Sugukonnad & tegevused 1.Kes moodustasid sugukonna? Sugukonna moodustasid muistsed inimesed sugulaste gruppidena. Suur pere, kes oli omavahel sugulased. 2.Millised eelised oli sugukonnas elajatel? Nad said paremini mitmekesi kodu kaitsta, parem oli ka jahil käia. 3.Millega tegelesid mehed, naised ja lapsed? Mehed Käisid jahil, korraldasid jahiretki, valmistasid tööriistu, käisid kala püüdmas, kaitsesid kodu. Naised Hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega, valmistasid toitu, õmblesid riideid, käisid ka vahel kala püüdmas. Lapsed Vanemate abistamine, korilus.
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi
Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades.
maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad
algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie emakeele päevana. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.htm http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=821:207-aastat-kristjan- jaak-petersoni-suennist&catid=17:muistsetel-aegadel&Itemid=56 http://tartu.postimees.ee/140306/tartu_postimees/194831.php Kristjan Jaak Peterson
.........................................................8 6.KOKKUVÕTTE .............................................................................................................................10 7.ALLIKAD ......................................................................................................................................11 1.SISSEJUHATUS Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal. Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Kuigi peamine atribuut oli parukas, soeng ikka ie erinenud mitmekesisusega, eriti meestel. Kõik egiptuse elanikud kandsid parukad ning paruka kuju, suurus ja materjal näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest ja värviti pruuni ja musta värviga, sest need värvid olid mooes.
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades.
tugeva magnetvälja põhjustajaks. "Kortsud" maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ? Taevas Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel Kuu ja Päike. Päikesekiire langemine altarikivile tähistas aasta vahetumist nii Inglismaal Stonehenge'is kui asteekide Päikesepüramiidil. Täpsemaks mõõtmise saamiseks pidid tegema mõõteriista -- nimetame teda observatooriumiks. Uue Kuusirbi ilmumisega algas uus kuu, märgati selle ilmumist 12 korda aastas ning jagatigi kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks -- kaheteistkümneks sodiaagi tähtkujuks. Maa liikumine
Turiste huvitavad vaatamisväärsused Egiptuses Egiptuses leidub mälestisi iidsetest aegadest peaaegu igal sammul. Aastas käib püramiide ja teisi huviväärsusi vaatamas ning Niilusel lõbusõitu tegemas miljoneid turiste. Kairo - Egiptuse pealinn ja süda. See on Aafrika suurim linn, kus elab peaaegu 17 miljonit inimest. Rohked mosheed taeva poole sirutuvate minarettidega ning rahvarohked tänavad annavad Kairole "Tuhande ühe öö muinasjuttudest" tuttava ilme. Nagu muistsetel aegadel, nii on Kairo ka tänapäeval võimas kultuuri- ja kaubanduskeskus, GIZA - Giza asub Kairo lähedal Niiluse läänekaldal. Siin asub üks tänapäevani säilinud seitsmest maailmaimest suured Giza püramiidid, neist suurim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on peaaegu 147m kõrge. Nende kõrval kõrgub taevasse veel üks tuhandeid aastaid oma saladusi hoidnud rajatis võimas sfinks. Kairo muuseum see on imetlusväärne muuseum ühe rikkalikuma kollektsiooniga maailmas
Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas. Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita.
Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rüüstamisteks ja samuti ka kauplemiseks, kandmas sõjakiivreid sarvede või tiibadega, on kujunenud meile juba ikooniks ning enesest mõistetavaks. Aastatega on tiivad ja sarved kujunenud viikingite sünonüümiks ning nende sobitamisel ideaalseks kujundiks reklaami või muude müüdavasse artiklisse. Selline ikooniline sümboolika on tänasel päeval kasutusel näiteks Minnesota Vikings`i jalgpalli meeskonna sümboolikana. Samuti paljudes
aga maa püsib igavesti. ei ole midagi uut päikese all. 10 5 Ja päike tõuseb ja päike loojub Või on midagi, mille kohta võiks öelda: ning läheb tagasi oma paika, Vaata, see on uus? kust ta jälle tõuseb. Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, 6 Tuul puhub lõuna poole mis on olnud enne meid. ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku. //////////////////////////////////////////////////////////// Koguja kogemused temale on andnud - sest see on tema osa. 12 Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas
Kreeta-Mükeene periood Kaart-skeem. Poolsaared: Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga. Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega. 3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus.
ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena
mälestusmärke maailmas. Linna asutas aastal 514 preester Lakin Chan ehk Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza nimi aga tuleneb maiakeelsetest sõnadest Chi suu, Chen kaev ja Itza hõimunimi, kokkuvõtlikult "itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna süda on taevatrepina kõrguv hiiglaslik Kukulcani püramiid (nimetatud maiade peajumala järgi) ehk nn kivist kalender
Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava.
inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse, avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust. 3. 3.Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid.Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse.Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor.
Juukselõikus protseduure tehti ränikivist valmistatud noaga.Nuga aeti leegi kohal kuumaks ja sellega kärbiti juukseid. Samuti aeti meestel habet ränikivist või pronksist valmistatud „habemenoaga“ Meeste juuksed seoti kimpu nahkpaelte abil,naised aga punusid endale patse ja sättisid ned soenguteks. Muistne Egiptus. Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma jumal selleks otstarbeks barber god. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale.Ancient Egypt Cosmetics Umbes 3000 e.m
muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest. Nende luuletused ei olnud nii pikad ja neid kanti ette seitsmekeelelise pilli e. lüüraga. Ajalookirjutamine Nagu kõik teised rahvad tundsid ka kreeklased oma ajaloo vastu huvi. Algselt olid nad huvitatud ainult kangelasajast, kuid hiljem hakkasid nad uurima ka hilisemast aja-lugu. Periklese ajal hakkas seda kirja panema mees nimega Herodotos. Tema raamat "Historia" on olnud suureks abiks ka tänapäeva ajaloolastele. Näitemängud Juba muistsetel aegadel esitasid kreeklased veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algselt toimusid need etendused looduses, hiljem aga teatrites. Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil. Teatris mängis ainult kaks või kolm näitlejat ja koor. Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske. Tragöödiad ja komöödiad
mälestusmärke maailmas. Linna asutas aastal 514 preester Lakin Chan ehk Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza nimi aga tuleneb maiakeelsetest sõnadest Chi suu, Chen kaev ja Itza hõimunimi, kokkuvõtlikult "itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linnas on säilinud nii maajade kui tolteekide ehitisi:
leiukohad on Austraalias, Ameerikas, Tsehhis, Slovakkias, Ungaris, Türgis, Indoneesias, Brasiilias, Hondurases, Guatemalas, Nicaraguas ja Etioopias. Suurendab dramaatilisust, ta innustab tundeid väljendama ja sobib näitlejatele ning teistele esinevatele kunstnikele, kuid unistajad ja poeedid seda kivi kanda ei tohiks, sest ta võib neis tekitada isiksuse lõhenemist. Kuna opaal on petliku loomusega kivi, siis teda pidevalt kanda ei tasu. Peridoot Kollakas- või oliivroheline, pruunikas. Muistsetel aegadel oli peridoot päikese sümboliks ja Kreekas usuti, et peridoot annab oma kandjale kuningliku energia. Ergutavad seedimist ja soodustavad maksa tööd. Peeneks jahvatatud peridooti võeti sisse homöopaatilistes annustes nägemise parandamiseks. Peridoodil on tugevad puhastavad 7 omadused. Ta vabastab ning neutaliseerib mürke kõigil tasanditel, puhastades peenkeha,
...... 7 2 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Laulupulmad
Valisin selle teema sellepärast, kuna tahan nende konkreetsete teadmiste võrra rikkam olla ning saan teada, kui raske või kerge on üldse pulma korraldada. Vanad pulmatraditsioonid Eestis Vanasti peeti pulmad üldiselt talvel, kuna siis ei olnud segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, ning siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Pea iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu
jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajat. Diskuteeriti, analüüsiti, katsetati omal käel - sellest lähtuvalt hakkasid
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava
6 veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. 3.1. Enne pulmi Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Kosjakombestik kujunes välja 19
Erinevaid hiina hieroglüüfe on hiina kirjalikest allikatest kokku loendatud u 85 000. Neist ligikaudu 85% tänapäeval enam ei kasutata. Enimkasutatavaid hieroglüüfe on u 10 000 ning ajalehtedes ja igapäevatekstides kasutatakse neist omakorda kolmandikku. Kuna oma pika tsivilisatsiooni vältel on hiinlased oma kirja väga vähe muutnud, siis on kõrgelt haritud hiinlasel võimalik mõista ka neid tekste, mis on kirja pandud juba muistsetel aegadel. HIINA Mandžu päritolu Qingi dünastia kukutati Xinhai revolutsiooniga (1911-1912). Revolutsiooni summutamiseks kutsus Qingi valitsus relvajõudude etteotsa kindral Yuan Shikai, kes alustas ülestõusnute juhtidega esialgu edutuid läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni (eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu
just äsja tärganud sarm. 8 Külavanem Johannes Külavanem Johannest iseloomustab uuenduslikkus ning vana eiramine. Külavanem koos teiste külaelanikega uskus kõike, mida Rooma paavst munkade kaudu rääkis. Seega laskis külavanem vanade eestlaste kommetel ning teadmistel külas hääbuda ning tõepähe usuti kõike uut. Ussidega seonduvat peeti saatanlikuks ning ussikeelt kõnelejat saatanaks. Hiietark Ülgas ja Tambet Muistsetel aegadel peeti Hiietarka metsas suureks ja pühaks, keda tuli austada, kuna metsa oli aga väga vähe elanikke jäänud, kadus ka Hiietarga fenomen ning tema õpetusi ei usutud enam. Hiietark ja tema ohverdused olid midagi millesse tuli uskuda, ajapikku ilma tulemusteta ohverdused muutsid inimeste uskumist ning ainsaks Ülgase järgijaks sai Tambet. Kahekesi üritasid nad metsaelu päästa nii jäneseid kui hunte haldjatele ohverdades ja kui ka see ei aidanud tuldi mõttele Hiie ohvriks tuua
ja keda alamad ei vihka. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi ja ta laidab täielikult maha palgaarmee pidamise idee põhjendades seda sellega, et nende "nigel" palk ei tekita neis soovi valitseja eest surma minna. Machiavelli meelest võib valitseja palgaarmeed pidada, kuid tema võimulpüsimine ei ole eales kindel ega turvaline ja väejuhi ülesanne peab jääma valitsejale endale nagu muistsetel aegadel ja tema arvates on palgasõdurite omakasupüüdlikus viinud Itaalia häbisse ja orjusesse. Sama on ka abi vägedega, mis võivad olla küll kasulikud ja tõhusad, nende kutsujale ent on nad peaaegu alati hukatuslikud, sest kaotuse korral jääd ka sina purustatuks ja võidu korral jääd sa nende vangiks. Machiavelli sõnul on palgavägede juures ohtlikum nende laiskus ja aeglus, abivägede juures - vahvus. Seepärast on tark valitseja ikka hoidunud
Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga. Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. Taevas Öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumine on kooskõlas tevakehade liikumisega. Jälgides taevakehade liikumist, püüdsid inimesed ennustada maapealseid muutusi. Sündis aja- ja kalendriarvestus. Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel kuu ja päike. Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks jaotati taevas tähtkujudeks. Päikese teed tähistab 12 tähtkujust koosnev sodiaak(loomaring). Aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes kaheteistkümneks võrdseks osaks. Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega. Maa liikumine Maa liikumine koosneb tiirlemisest ümber päikese, pöörlemisest ümber oma telje ja pretsessioonist(25725 aastat).
Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid. Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor.
Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi
Meeste soenguid kaunistati sulgedega, teokarpide ja loomahammastega. Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi. Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest. 1 Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks
erinevused olid poiste ja tüdrukute ehetes ja rõivastuses. Kui laps suri veidi vanemas eas, maeti ta juba täiskasvanule sarnaneva atribuutikaga. Muinasusund Esivanemate jaoks oli loodus elav ja hingestatud. Üleloomulikud jõud ümbritsesid neid igal sammul. Nendega pidi oskama ümber käia, sest neilt võis oodata nii halba kui ka head. Nähtamatutele jõududele toodi ohvreid, et saada abi või lepitust. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et nad käivad elavatel aeg-ajalt külas. Ennustamine oli esivanemate elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsamate sündmuste nagu sõjakäikude eel. Ennustamisega tegeles arbuja.-.inimene, kes oli hingede ja elavate maailma vahendaja. Ennustamisel saadud märke usuti ja arvestati. Ainus eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal on Tharapitha (ka Taara või
lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta külma veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. 4 Aurusaun on samuti väga pikkade traditsioonidega, juba muistsetel aegadel levis see kreeklastelt roomlaste sekka. Aurusaunas tekitatakse auru aurugeneraatori või aurukatla abil. Täpsed süsteemid reguleerivad auru hulka, õhu sissevoolu ning väljavoolu. Saunaruum ise peab olema selline, et väldiks auru välja pääsemist ja ümbritseva kahjustumist. Edasi juhitakse aur mööda torusid ruumi, nii et saunasolijad on pidevalt auru, või täpsemalt nagu udu sees. Sauna kütmine on küllaltki lihtne, juba
Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks. Valgus ja ilu on iidsetest aegadest identifitseerisid Egiptuse kultuuris. Kõrge esteetiline väärismetallide hindamine. Kuld, hõbe, lasuriit olid egiptlaste meelest parimad materjalid. Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi
ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal. Libahunt 9 Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks. Neid nõidu, kes suutsid moondada end huntideks, kutsuti libahuntideks, koduhuntideks, inimesehuntideks ja soenditeks. Nõid saab ennast muuta teatud ajaks hundiks, teisi inimesi aga jäädavalt
.........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Hoolimata sellest, et keegi ei ole päris kindel sõna ,,religioon" algupärases tähenduses , on sellel sõnal vasteid kõigis ladina keeltest mõjutatud keeltes. Muistsetel sõnal , mida seostame sõnaga ,,religioon" polnud mingit tegemist selle sõna tänapäevase vastega. Religioon on uskumuste, tavade, normide ja institutsioonide süsteem, mille keskmeks on jumalikeks, pühadeks , üleloomulikud jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse , et religioon tekkis kiviajal või on umbes sama vana kui inimkond. Kuna puuduvad kirjalikud allikad siis võib sellest aimu saada vaid arheoloogiliste leidude põhjal.
väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge.
Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele omistati kõiki inimlike jooni. Inimestest eraldas neid igavne noorus, surematus ja võim inimeste saatuse üle. Peamisteks kultuse paikadeks olid templid ja altarid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud, atleetide, luuletajate ja muusikute võistlused
välismõjudeta, ehkki Jaapanil olid sidemed nii Korea kui ka Hiinaga. Budismi tulek tõi endaga kaasa tugevad hiina kultuurimõjud, mis domineerisid kuni Jaapani isolatsiooni alguseni 17. sajandil ja mõnevõrra hiljemgi. (Klassen 2008: 130) Esiteks avaldus see jaapani kelle kujunemises kirjakeeleks. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna, millel on leitud mõnigaid ühiseid jooni grammatikas ja sõnatüvevaras nii korea, soome-ugri kui ka austroneesia keeltega. Muistsetel jaapanlastel puudus oma kiri, vähemalt ei ole sellest teada. 5.sajandi algul tegi Jaapani eliit tutvust hiina hieroglüüfides kirjuatatud tekstidega, kuid alles 6.sajandil, kui see kiri kohandati jaapani keelde, kujunes välja neil hieroglüüfidel baseeruv jaapani kirjakeel. ( Sealsamas 2008: 130) Teiseks avaldus Hiina mõjud trükikunsti arengus. Esimene raamat trükiti Jaapanis 770.aastal. Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul
raamatuid ,,Juhan Liivi luuletused", mis ilmus Noor-Eesti kirjastuse väljaandel 1909. aastal. Ta osales entusiastlikult esimeste eesti kunstinäituste organiseerimistöös. Raud püüdis oma kaasaegsetele selgitada, et esemete kaudu väljendasid eestlaste esivanemad nii vaimseid kui ka esteetilisi väärtusi, mõtteid, elukogemusi ja looduskeskkonnaga seotud tähelepanekuid. Kirjutises "Kunst eesti käsitöös" rõhutas K. Raud, et "ilu loomine on Eestis muistsetel aegadel kõrgemal astmel olnud kui praegu, seda tunnistab rahvaluule, seda tunnistavad endised Eesti ehted ja kaunistatud majaasjad" (Raud 1904). Ta selgitas oma loomekogemuse põhjal, kuidas võisid eestlaste esivanemad leida loodusest ja loodusnähtustest inspiratsiooni ehk kunstniku sõnul loomisevõimu.Raud oli veendunud, et esivanemad lõid oma tunnete ja mõtetega ehk hingega nendest eeskujudest midagi uut, millele nad andsid omalt poolt konkreetse tähenduse
Puudus vanusepiirang ja ka vastuste arv, mis tegi kokkuvõtte koostamise äärmiselt raskeks. 3 Töö käigus täitsin kõik oma eesmärgid ja olen tulemusega rahul. Loodan, et sellest tööst on kasu asjahuvilistele ja teistele, kellel on soov ratastega seotud fakte teada saada. 4 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA Vajadus ratta järele tekkis juba ammu enne selle tegelikku avastamist. Muistsetel aegadel kasutati transpordiks veeteid. Inimesed elasid mägedes või metsades, kus puudusid teed. Populaarsed ja kiired viisid edasiliikumiseks olid jõed, millel liigeldi puutüvedest tehtud paatidega. Maismaal hakati liikumiseks kasutama veoloomi. Loomadele rakendati järgi lohistid, mille võtsid kasutusele Kaug- Ida rahvad. Esimene veeretehnoloogia oli rullidena kasutatud palgid, millega sai näiteks väga raskeid kiviplokke liigutada. Kuna palk oli
värsspoeeme) 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. 54. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tesubi ja Illujanka vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud? Anatoolia aladel elanud muistsetel hetiitidel oli kangelane-tormijumal Tesub. Esimesed üleskirjutused pärinevad 1275-1250 eKr. Peamine idee seisneb jumal Tesubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia jumalat tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohet aga talvise ajana. Sügisel, kui lõpeb maaharimine ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe jumalat. Kui algab kevad, leiab aset uus võitlus ning võidab jumal lohet, ehk kevad talve. 55
Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes alustab tuul taas oma ringkäiku! Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha! [---] Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks ütelda: ,,Vaata, see on uus"? Kindlasti oli see olemas muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid! [---] Mina, koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib. Ma nägin igasugu tegusid, mis 13 päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole. [---]
poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes
kivireljeef, millel on lõvid, mis on teostatud kõrgreljeefis. 9.november KREEKA ARHITEKTUUR. Maalid pole säilinud, ilmastikutingimuste mõjul kaduma läinud. Aga oli siiski võimas, kõik, mis tegid on kirja pandud. Kõik antiik aja käsikirjad on ümberkirjutatud, munkade poolt muidugi, neil ju muud teha polnud. Tegid väga palju koopiaid. Arhailine ajajärk 7.-6. saj e.kr Klassikaline ajajärk 5.-4. saj e.kr Hellenismi ajajärk 4.-146 e.kr USUNDID Muistsetel kreeklastel oli vinge usund, nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimesevälimuse ja iseloomujoontega jumalad. Kõige tähtsamad olid Olümpose jumalad. Zeus, järgmisena tema vennad. Peamisteks kultus paikadeks olid templid, jumalate austamisega kaasnesid pidulikud ronkkäigud. Ja ka võistlused: muusikud, luuletajad ja atleedid. Kreeklaste suurimate saavutuste hulka kuuluvad nende filosoofia, kirjandus, kunst ja teadus. Õppeasutustes 7-20
Tänapäeval pole kuusk sugugi ainukene valgustatud puu. 1990. aastatel levis Skandinaaviast Eestisse tava ehtida raagus lehtpuid elektriküünaldega ja rajada suuri valguskangaid üle tänavate ja hoonete fassaadidele. Aina rohkem on ka peresid, kes lisaks toakuusele ehivad tuledega mõne puu oma ukse ees või aias. Paarikümne aasta jooksul on mõnelgi perel saanud tavaks ehtida metsas metslindudele ja -loomadele kuusk. Ehted on sellisel puul sageli söödavad nagu muistsetel kodustel jõulupuudel. Rohelised elavad oksad Roheline ja igihaljas sümboliseerivad iidsetest aegadest alates taassündi ja on olulised eeskätt kriitilistel aegadel ja suurtel pühadel. Talvise pööripäeva ajal igihaljaste okste kojutoomine on elu sümbol kõigis kultuurides. Novembri alguses (muistse yule'i ajal tõid rohelisi puid koju germaanlased. Kristlus seostas keskajal haljast puud paradiisipuuga
annaabi.ee 
