Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht
Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega. Lähtekivimiks on üldiselt kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Mullaelustiku kiht on üpris tüse, ainuke mis piirab bioloogilist mitmekesisust on mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on olemas sobiv pH tase, mis jääb vahemikku 5,8-6,1. Üldiselt on leetjad mullad head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Seal saab kasvatada kõikide kultuuride 4 taimi
4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse Tegevused Otsesed tagajärjed Kaudsed tagajärjed Tallamine Muldade tihenemine Põllupinna ja mullaviljakuse vähenemine Maaharimine raskete masinatega Muldade tihenemine vee-ja õhu mahutavuse Mullaviljakuse vähenemine vähenemine Valel ajal väetamine Mullaelustiku kahjustamine Veekogude reostumine ja kinnikasvamine Põlluharimine järskudel nõlvadel Erosioon Mulla hävimine, põllupinna vähenemine Kahjurite ja umbrohutõrje Mullavee reostumine Põhjavee ja veekogude reostumine Maaparandus Veereziimi muutmine Põhjaveetaseme alanemine
26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt
· Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. · Mullaõhk-täitab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapnikku. · Mullaelustik-segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. Mullaelustiku tegevus muudab nii mulla õhustatust kui ka struktuursust. 6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine: · Ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet, (mineraalne aine satub mulda nt. Jõgede tulvavete poolt kantuna jne.) · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms, · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega
Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus. Mullad erinevad üksteisest aluskivimi, lähtekivimi, värvuse, mulla lõimise, toiteainetesisalduse, veesisalduse, õhusisalduse, veeläbilaskvuse, soojenemiskiiruse poolest. 11.Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus? Vastus. Viljakates, huumuserikastes, toitaineterikastes muldades. Nt. mustmuldades
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. *Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist(Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) *Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad
mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad, vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on
Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang, kulutused tõuaretuse- ja veterinaarteenindusele (USA, Austraalia, Argentiina) Istandus- Taimekasvatusmajand, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud 3. Milline on intensiivne põllumajanduse mõju keskkonnale? Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale?
KOMBAINID, PÕHUMAJANDUS süsteem eriti täpse asukoha- ja kiirusinfo määramiseks kokkuhoid ning kergader segab taimejäänused kogu Millest sõltub kombaini töö kvaliteet? kolmemõõtmelises ruumis ja selle kasutajatele kättesaadavaks harimissügavuse ulatuses, mis annab hea võimaluse Kombaini töö kvaliteet oleneb eelkõige koristatava tegemiseks kõikjal maailmas. mullaelustiku tegutsemisele ja selle kaudu huumuse kultuuriterade ja põhu niiskusest ning umbrohususest. GPS süsteem koosneb kolmest põhisõlmest: moodustumisele. Ilmastiku arvestamine teraviljade koristamisel on vajalik · maapealne kontrolljaam ja jälgimisjaamad, 13. Mulla pindmise kihi segamise, sügavamate kihtide selleks, et valida kõige soodsam aeg koristamiseks, paremini
3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7
Mulla peamine miinus on see, et kohati esineb toitainete puudust. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud gleimullad sobivad paremini heinamaaks ning gleistunud leetjas mullad sobivad erinevate põllukultuuride kasvatamiseks peale kuivendust. 4
AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3
KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted
kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks
Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel
Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus, huumus sisaldab taimede kasvuks vajalike keemilisi elmente nagu c,n,s. Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.Aktiivsed: Kliima- Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase
Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks
Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: ls157/sl18/v2krl pH: 5,6 Keemine: Alates 57 cm Horisondid: A-B-C A (0-57 cm); B (57-75 cm); C (75- cm) Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Mulla potentsiaalse viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada külvikordi, kus heintaimede osatähtsus on piisav selleks, et hoida huumusesisaldust olemasoleval optimaalsel tasemel. Boniteet: 69 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: Ko leostunud muld
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele
Maailma mullad 1. Tundravööndi mullad Karmis polaarkliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Viimane jääb isegi lühikesel suvel mulla alaossa püsima ning mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda, siis muld on ka suvel pidevalt liigniiske. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide (A, AT) väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. ...
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. e) Mullaorganismid · Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. · Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. f) Aeg · Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. · Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. g) Inimtegevus
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada
Maaharimine raskete masinatega Muldade tihenemine, vee-ja õhumahutuvuse väh Valel ajal väetamine ja üleväet Mullaelustik saab kahjustatud Põhjavee, veekogude reost ja kinni kasvamine Põlluharimine järskudel nõlvadel erosioon Põllupind väh, mullaviljakus kaob Kahjurite ja umbrohutõrje Mullaelustiku hävimine Põhjavee ja veekogude reost Maaparandus Veereziimi muutumine Põhjavee taseme alanemine Õhu saastamine Mullaelustiku kahjustamine, Muutused looduslikes kooslustes mullavee reost Korraldamata jäätmekäitlus( reo ja Põhjavee ja veekogude reost. mürkained) -''-
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele
orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef. - mõjutab vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed- Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ja suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük kala püütaksee rannalähedastel aladel, väikeste kalapaatidega (ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades) Avamerepüük laevaga avamerel
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal samade kultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid. Üleväetamise vältimiseks tehakse mullaanalüüse, loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga biotehnoloogilisi vahendeid. 4.4 Kalandus Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste
seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia
on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus Leetjate muldade mullaelustiku tegevusest ja juurestikust hõlvatud kith on suhteliselt tüse tänu mulla strukutuursusest tingitud heale õhustatusele ning rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsele vegetatsiooniperioodi stabiilsete niiskusoludele. Samal ajal on leetjate muldade bioloogist aktiivstust piiravaks teguriks mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad a kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
mageveest. Kuna aurumine on nendel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal monokultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Põldudelt kanduvad väetised väga kergesti veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Arenenud riikides otsitakse meetodeid, kuidas suurenevate tootmismahtude juures keskkonda vähem kahjustada. Üleväetamise vältimiseks tehakse põhjalikke mullaanalüüse, et väetisi oleks võimalik anda vaid põhjendatud kogustes ja õigel ajal. Loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga mitmeid biotehnoloogilisi vahendeid.
kiiresti, jahedas aeglaselt. -Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja (ka mullas tegutsevad mikroorganismis ja muu mullaelustik) tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte tihedus ja rindelisus määravad juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagundamisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostööl toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks.
Bioloogiline puhastamine- orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Looduslähedased reoveepuhastid Eeldus: palju aega, palju ruumi Biotiigid- kunstlikult rajatud või looduslikult reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madalad veekogud. Biotiiki voolav vesi peab hästi segunema. Biotiigi puhastamine peab toimima regulaarselt. Nõlvad peavad olema puhtad, vee pind puhas. Tehismärgalad ja taimestikpuhastid Taimestikpuhastis puhastub reovesi vee- või mullaelustiku bakterite, vetikate ja taimestiku kooselu tulemusena. Avaveemärgalad uju või vesiste taimedega tiigid veest välja ulatuvate veetaimedega avaveepuhastid. Juurekihtpuhastid Taimkattega pinnaspuhastid Lemled Settekäitlus Etapid: 1) Tihenemine- eesmärgiks on vähendada settemahtu 2) Stabiliseerimine- eesmärgiks on lagundada settes olev orgaaniline aine ja hävitada tõvestavad organismid.
3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti
Soojas ja niiskes kliimas toimuvad protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. Organismid taimkate on üks olulisemaid mullatekketegureid. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Orgaanilist ainet ja toiteelemente vajava ka muu mullaelustik. Mida rohkem on mullal biomassi, seda suurem on selle bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks
Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega
aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7 Mullaorganismid: Taimede ja mullaelustiku koostoimel toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad sinna aineid ainevahetuse käigus. Aeg: Mullakiht muutub ajajooksul paksemaks., vesi kannab aineid ümber ja tekivad mulla horisondid. Mida noorem muld , seda rohkem sõltuvad ta omadused lähtekivimist. Lähtekivim: mulla mineraalne alus, sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla
I osa: KASVUPINNASTE OMADUSED 6 1. KASVUPINNASTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Kasvupinnase füüsikalised omadused olenevad teda moodustavate osakeste suurusest, erineva läbimõõduga osakeste vahekorrast ning osakeste keemilisest koostisest. Võib öelda, et pinnase mehhaaniline koostis määrab suuresti ära tema muud omadused: temperatuuri-, vee- ja õhurežiimi, toitainete sisalduse ja sidumisvõime, tallamiskindluse, mullaelustiku iseloomu jm. Seega on pinnase füüsikalistel omadustel teataval määral primaarne iseloom, mis tähendab, et nad määravad suuresti ära ka pinnase keemilised ja bioloogilised omadused. 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele 1.1.1. Kasvupinnase mineraalosa Kasvupinnase põhikomponendiks on tema mineraalne osa, mis moodustab justkui „karkassi“, mis kannab või mahutab nii orgaanilist kui keemilist osa. Olenevalt osakeste suurusest kannavad
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Noored arenevad mullad asuvad mere taganemisel vee alt vabanenud rannikutel, mäestikes ja vulkaanilistel aladel. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. e. Organismid-Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Taimekooslus määrab juurde tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis intensiivne biogeemiline aineringe. f. Inimtegevus-Inimesed püüavad maaharimise, väetamise, maade niisutamise või kuivendamise abil mulla omadusi parandada. Ebaõige maaviljelusega kaasneb mulla kahjustumine või hävimine. Kui mulla vastupanuvõime välismõjude suhtes ületatakse, võib see viia mullavijakuse vähenemiseni ja lõpuks isegi mulla täieliku hävinemiseni. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus
liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine • Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine • Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine • Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega • Taimede kasvu kontroll
Ekso- ja endogeense org. aine suhe huumuskattes 23, kogu profiilis 34. gleistumistunnused, B- tsementeerunud pesadega. Põllum. Hu 2,22,6%, N varu 56 Mg ha-1, Nüld 0,13% põllum ja 0,15% metsam. Profiil: O A Ea Bg Cg või OAEaBBhCg C:N metsam. 16, põllum. 11 Leetumisastme järgi nagu parasniisked (vt. eespoolt): Mullaelustiku tegevus looduslikes LPg pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline LkIg gleistunud nõrgalt leetunud muld keskkond ja ajutine ülavesi. LkIIg gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIIg gleistunud tugevasti leetunud muld LPg omadused
tulemused tuleb Euroopa komisjoni ette kanda; Geokeemiline seire uurib erinevate keemiliste elementide sisaldust mullas looduslikult või teatud mõjudel tekkinud keemiliste ühendite sisaldus maakoores,sh mullas. Selle viimane uuring viidi Eestis läbi geoloogiakeskuse poolt 1992-1994 aastatel; Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne); Muldade saasteseire 1996-1999 viib läbi Keskkonnauuringute keskus. 1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal. Mullaviljakuse programm 2002 ... 2008
annaabi.ee 
