Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.

Esitatud küsimused

  • Mille alusel periodiseeritakse muinasaega?
  • Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus
1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni
2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega ? Tööriistade materjali alusel
3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi
4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada.
5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk , ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest.
6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö, maaharimine ,küttimine ja metsmesindus
7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall,
8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel
9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine – Ümera 1210 ,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224
  • Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased (1208-1227) taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa.
  • Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik ,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada.
    12. Läti Henriku kroonika-kirjutatud ladina keeles,originaal pole säilinud,
    13. Isikud, kuidas on nad seotud eestlaste muinasajaga:
    a) Jaroslav Tark-vene vürst kes lõi tartu lähedale tugipunkti
    b) Kaupo- toreida vanem,kes hukkus madisepäeva lahingus
    d) Lembitu-eestlaste kõige tuntum vanem,kes langes madisepäeva lahingus
    14. Daatumid:
    a) 1030-jaroslav tark rajas tartu kohale tugipunkti mida nim jurjeviks
    b) 1208- sissetung eestisse vabadusvõitluse algus
    c) 1210-Ümera lahing ja võnnu piiramine
    d) 1217-Madisepäeva lahing
    e) 1224-Tartu kaitsmine
    f) 1201-Riia linna rajati sakslaste poolt
    g) 1202-loodi mõõgavendade ordu
    h) 1219-taanlased tungisid eestile kallale
    i) 1220-rootsi tungis eestile kallale
    j) 1227-muitse vabadusvõitluselõpp
  • Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus #1 Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siimnurm Õppematerjali autor
    1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni
    2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel
    3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi
    4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada.
    5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest.
    6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus
    7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall,
    a) 1030-jaroslav tark rajas tartu kohale tugipunkti mida nim jurjeviks
    b) 1208-sissetung eestisse vabadusvõitluse algus
    c) 1210-Ümera lahing ja võnnu piiramine
    d) 1217-Madisepäeva lahing
    e) 1224-Tartu kaitsmine

    Sarnased õppematerjalid

    EESTI MUINASAJAL
    6
    docx

    EESTI MUINASAJAL

    KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki · vastaste sõjaline ülekaal · Eesti ei olnud ühtne riik · relvastuse erinevus 21. Millal algas ja lõppes muistne vabadusvõitlus? 1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks: piiskop Albert- rajas 1201 Riia linna Lembitu- oli Sakala vanem vürst Vjatsko- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev Valdemar II- Taani suurriigi valitseja 24. Dateeri: Riia asutamine 1201 Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217

    Ajalugu
    Eestimaa muinasaeg
    12
    doc

    Eestimaa muinasaeg

    Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

    Ajalugu
    Eesti muinasajal
    5
    docx

    Eesti muinasajal

    MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a

    Ajalugu
    Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni
    2
    docx

    Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni

    1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva

    Eesti ajalugu
    Muinasaeg
    3
    doc

    Muinasaeg

    Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad ­ hiied, järved, allikad Vägi ­ eriline omadus teatud inimestel Hing ­ kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku ­ muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine ­ preestrid · Saada maad ­ feodaalid · Saada kauplemise võimalusi ­ kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ­ ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes Lembitu ­ Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo ­ liivlaste juht. Suri 1217 Valdemar II ­ taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna Aeg Kellega? Kus

    Ajalugu
    AJALUGU - MUINASAEG KORDAMISKÜSIMUSED
    4
    rtf

    AJALUGU - MUINASAEG KORDAMISKÜSIMUSED

    MUINASAEG 1. Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. 4) Mis keelt nad rä

    Ajalugu
    Keskmine kiviaeg Eestis
    6
    sxw

    Keskmine kiviaeg Eestis

    Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse ­ 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev opiiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki

    Ajalugu
    Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus
    7
    doc

    Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

    (12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun