EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad
Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Mulla lähtekivim (C) mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal Aluskivim(D). mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustamisel ei osale Mullad, kus põhjavesi ulatub mulla alumistesse horisontidesse või maapinnale ..... Gleihorisont (G) sinakas, rohekashalli või valkja värvusega kujuneb liigniiskes (hapnikuvaeses) keskkonnas
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla
saa taimed toitaineid kätte vahel Mullahorisondid ja mullaprofiil Kõdu Mullahorisont maapinnaga Huumus horisontaalne eri Väljauhte- värvuse, koostise, kiht paksusega mullakiht Mullaprofiil Sisseuhte- näitab kiht mullahorisontide paiknemist Lähtekivim Mullahorisondid Kõdu koosneb lehtedest, okstest, Kõdu okastest, samblikest, sambla, Huumus rohttaimede osadest Huumushorisont koosneb tumedast huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa
kuni kolmekihilised ja erineva niiskusesisaldusega. · T turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Mullahorisondid - muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad.
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad:
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
5. Lähtekivim- muld kujuneb lähtekivimil, suurem osa mulla massistpärineb lähtekivimist. Määrab ära: *mineraalse koostise*toitainete sisalduse*mulla tektstuuri e. Lõimise( osakeste suuruse)*vee läbilaskvuse*kivisuse* mulla pH 6. Reljeefi mõju mulla kujunemisele: *murendmaterjali ümberjaotunuse*mullaosakeste ümberjao.*toitelementideümberjao.*vee ümberjaot.*soojuse ebaöhtlanejaotamine. 7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10. Mullaorganismide mõju: *taimkate-toodab org. Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained
taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mullahorisont- erineva paksuse, värvuse, ehituse ja koostisega kiht mulla püstläbilõikes; mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad
2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku. 4) Lähtekivim murenenud kivim, kuhu asuvad taimed ja millele muld tekib (huumus taimedest muld) 5) Muld maakoore pindmine kobe kiht. 6) Niit puudeta ala, mille taimkatte mood. Enamasti mitmeaastased rohttaimed. Puisniite peab kaitsma seal elavate liikide kaitsmiseks.
mullad maailmas. kunstlikku toiteelementide vaesus. niisutamist. 14) Mullahorisondid - Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi: A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu.
Kõrgemalt madalamale- mõjutab muldade niiskust, kuna päikesekiired,mis maapinda soojendavad ei pääse igalepoole võrdselt,vastavalt ilmakaarele*tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul relj. Sp. Künklike piirkondade muldkate on märgatavamalt mitmekesisem kui tasandikel aeg-muld muutub ja saavutab arengu käigus küps.seisundi. looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet,mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu.*mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitaiinevarud aastatuhandete vältel ammenduvad,sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks
km) · Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel koostoimel. Pedosfääri kujundavad tegurid: · Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine · Mullahorisontide kujunemine Mulla koostis · Õhk · Vesi · Orgaaniline aine · Mineraalained · Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. Muldade degradeerumine · Inimtegevuse poolt põhjustatud muldade kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12%
moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad. Millest koosneb muld? Muld koosneb liivast, veest, savist, õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid moodustavad 5%, Õhk 20%, Vesi 20%, Orgaaniline aine 10% ja Mineraalne aine 45% Mis on mullaprofiil? Mullaprofiil on mullahorisontide läbilõige. Taimeliikide arv Eestis. Eestis on ligikaudu 1200-1500 taimeliiki. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb mullastiku mitmekesisusest, kliimatingimuste suurest muutuslikkusest, pikast rannajoonest ning asendist ida- ja läänepoolsete taimeliikide levikuteede ristumiskohal. Eesti peamised taimkattetüübid. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood (22,3% riigi pindalast) Arumetsade liigid.
seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks. Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest.
kapillarse veemahhutavuseni. Mulla veereziimi isel taimekasvu seisukohalt: Mulla õhumahutavus on tihedalt seotud põuakartlik(väikese veemahutavusga), õhuläbilaskvusega. Õhuga täidetud pooride maht parasniiske(suure vee mahutavusega), nõrgalt mullas. Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, liigniiske(toitub sademetest), tugevasti väga suure tähtsusega on mulla struktuursus. liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, kuiv, tahe(värske), niiske, märg, vesine. niiskusest(kuivendus astmest) (liivmullal 22- Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, 32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%, mille poolet muld erineb viljatust kivimist. turvasmuldadel 0-25%)
Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100% Huumus maismaal toimuv orgaaniliste ainete lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mulla viljakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks avaldavalt bakterite ja osade seente toimel. Mullahorisont eriti tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. Mullaprofiil mullahorisontide läbilõige, mis aitab mulda uurida ja klassifitseerida. Mulla veereziim nähtuse kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus. Kamardumine mulletekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Soostumine looduslikult toimiv mullatekkeprotsess. Gleistumine toimub.
Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Päikese kiirgusenergia jaotud künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. · Aeg (vanus): Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Aktiivsed mullatekketegurid: · Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. · Taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ning mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra
MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine- indikaatortaimed,võimalik reziime eristada,põllul aias raskem, metsas kavukohatüübid- selle alusel võib öelda millised mullad. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.MULDADE KLASSIFITSEERIMINE-salomon gubertus 17 saj. 30- 40 a.-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse
seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või
Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon
Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka
Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise
rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist.Mineraalainete kogunemine- savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Küllastumine-mullahorisontide rikkumine Ca-ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda lubjarikka
Herbaariumi koostamiseks koguti alusmetsa- ja rohurindetaimed ning samblad. Järgmiseks valiti kaevekoht ning tehti mullaprofiili kirjeldamiseks kaeve. Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja vorstikest ning kas vorstikest on võimalik painutada. Mulla reaktsiooni määramiseks võeti igast horisondist klaasalusele proov, tilgutati sellele universaalindikaatorit ja määrati proovilahuse värvuse alusel horisondi reaktsioon. Pärast kaeve kirjeldamist aeti kaeve kinni. 1.2 Sisetööd
Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont. Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel, Vaja:lähetekivim ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine ja aurumise tüüpi veerežiim. Eraldi horosonti ei moodustu. Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse. Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti eiraldi ei moodustu.
lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett 58. Gleistumine. -Liigniiske ja hapnikuvaene protsess 59. Turvastumine.- protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. 60. Kamardumine. – huumuse teke ja kogunemine 61. Leostumine. – vees lahustavate soolade ja karbonaatide eemaldamine mullast 62. Küllastumine. – mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavee arvelt 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. 64. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. 67. Muldade kasutussobivus. … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi. Kasutussobivuse määravad-
1. Töö metoodika Enne välipraktikat koguti eelmise õppeaasta jooksul valmistati ette uurimisala taustinfo, milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi,
roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.
Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. 55. !Kamardumine! huumusainete teke ja kogunemine mulda. 56. !Leostumine! Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 57. !Küllastumine! Mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. 58. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud 1) Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund 2) Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis 3) Mullaliik – eristatakse alltüübi piires 4) Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 59
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3). Selle toimel vananeb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont- mulla kihid, mis erinevad värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga. Mullaprofiil- mullahorisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida ja iseloomustada. Mulla veereziim- läbiuhteline: tekib, kui sademed ületavad aurumise, ehk sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud: sademed ja auramine on tasakaalus, ehk mulda imbuv sametevesi ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga: auramine ületab sademed, ehk mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale
Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks. Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Mulla profiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mulla veereziim Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev
Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja
omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef: mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi; kõrgus, maapinna kalle ja põhjavee tase. Aeg ehk mulla vanus: kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid. Aja jooksul saavutab muld läbi muutuste küpsusseisundi ehk sellele mullaliigile omase taimkatte, mullahorisontide järgnevuse ja toitainete varu. Mida noorem muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus: inimesed püüavad maaparandusega mulla omadusi muuta, põllutööd, materjali kadu (saagi koristus, materjali lisamine (väetamine). Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis kivimis ei muutu. Temperatuuri kõikudes käituvad kivimite
II Mineraalainete akumulatsiooniprotsessid: 1.Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks ning nende kogunemine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus mullal neutraalne või nõrgalt happeline pH. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%- lise HCl-iga. Peegeldub metamorfse horisondi tekkes. Tähistame Bm. 2.Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca- ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda (lubjarikka) põhjavee mõjul (muld on märg). pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. Ei peegeldu mullaprofiilis, mullaprofiil on diferentseerumata III Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1.leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks
3. Väljauhte-(eluviaal) (E) on valge, hall või kollakas alati ülemisest ja järgnevast horisondist heledama värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all. Kujuneb mullas saviosakeste ja ainete väljauhtumisel. 4. Sisseuhte-(illuviaal) (B) on pruuni värvusega. Paikneb A või E horisondi all. Siia toimub ainete sisseuhe. 5. Mulla lähtekivim (C) on mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud. Paikneb mullahorisontidest sügavamal. 6. Kui mullahorisontide all esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud
olenevalt kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 69. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 70. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 71. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3
mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu
mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine,
Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast
Mullatekkeprotsessid, mida ei loeta elementaarprotsessideks: Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused
aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 69. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 70. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3
B(g)- gleistumistunnustega horisont, Bg- gleistunud sisseuhtehorisont, kui on koguaeg niiske, tekib gleihorisont G (sinakashall). Kui g on kriips all , siis on põhjaveelise liigniiskusega tegemist. Kui on g aga ülakriips, siis on sademetevesi jäänud pidama liivsavi kihtidele, see on ülagleistumine. Mulla kõige tähtsam väline tunnus on värvus, sest see kajastab keemilise ühendi olemasolu. Mida rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel me klassifitseerime muldi. Tähtis nätaja on ka ülemineku iseloom: kui üleminek toimub alla 3 cm kihis, siis öeldakse, et üleminek on järsk. Kui värvus on määratud, siis tuleb ära määrata mullalõimis ( kas või sõrmeproovi meetodil). Siis on vaja kindlasti kirjedada, kuidas mullamass on üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena (sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid
pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab
aeglane. Huumus on juhusliku jrjestusega polmeer, mis koosneb aromaatsetest ja heterotsklilistest rngastest. Huumuse ruumiline struktuur on ksnakujuline, mis absorbeerib vett, ioone, org. molekule. Huumuse teke on peamiselt mikrobioloogiline protsess- orgaaniliste polmeeride lagundamine monomeerideks ja sellele jrgnev polmerisatsioon spontaansete keemiliste reaktsioonide vahendusel. Mulla keemilised ja fsikalised omadused pH, enamik mulla mikroobe eelistab pH vahemikku 6-7 Mullahorisontide thised mulla iseloomustustes: Toitained. Erinevad mullad sisaldavad erinevas O orgaaniline horisont, koosneb taimede ja koguses ja eri kujul orgaanilist ainet, anorgaanilist ja loomade jnustest (metsakdu, rohukulu) orgaanilist lmmastikku ning fosforit. A huumushorisont, akumulatiivne horisont Temperatuur: mesofiilid 8(15)-45 oC, temperatuur E leethorisont, eluviaalne horisont mjutab nii rakkude fsioloogiliste protsesside B illuviaalne horisont (sisseuhte horisont)
Orgaanilise varise kiire lagunemist soodustab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mull-tüüpi huumuse tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis → huumus ja see protsess on kiire, orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul
lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega
annaabi.ee 
