eksperimentaalne korrektsus.Religioonis hoopis jumala ilmutus ja valgustatud inimesed.Teadus ja religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse peamiselt ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud nähtuste vahel seoste tuvastamiseks,tehnoloogiliste rakenduste leidmiseks.Religiooni keelt aga eluviisi soovitamiseks,suhtumiste väljatoomiseks,kindlate moraaliprintsiipide soosimiseks,rituaalide läbiviimiseks.Nii siis arvan,et teadus ja religioon ei käi käsi käes,aga öeldakse,et kõik on võimalik.Seniste domineerimispüüdluste asemel peaksid teadus ja religioon asuma kaardistama ühiseid piirialasid ning õppima teineteist aktsepteerima võrdväärsete koostööpartneritena inimkonna ja kõige elava hüvanguks.
1. Eetika ja moraali mõistete eristus, Eetika tasandid. Moraal- ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab. Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. 2. Moraaliprintsiipide tunnused. Preskriptiivsus- moraali juhtiv iseloom. Universaliseeritavus- moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigekohta, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Kehtib kõigi hinnanguotsuste kohta. Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik
Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda. Febvre toetub kultuurilisele, ent ka ajalisele teksti analüüsimeetodile: ta kirjeldab tolle sajandi mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid seoses religiooni ja poliitikaga Saksamaal. Seda riiki iseloomustab 16. sajandil anarhia nii poliitiliselt korralduselt kui ka moraaliprintsiipide arusaamadelt. Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus
Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes leiab, et loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi
Järeldus ei tulene eeldustest. Eeldused on väärad. 6. Mida ütleb Hume’i seadus? Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley
moraalsetest probleemidest endist, püüdes 10 neid lahendada. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 12 Slide 13 Eetika erineb teistest inimesekesksetest Moraaliprintsiipide tunnused: teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab
6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides? Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon? Kas moraalikeele funktsiooniks on väljendada fakte või on tal loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist
Inimõigused loetelu õigustest, mis rakenduvad ühtemoodi kõigile inimestele, kuna neil kõigil on ühesugune "inimloomus", kuidas iganes seda ka defineerida. Intuitsionism teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest Jumaliku käsu teooria, mille järgi moraaliprintsiibid määratletakse jumala käskude kaudu või mille järgi moraalsed kohustused on loogiliselt sõltuvad jumala käskudest. Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika
Moraalselt õige on selline tegu, mis lähtub kohustustest (kohusest) Moraalselt ei ole õige selline tegu, mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest. Teo MOTIIV on Kantile tähtsam, kui teo tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks. Inimestel on teatud kohustused, mis absoluutselt tingimusteta kehtivad. Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus – Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata
Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele.Ja moraaliprintsiipi peaks saama laiendada. 13. Väärtus on mingi hüve, vahel hea sünonüüm. Väärtusi on olemas kolme liiki: puhtseesmised hüved(lihtsad rõõmud);puhtinstrumentaalsed hüved(raha,meditsiin);kombineeritud hüved(teadmised, tervis). 14
Eeldus on ju see, et poliitilised kohustused võivad tekkida vabatahtlike nõustumisaktide kaudu. Hüpoteetilised nõustumisaktid aga ei ole aktid. Ja seega ei täida see ühiskondliku lepingu teooria nõudmisi. 10. Kas anarhism pakub ühiskondliku lepingu teooria puuduste paistel rahuldavat alternatiivi? Siiski on ühise seaduskogumi omamine palju tähtsam kui kellegi privaatne arusaam sellest, millised seadused on parimad. Me võime ju loota, et inimesed jõuavad omakeskis ise põhiliste moraaliprintsiipide tunnistamiseni, kuid miski ei anna meile selles osas tagatist. 11. Mis on utilitarismi põhiideeks ja kuidas iseloomustada kaudset utilitarismi? Utilitarismi põhiideeks on mõte, et mis tahes olukorras on moraalselt õigeks teoks see, mis toob kaasa suurima võimaliku kasu(õnn, nauding, soovide või eelistuste rahuldamine). Kaudse utilitarismi järgi on meil teatud seadustekogu, mida me siiski austame. 12. Mida väidab poliitilise kohustuse utilitaristlik teooria?
Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine
6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik
6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik
kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab
muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. · Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui
· Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus? · Väärtus kõige üldisemas mõttes on miski, mida hinnatakse ja mis juhib meie toimimist. Väärtused on moraaliprintsiipide aluseks. · Väärtus tähistab seda, mis on hea, mille poole püüelda. Aksioloogia · Aksioloogiaks nimetatakse väärtusõpetust. Näiteid kesksetest küsimustest: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Milline on väärtuste ja moraali seos? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Mis on hea elu? (L.P. Pojman, lk 112)
Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977). ülemäärane tegu (supererogatory act) (ld k supererogatus `väljaspool kohuse piire') Tegu, mis ei ole moraaliprintsiipide poolt nõutud, väljub kohustuslikkuse piiridest, ehkki on moraalselt kiiduväärne. Ülemääraseks teoks võib olla nii tegu, mida moraal tavaliselt ei nõua (nt heategevuslik annetamine) kui ka tegu, mida moraal tavaliselt nõuab, kuid mida eriliste asjaolude tõttu ei loeta mõnes konkreetses olukorras kohustuslikuks (lubaduse pidamine sellises olukorras, kus see ähvardab lubajat väga suure või õigustamatu kahjuga)
(teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe-väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad). · Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema. · Moraalinormid põhinevad väärtustel.
4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 1. Õnne (õnnelikkust) on väga raske mõõta ja võrrelda. Kas parem jälgida või mängida jalgpalli? Jalgpall on parem kui seks? 2. Probleemid tagajärgedega Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? (valesti käitunud lapse karistamine.) miks inimene ei tea tulevikku, kui jumalad. Tunnetuslik probl. Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv
Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad) Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis.
Eriti kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel orienteerub inimene deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Ut. õigus teada ja uskuda, et aktsiate kursid muutuvad vaba turu suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas reeglite põhimõttel, st ta moonutab infot aktsiaturu olemusest. tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad. tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi kui Tema tegevust võiks võrrelda kaardimängus kaartide Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral kahjust
mis on kasulikud talle ka tulevikus. Konventsionaalne - inimene tajub, et moraalireeglid seovad inimrühmi üheks tervikuks. Alamal astmel inimene on lojaalne kogu oma perekonnale, kõrgemal astmel inimene aga püüab suurema rühma näiteks rahvuse heaolu. Post-konventsionaalne - isik kasutab universaalseid eetilisi standardeid. Alam aste tähendab, et inimene loeb õigeks teod, mis on õiglased ning toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel olev isik orienteerub universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust või kahjust. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · Püüab anda "optimaalse lahendi" · Kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt · Orienteerub eesmärgile · Võimaldab arvestada kõiki huvilisi · Hüve-valu on küllaltki segelt piiritletavad mõisted · Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4
4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. ..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas võib otsustada, et ühe inimeste õnn või rõõm on suurem kui teisel inimesel. Kuidas on omavahel võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .
Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid
Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida). · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu. · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik. · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi.
Konventsionaalne - inimene tajub, et moraalireeglid seovad inimrühmi üheks tervikuks. Alamal astmel inimene on lojaalne kogu oma perekonnale, kõrgemal astmel inimene aga püüab suurema rühma näiteks rahvuse heaolu. Post-konventsionaalne - isik kasutab universaalseid eetilisi standardeid. Alam aste tähendab, et inimene loeb õigeks teod, mis on õiglased ning toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel olev isik orienteerub universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust või kahjust. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · Püüab anda "optimaalse lahendi" · Kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt · Orienteerub eesmärgile · Võimaldab arvestada kõiki huvilisi · Hüve-valu on küllaltki segelt piiritletavad mõisted · Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4
1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism
tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv islamikultuuris pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes
1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) 18.saj lõpp ja 19.saj algus paneb aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikult kodifikatsioonile. Ajaloolise koolkonna teooriad Nende käsituses ei ole õigus staatiline nähtus, vaid on seotud rahvaste ajaloolise arengu iseärasustega
1) Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest
2. Code Civil (CC), ka Code Napoleon – 1804 3. Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) – 1811 4) Kaasaegne loomuõigus 20.sajandil, II Maailmasõja järel. Tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või nn seadusele eelnevate väärtustega ehk väärtusmastaapidega. Need peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja seaduse tõlgendamisele. Juriidiline otsustus peab olema väärtusotsus. LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse ja teiste moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse eest; 2) Kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) Ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) Paneb positiivse õiguse normide kasvu tingimustes õiguse süstematiseerimisele ehk kodifikatsioonile. Ajalooline koolkond loodi Fr.C.Savigny poolt 19.saj algul. Savigny leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist uleb küsida, kas me oleme valmis selliseid koodekeseid tegema. Need ajaloolise
Kuid ka viimasel juhul esineb teatud moraalne kohustus õigusnormidele kuuletuda. · Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest. Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt. Lugeda grauberg tõe ja õiguse legitimieerimise modernistlikest piiridest, antiigi puhul 11-28 17 Milline oli esimene murrang? 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus Kõik voolab miski ei püsi paigal - . Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess,
saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile, mis oli tema jaoks kujuteldav tõde. Ütleb, et me ei saa teha seda, mida me peaks moraaliprintsiipide järgi tegema vaid peame piirdume sellega, mis on tehtav. Machiavelli leidis, et klassikalised moraalireeglid peaksid küll kehtima ehk alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele (siit tuleb printsiip 'eesmärk pühendab abinõu'). Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada
kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) Kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi (ka moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline); 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, see on puhtalt positiivses õiguses, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) positiivse õiguse normide plahvatusliku kasvu tingimustes 18.saj lõpus ja eriti 19.saj paneb aluse süstematiseerimisele, st ulatuslikule kodifikatsioonile; 10
keskel, kes pole head. (corruzione rahvas on algse puhtuse kaotanud, ozio laiskus, ei ole reageeritud, kui valitseja on ebamoraalselt tegutsenud, ambizione tegutsemine isiklikes huvides; kristlus on üks põhilisi korruptsiooniallikaid, see on muutnud inimesed alandlikuks ja seeläbi ka laisaks, ei ole tegutsenud oma korrumpeerunud valitsejate vastu) Me ei saa teha seda, mida peaks moraaliprintsiipide järgi tegema, vaid tuleb teha seda, mida on võimalik teha. · Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Printsiip eesmärk pühendab abinõu. Machiavelli voorusemõiste · Valitseja eesmärk: au (gloria) ja kuulsus (fama) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine
loomuõigus kehtib ka sellise sobimatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad - otsustuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 2) XVIII saj alates - jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil). LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi (k.a moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline); 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) paneb positiivse õiguse normide lausa plahvatusliku kasvu tingimustes XVIII saj lõpus ja eriti XIX saj aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikule kodifikatsioonile. P.4
võimalustega arvestamine. Superego Lapse kasvades kasvab Ego'st välja kohut mõistev alge, mis hindab (nagu seni vanemad on teinud), kas Ego on olnud hea või halb. See on Superego, mis esindab varem vanemate, nüüd aga juba märksa iseseisvamaks areneva lapse enese teadvuse kaudu esindatud ühiskonna interioriseerunud nõudmisi indiviidile. Ego'le piisas välise tegelikkuse arvestamisest, Superego aga lisab sellele veel moraaliprintsiipide omaksvõtu. Superego areng paneb Ego kahepoolse surve alla. Et Superego areneb välja väga noores eas, mil lapse tunnetuslikud võimed on veel puudulikud, kannatab ka Superego suures osas irratsionaalsuse all ja on seetõttu suurel määral alateadlik. Superego struktuur: Süüme - takistab meid tegemast ebamoraalseid tegusid Ideaalego - põhjendab meie moraalseid tegusid
peaks seisnema liikumises kitsamalt laiemale või osalt tervikule. Järelikult iga järgnev liik peaks olema ulatuselt laiem ja sisaldama eelmist, väljendades teatud hierarhilist struktuuri. Juhtimise mitmemõõtmelisust silmas pidades on võimalik juhtimist defineerida inimeste, protsesside, instrumentide, organisatsiooni, suunitluse ja ulatuse alusel. 1.3. Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus32 Juhtimiseetika on moraaliprintsiipide, -normide ja väärtuste kogu, mis juhib indiviidi või grupi käitumist ning teeb seda õige ja väära vaatenurgast. Juhtimiseetikaga pannakse paika standardid, mis on halb ja mis on heainimeste tegevuses, sh otsustamisel organisatsioonis. Eetika on filosoofia osa, mille aineks on moraal, mis on ühiskondliku teadvuse ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus. Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja
annaabi.ee 
