Homo Habilis kirjeldus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Homo habilis ehk osav inimene

MariLiis Süld Kaili Virma  Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad  Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 ­ 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 ­ 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi.

Bioloogia

12

docx

Inimese ja tema eelase võrdlus, evolutsioonitõendid

Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid

Ajalugu

1

rtf

Inimese areng ja eelased

Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt

Ajalugu

10

pdf

Inimese eellased

miljonit aastat tagasi ● Nende kolju ja hambad olid suured ning rohmakad ● Nende nägu oli lame, ilma tugevate kulmuvallideta laubaosas ● Neid iseloomustasid väiksed esihambad ning tugevad tagahambad suures alalõuas ● Nende keskmine ajumaht oli umbes 530 cm³ ● Mehed olid vaid 1.2 m ja kaalusid 54 kg, samas naised olid veidi alla 1 meetri ja kaalusid ainult 40 kg ● Leiud viitavad, et nad võisid kasutada luust tööriistu HOMO HABILIS ● Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9-1,6 miljonit aastat tagasi ● Aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Esimese leitud isendi ajukolju ruumalaks hinnati kuni 675 cm³. Aju mahuks on mõõdetud 600–675 cm³. Nende aju oli seega tunduvalt suurem kui varasematel hominiididel ● Aju suurus on vahemikus 550 kuni 687 cm³ ● Väga lühike (keskmise kasvuga umbes 1

Evolutsioon

7

ppt

Homo Habilis

Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi

Bioloogia

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5

Ajalugu

3

doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vana

Ajalugu

3

rtf

Inimese kujunemine

KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem.

Ajalugu

Kommentaarid (0)