Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid (0)

Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid
Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest . Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti.
Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased.
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid.
Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades .
Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva.
Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani , millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli . Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke.
Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate pulmakülaliste juuresolekul ning mõrsja pidi samal ajal nutma , et mitte nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik .
Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina . Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale.
Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
Huvitavaid fakte
Kihlasõrmus
o Vanem kui abielu traditsioon.
o Sümboliseerib lubadust kahe inimese vahel jagada tulevikku koos.
Pruudi loor
o Loor varjub pruudi ilu kuni abielupaar on laulatatud.
o Loor hoiab pruuti anonüümse ja katistuna, abikaasa jaoks puhta ja süütuna.
o Hoiab eemale kurjad vaimud.
Pruudikimp
o Pruudikimp oli algselt tehtud tugevatest maitsetaimedest ( tüümain, küüslaauk ) et peletada eemale halbu hingi.
o Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka.
Pruudikleit
o Valge pruudikleit sümboliseerib puhtust ja naiselikkust.
o Traditsioon sai alguse Inglismaal 1840´ndatel, pärast kuninganna Victoria pulma.
Abielusõrmused
o Alguses saanud Egiptuses juba 300 ekr.
o Sümboliseerib kestvat armastust.
o Usutakse, et 3. sõrmes jookseb armastuse veen.
o Tavaliselt kas plaatiumist, kullast või hõbedast.
Pruutneitsi
o Pruutneitsi on tavaliselt noor naine või pruudi lähedane sõber.
o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki.
o Et segadusse ajada halbu vaime.
Isamehed
o Isamehi võib olla vastavalt soovile.
o Kunagi toimubsidki pulmades pruudiröövid, pruudil silma peal hoidma on jäänud nad tänapäevani.
Riisi viskamine
o Riisi visatakse peale laulatuse lõppu, kui noorpaar väljub laulatuskohast.
o Pidevat tooma endaga pruudi viljakust.
Tuvid
o Lastakse kirikust väljudes lahti. Dekoreerivad pulmakaunistusi.
o Sümbliseerivad rahu ja uut elu ka abielu kontekstis.
o Kui tuvi näha pülmapäeval tähendab see, et hea kodu on kindlustatud.
o Toovad õnne.
Pulma kingitused
o Traditsioon on välja arendatud vanast traditsioonist kinkida puuvilju , mis pidavat viljakust tooma.
Lilled pulmas
o Nagu teisedki dekoratsioone valitakse erilise hoolega ka lilli.
o Igal lillel on oma sümboolika.
Pulmatort
o Pulmatorti serveeritakse peale laulatust kui liigutakse edasi peopaika.
o Tordid on mitmekihilised.
o Vanasti külaliste kingitud tordid üksteise peale suuruse järjekorras.