Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mulla niiskus, loomad, taimed mullas. (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes elavad mullas?

Muld
***
*****
 
 
Mis on muld?
 Muld on maakoore 
pindmine   kobe  kiht
 Mul ad on väga 
mitmekesised
 Nad on erinevate 
koostiste ja 
omadustega
 Mul as elavad taimed, 
bakterid , seened ja 
mul aloomastik
Parajalt kobe muld
 
 
Mulla koostis
M u l a   k o o s t is
M u l d
V e d e l   o s a
T a h k e   o s a
G a a s i l i n e   o s a
2 5 %
5 0 %
2 5 %
M u l a v e s i
M i n e r a a l n e
O r g a a n i l i n e
M u l a õ h k
u   9 5 %
u   5 %
  Päris sellist mulda   on raske leida, kus kõik jaguneb nii täpselt
Huumus
Huumus
 Huumus on pruunikat 
värvi aine mul as
 See sisaldab taimedele 
kasvamiseks vajalikke 
toitaineid
 Huumus tekib nt ni : 
 1)  samblik  asub elama 
mingile pinnale, nt kivile 
 2) järk­järgult nad 
surevad ning kõdunevad 
 3) tekib huumus
 
 
Vesi mullas
 Vett leidub mul as jää, vee või 
veeauru kujul
 Vett vajavad mul as elavad 
organismid oma elutegevuseks
 Ka väga kuivas mul as on alati 
vett, sel juhul on vesi 
üliõhukese kilena 
mul asõmerate ümber. Sel ist 
vett taimed kätte ei saa
 Kui vett on mul as li ga palju, ei 
Vesi mullasõmerate 
saa taimed toitaineid kätte
vahel
 
 
Mullahorisondid ja mullaprofi l
Kõdu
 Mul ahorisont­ 
maapinnaga 
Huumus
horisontaalne eri 
Väljauhte-
värvuse, koostise, 
kiht
paksusega 
mul akiht
 Mul aprofiil­ 
Sisseuhte-
näitab 
kiht
mul ahorisontide 
paiknemist
Lähtekivim
 
 
Mullahorisondid
 Kõdu koosneb lehtedest,  okstest
Kõdu
okastest, samblikest, sambla, 
rohttaimede osadest
Huumus
 Huumushorisont koosneb tumedast 
huumuse massist
Väljauhtekiht
 Väljauhtehorisont­  valkjas  kiht, kust 
vesi uhub toitained välja mul a 
Sisseuhtekiht
sügavamasse ossa
 Sisseuhtehorisont­ pruunikas kiht, 
Lähtekivim
kuhu vesi uhub toitained ülemisest 
kihist
 Lähtekivim­ materjal, mil est muld on 
kujunenud, näiteks li vakivi,  lubjakivi
 
 
moreen
Kes elavad mullas?
 Mul as elavad  mikroorganismid , mikroloomad, 
pisiloomad ja suuremad mul aloomad
 Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja 
ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei 
näe
 Mikroloomad on ümarussid,  lestad  ja 
Bakterid
hooghännalised. Nad elavad mul aosakeste 
vahelistes tühimikes
 Pisiloomad on putukad, putukate  vastsed  ja 
ussid . Nemad uuristavad mul a tahkete osade 
vahele käike
 Suuremad mul aloomad on rästik,  mutt
karihi red ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad 
m  ulda käike või ka  
sutavad juba kel egi poolt 
Ümarussid
valmiskaevatud  urge
Vihmauss
  Vihmausside  li kumine 
segab  ning kobestab 
mulda
 Vihmauss sööb kuivanud 
ja poolkõdunenud 
taimelehti ning rohukõrsi
 Vihmausside väljaheited 
Vihmauss. 
muudavad mul a 
sõmeraks
 
 
Kasutatud materjal
  http://www.miksike.ee/
  http://humblebee­farm.blogspot.com/2012/05/soil­heart­of­
farm .html
  http://www.annaabi.com/seened­ja­samblikud­mx12960.html
  http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/4­3­7­2.ht m
  http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal&catid=1
  http://outofuganda.files.wordpress.com/2008/07/mud2.jpg
 
 

Document Outline

  • Muld
  • Mis on muld?
  • Mulla koostis
  • Huumus
  • Vesi mullas
  • Mullahorisondid ja mullaprofiil
  • Mullahorisondid
  • Kes elavad mullas?
  • Vihmauss
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #1 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #2 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #3 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #4 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #5 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #6 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #7 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #8 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #9 Mulla niiskus-loomad-taimed mullas #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriibik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mullateaduse KT
5
doc

Mullateaduse KT

taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees

Metsandus
Mulla kordamine
15
docx

Mulla kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3

Mullateaduse alused
ÜLDMAATEADUS 11 KL
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks

Geograafia
Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
MULD-EKSAM-1
44
pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal

Eesti mullastik
Mullateadus
19
doc

Mullateadus

Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal).

Mullateadus
Mineraloogia kontrolltöö
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja

Mullateadus
Mullateaduse üldosa
36
pdf

Mullateaduse üldosa

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend.

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun