Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õhuga seotud keskkonnaprobleemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.
Õhuga seotud keskkonnaprobleemid #1 Õhuga seotud keskkonnaprobleemid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sam Schmidt Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu.

Geograafia
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral)

Geograafia
thumbnail
10
pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ....................................

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe,

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia

Geograafia
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km)

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5

Geograafia



Lisainfo

Õhuga seotud keskkonaprobleemid 1)Kasvuhooneefekti suurenemine - olemus, põhjused, tagajärjed. 2) Osoonikihi hõrenemeine - olemus, põhjused, tagajärjed. 3) Happesademed - olemus, põhjused, tagajärjed 4) Sudu - Olemus, põhjused, tagajärjed. 2. Kliimamuutused - mis see on ? Põhjustavad tegurid, looduslikud, inimtekkelised. 3. Mussoonid - mis need on, kuidas need tekivad, kus need esinevad. 4. Aastaaegade vaheldumine - millest tingitud, pööripäevade nimetus kuupäevadega (talvine, kevadine, suvine, sügisene). millal esineb polaaröö ja polaarpäev. Tekke põhjus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun