Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste“rukkikrahv“ (0)

Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg - Sangaste “ rukkikrahv “
1.Elust
*Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes
*Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur , krahv ( 1856 ), Sangaste mõisa omanik
*Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest .[2])
*Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees.
(Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4]))
*Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste.
*Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal.
*Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega.
*30dast eluaastast jäi kurdiks
*1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Katharina Bruuniga
*Neil oli 2 last-Erik ja Ermes
Oma põhilise energia kulutas sangaste majapidamisele ja põllumajanduse arendamisele. Berg üritas Põllumajandust efektiivsemaks muuta. Tema elu punase niidina läbivateks põhimõteteks olid
: „Kui üks tööriist on küllakt hea, siis tuleb leida, kuidas ta veel parem oleks või kui põllul kasvas enne üks kõrs, siis peab põllumees püüdma, et tulevikus kasvaks seal kaks kõrt.
2.Sangaste Rukis
Rukki sordiaretuses kuulub talle ühe esmaalgataja au kogu maailma ulatuses.
*Suurema osa teaduslikuks tööks vajalikust aparatuurist pidi Berg ise konstrueerima
*Tööd rukkiaretuses alustas sellega, et püüdis teistest maadest muretseda head rukkiseemet.
* Kõigepealt katsetas ta 'Vassa' rukkiga ja Helsingi lähedalt muretsetud 'Nylandi' rukkiga, kuid lumeta talve tõttu need sordid hukkusid. Siis proovis ta Saksamaalt toodud 'Probstei' ning viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta katsepõldudele ka mujalt sisse toodud sorte kui eesti karmile talvele need väga vastu ei pidanud. Pärast mõningaid ristamiskatseid otsustas Berg hakata tegelema puhta sordisisese aretusega ja valis selleks 'Probstei' rukki. Sangaste rukki aretamisel täiendas Berg pidevalt oma meetodeid , otsides üha uusi lahendusi. Aretamisele kulus üle 60 aasta. Bergi Sangaste rukkisorti loetakse üheks vanimaiks maailmas.
Sangaste rukki pead on :
-Prismakujulised
-Keskmise pikkusega kuni pikad
-Hõredad ja laiad
Sangaste kõrs on:
-Pikk, võrdlemisi seisukindel
-Jäme
-Võrsub keskmiselt
-Lehed tugevad ja laiad
-Puhmas poolpüstine
3.Kartulikasvatus
*Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes. *Avastas, et põldudel ,mida eelväetati, oli saagikus suurem(,tuleb väetada eelvilja põldu.kartulisaak oli suurem neil põldudel, mida sel aastal ei väetaud,võrreldes nende põldudega,mis olid tublisti väetada saanud) ja tegi kindlaks, et kui seemnekartuliks võeti suured mugulad, siis võis saada ligi kaks korda suurema saagi, kui väikeste puhul.* Berg rõhutas, et kartuli aretamisel tuleb silmas pidada, et selle kultuuri puhul on välistingimuste mõju eriti suur(mullastik, töö kvaliteet jne.)**Ta viis läbi mitmeid kartulikasvatuse katseid ning avaldas artikleid kartulikasvatuse kohta.
4.Silo tegemine
*Berg tegeles ka karjakasvatusega ja otsis teid selle taseme tõstmiseks.
*Sangastes hakati varakult ja laias ulatuses kasvatama loomasöödakultuure.Esialgu oli Bergi söödanaeri kasvatamise pärast välja naerdud, et hakkab lehmadele porgandeid kasvatama. Kuid mõne aasta pärast olevat teda juba järgitud.
*1875. aastal avaldas ta kirjutise hapusilo valmistamise ja hoidmise kohta.Siloga hakkas ta katsetama olude sunnil, kui 1875. aastal Sangastes vihmase suve tõttu hein hukka läks ja loomade söötmisega raskusi oli, tuli midagi välja mõelda. *Võttis tarvitusele segu- 1/3 kuiva heina ja 2/3 söödanaerilehti ning saavutas täiesti kvaliteetse silo.* Enne naeripealsete sileerimist tuli nad aga mullast ja muudest asjadest puhtaks pesta, mille jaoks Berg konstrueeris ja ehitas erilise pesemisseadme.*Sööda veoks küünidest lauta ehitati kitsarööpmeline raudtee .
5.Loomakasvatus
Berg tundis huvi hobusekasvatuse vastu.
*Sangastel tegeldi hobusekasvatusega ja tehti aretustöid Ida-Friisimaalt pärinevate tõuhobustega.
*Bergi arhiivis on säilinud uurimus Balti kubermangus levinud kohaliku hobusetõu (klepperi) kohta.
*Berg tõi Eestisse hobuse, kellest sai tori hobusetõu esiisa.
*Lisaks hobustele tegeles ta veel mõnede küllaltki eksootiliste loomade kasvatamisega. Mujal mõisates oli näiteks levinud faasanikasvatus, kuid Berg üritas nende kõrval kasvatada veel metskalkuneid. Lisaks kasvatas ta ka metshunte, keda taluperemeestele ja Tartu majaperemeestele vahikoerteks müüdi.
6.Puuviljakasvatus
*Alates 1890. aastast propageeris Berg energiliselt puuviljakasvatust.
* 1891 . aastal avaldas ta rahulolu selle üle, et Tartu sügisnäitusel oli juba väljapandud 164 õuna- ja 78 pirnisorti. Ühtlasi, aga kurtis, et puuviljasortide nimede osas valitseb hetkel veel suur segadus .*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda,kus peale kohalike õuna-ja pirnipuude kasvatamise tegeldi ka Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude kasvatamisega.* Sangastes oli juba 60 aastat suure eduga kasvatatud väikest kollast pirni.
7. Krahv Berg ja tamm
Bergi rajatud on sajandi vanune tammik , mis oma kõrguselt võistleb soodsama kliimaga Kesk-Venemaa tammikuga.
Metsateadlaste hinnangul kasvab Eesti metsaparkides kokku veidi üle 500 võõrpuuliigi, neist liikidest on Sangastes esindatud 498 - seega on see park üks suurimaid ja esinduslikemaid kogu Eestis.
8.Lõpetuseks
Bergi pärandi väärtust eesti rahvale ja kogu inimkonnale on otse võimatu arvudes väljendada.
Kõige suuremat imetlust äratab Bergi mitmekülgsus - raske on leida põllumajandusharu, millega ta poleks tegelenud ja millesse ta poleks sisse viinud suuremaid või väiksemaid muudatusi.
Kõrgaadli esindaja krahv Berg mõistis, et elu on radikaalselt muutumas ja see nõudis eriti põllumehelt uusi ja intensiivsemaid majandamismeetodeid. Ta võitle tulihingeliselt kasulike uuenduste elluviimise eest.
Kõige iseloomulikum oli Bergile aga see, et ta ei näinud eesti talupojas konkurenti, vaid partnerit võitluses uue ja parema põllumajanduse ees.
Tsaarivõimu lõpuperioodil – 1912 – anti talle teenete eest põllumajanduse arendamisel kuldmedal , mille enne teda oli saanud vaid neli inimest kogu veneimpeeriumis.
Ta mõistis talumehi ja talumehed austasid tema tarkust – nad olid ühtviisi peremehed , kes tundsid vastutust looduse, rahva ja järelpõlvede ees.