene võetakse ära. Monokultuuride Ühe kultuuri pidev kasvatamine samal kohal - haiguste ja kasvatamine kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, põllumajandus- mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ekstensiivne põllumajandus (arengumaad) Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Muldade erosioon - troopilised ja lähistroopilised piirkonnad, kus põllumaade juurdesaamise pärast raiutakse metsi maha- mullad ,,uhutakse" ära Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine
ja biomass Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus kündmise, saagikoristuse, tallamise, põlemise jne tagajärjel toimub suurte ja pikaealiste mullaloomade (vihmaussid) kadumine ja mitmekesisuse vähenemine, sellele järgnev temperatuuri tõus, mullaniiskuse vähenemine, orgaanilise sisendi vähenemine vähendab teiste mullaorganismide arvukust , Edasine umbrohutaimede intensiivne kasv, mikrofloora koosseis muutub ja see viib muutustele mullakoosluste koosseisus ja sümbioosiseoste vähenemisele Pestitsiidide mõju mitmekesisusele on selektiivne, kusjuures suurte pikaealiste mullaloomade (inseneride) kadumise korral võib mõju kesta pikka aega. Pestitsiidid mõjutavad üldiselt negatiivselt nii liikide mitmekesisust kui neile omast talitlust. 9. Milliseid käsnasid ja ainuõõsseid võib eestist leida?
ärajuhtimine]; üleväetamine - põhja- ja pinnavee reostus [ -> teha kindlaks optimaalne väetise kogus/mahepõllundus]; mürkkemikaalide kasutus - kasulike eluvormide hävimine koos kasulikega [ -> viljavaheldus/haiguskindlamad sordid/mahepõllundus]; monokultuuride kasvatamine - haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine [ -> viljavaheldus/jätta põld puhkama]; raskepõllumasinate kasutamine - mullad tihenevad ja õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond häiritud [ -> laiemad rehvid, mitte nii tihedalt künda]; lageraie - tuule- ja mullaerosioon [ -> jätta tuule-ja metsakaitseribad/valikraie/nõlvad kindlustada) 58. Millised looduslikud eeldused võivad põhjustada vee erosiooni ja kuidas inimene süvendab seda probleemi edasi? (ülekarjatamine, liigirikkus ja ajutised sajud piirkonnas.) 59. Mis on mahepõllundus ja iseloomusta seda?(+!)
Lõuna poolt pärit kultuurtaimed eelistavad neutraalset või nõrgalt leeliselist reaktsiooni. Kõrge happesus Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. Happesuse mõju taimedele avaldub mulla taimetoiteelementide liikuvuse ja mikroorganismide aktiivsuse kaudu. Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem Mulla happesus on tingitud mulla lahuses leiduvatest vesiniku ioonidest ning kolloididel neeldunud vesiniku ja alumiiniumi ioonidest. Jaguneb aktiivne happesus ja potensiaalne happesus. Määratakse laboris, võib kasutada ka ph- meetreid, meie tegime: ,,Keemine". Klaas- või portselannõusse pannakse analüüsimiseks mõeldud kuiv mullaproov ja valatakse peale veidi lahjendatud soolhapet (10%)
hävimine, sattumine vette mahepõllundus Monokultuuride kasvatamine Põldude väljakurnamine, Viljavaheldus, põld puhkama haiguste levik jätta Raskete põllumasinate Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada kasutamine õhusisaldus mullas väheneb, laiemaid rehve, vähendada mullaorganismide harimiskordi elukeskkond väheneb Lageraie suurel maa-alal Tuule erosioon Jätta metsakaitseribasid Lageraie Sadematerohkel Vee-erosioon Jätta metsakaitseribasid, maa-alal kuivenduskanaleid Lageraie nõlvadel Erosioon, maalihe Jätta metsakaitseribasid, terasspõllundus
See jagatakse osadeks, vastavalt tekkele ja tähtsusele olulisemate mullaprotsesside ja funktsioonide reguleerijana. Osad: detriosfäär, risosfäär, porosfäär. Loomade tegevusega seotud sfäärid: drilosfäär, termitosfäär, mürmekosfäär jne. 26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna
Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus-masinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed
Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni
HAPPESADEMED happelise reaktsooniga sademed mis on tekkinud gaasiliste väävli ja lämmastik ühenditest. Tekke põhjused: Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine Transport Tööstus Olme Miks on kahjulikud? happesademete mõju keskkonnale. Mulla hapestumine (leostumine) Veekogude hapestumine Taimede, eriti okaspuude kahjustumine Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine SUDU suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus (tehaste saasteained jt). Tuulevaikuse ja udu korral põhjustab mitmesuguseid tervise häireid. h) Inimtegevuse mõju atmosfääri koostises Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist
Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 24
liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide põllumajandus- elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14
liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide põllumajandus- elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14
just liigne · lämmastik) · Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases · Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. · Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud);
õhusaaste vähendamine väetamine okasmetsa piirkond)või põhjavette. Taimed 3. Väetiste otstarbekas kasutamine. 4. Mürkkemikaalide kasutamine haigestuvad, taimekasv pidurdub 4. Mürkkemikaalide kasutamise kahjurite tõrjeks. Ukraina 2. Mullas vabanevad mürgised piiramine ja lõpetamine 5. Ohtlike jäätmete vale metalliioonid. Mullaorganismide , 5.Pliivaba bensiini kasutamine ladustamine destruentide arvukus väheneb. Seega ka 6. Nõuetekohased prügilad, 6. Muldade sekundaarne uue mulla teke aeglustub. naftasaaduste hoidlad, bensiinijaamad sooldumine (pidev niisutus, 3. Kekkonnamürkide kogunemine 7. Muldade läbipesemine. Kallis. kiiresti auravas KK-s) elusolenditesse (ka inimestesse)
kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, kasvatamine mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, masinate kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus.
lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine;
lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine;
sisaldab fosforit ning mitmesugused settekivimid sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi. Need ühendid on mullas kindlalt fikseeritud ega leostu välja. Taimedele kättesaamatuid ühendeid esineb ka mulla orgaanilises osas. Lagunemata või lagunemise erinevates faasides olevad taimsed või loomsed jäänused, aga ka mikroorganismid sisaldavad toitaineid, mis ei ole veel mineraliseerunud – seega ei ole nad taimedele kättesaadavad. Toitainete omastamist ja sidumist mullaorganismide poolt (sh taimejuurte poolt) nimetatakse bioloogiliseks neeldumiseks. Eriti oluline on bioloogiline neeldumine vegetatsiooniperioodi lõpuks kasutamata jäänud nitraatide puhul, mil nad seotakse mikroorganismide poolt, vältides sellega nende väljaleostumist. Taimed saavad mulla orgaanilise osa poolt seotud toitaineid kasutada vastavalt sellele, kuidas toimub orgaaniliste ainete mineraliseerumine.
annaabi.ee 
