Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja söögikombed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Keskaja söögikombed
Taldrikute aset täitsid sageli suured leivaviilud. Vahel söödi lauanaabriga ühiselt vaagnalt. Laua ääres oli täis suuga rääkimine ja noaga hammaste torkimine keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada .
Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt , et igaühel oleks talle vääriline koht.

19.sajandil olid peamised toiduained pärit oma majapidamisest:rukkijahu, tangud , odra -ja nisujahu , herned, kartul , soolaliha. Väljastpoolt osteti ohtrasti silku. Põhitoiduks oli leib ja kartul. Traditsiooniliseks joogiks oli õlu. Üsna tihti keedeti jahukörti, mille kohta õeldi, et see seisab kõhus niikaua kui üle aia ronida.
Sügiseti
Keskaja söögikombed #1 Keskaja söögikombed #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Tumala Õppematerjali autor
Lühireferaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Referaat ''Linnad keskajal''

asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. · Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgild hoones. Pidulaud olid kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Keskaja olustik

4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel,

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti keskaegsed linnad

töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit. Viimane oli tavaliselt kas kahe või kolmeharuline. Selline kahvel, millega meie oma igapäevast toitu sööme, tuli kasutusele alles XVII sajandil. Taldrikute aset

Ajalugu
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun