50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
196083
Õppematerjali autor
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks
Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati animism. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi) 1208 sügis Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis 1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21.09 Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele raskeks kaotuseks. 1224 Tartu vallutati ja kogu Mandri-Eesti jäi võõrvõimu alla. 1227 Saaremaa alistati ja lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus
4. Henriku Liivimaa kroonika a. Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks. b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu. c. Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. d. Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid. e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227) a. Sõjategevuse algus 1208: · Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda. · Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele. b. Ümara lahing 1210: · Võnnu piiramine. · Lahing Ümera jõe äärses metsass. c. Eestlaste pealetung liivlaste aladel: · Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat. · Toreida piiramisel jäädi kahe tule vahele ja paluti rahu. d. Võitlused 1215-1221
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a
Maagia Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida ei ole võimalik mõjutada. 4. Milles avaldusid ristiusu mõjud muinasajal? Ristiusu mõjud avaldusid kommete muutumises. Näiteks hakati põletusmatuste kõrval laipu matma, samuti leidub muinasajal kantud esemete hulgas ka pronksristikesi. Sellele kõigele aitas kaasa elavad suhted ristiusuliste naaberriikidega nagu Rootsi, Taani, Venemaa. 4.4. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS · EELLUGU 1. ,,Drang nach Osten" mis see on, selle eesmärgid, milliseid vahendeid kasutati? ,,Drang nach Osteni" ehk ümberasumine itta eesmärgid olid Suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsi
Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid