...................... 7 6Veosildade tehnohooldus.......................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised,
vahele, siis tuleb mängu kaitsesidur. Et kõike asju jõuga ära ei lõhuks. Reguleerida saab kaitsesidureid sellel moel, kas see on tundlikum. Efektiga kui midagi vahele läheb et ta asjad seisma jätab. Kombaini peksuaparaat Kombaini peksuaparaadi põhiosad ja nende ülesanne. Labad ,peksutrummel ja peksukorv. Peksuaparaadi ülesanne on terade välja peksmine viljapeadest. Peksuaparaadi sõlmede käitamine Otse mootorilt rihmaga. Peksuaparaadi reguleerimised Liigutades peksukorvi lähemale või kaugemale trumlist. Ja saavutada tuleks, et madalatel pööretel peksaks trummel viljapeadest vilja välja. Kombaini puhastusaparaat Kombaini puhastusaparaadi põhiosad ja nende ülesanne 1. Ventilaator- põhutükkide ja aganate väljapuhumine alumiselt sõelalt. 2. Sõel- erandamine terade laseb läbi ülejäänud asjad mitte näiteks põhu ja aganate. Puhastusaparaadi sõlmede käitamine
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev)
vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab
kütte hulga juures küttesegu koostis lahjeneb. Küttesegu lahjendamise oskust mootoritöö ühtluse suurendamise eesmärgil on otstarbekas määratleda marsruutlennureziimil. EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid.
suurusest. Esimesel pildil (vt. Error: Reference source not found): on näha, millise süsteemiga pakend avaneb ehk pakki kokku vajutades lõiked avanevad ja toode tuleb välja. Teisel pildil (vt. Error: Reference source not found) on näha lõikenoad, millega avaused tehakse. printeri seadistamine ja hooldamine – printeriga trükitakse igale pakile toote number, liini number ning kõlblikkuse kuupäev. Piltidel on näha printer: mootorilt reduktori paigaldamine ja eemaldamine – reduktor (vt. Error: Reference source not found) on vajalik mootori pöörete vähendamiseks. vajadusel vigase kaitselüliti eemaldamine ja uue kaitselüliti paigaldamine. keevituslati, kuumutusvarraste ja termistori vahetamine – kuumutusvardad, mis on sisestatud keevituslatti, annavad keevituslatile vajaliku temperatuuri ning termistoriga,
Roolivõimendi kergendab roolikeeramist, eriti auto väiksemal kiirusel ja rasketes tingimustes. Peale selle aga stabiliseerib rooli asendit (näiteks aukudest läbisõidul, rehvi lõhkemisel jne.) ja vähendab tee ebatasasustest tingitud lööke, mida antakse edasi autojuhi kätele. Väga paljudel autodel pannakse roolivõimendi tööle mootorile paigaldatud õlipumba rõhuga. See hakkab töö- le kohe, kui mootor käivitub. Õlipump saab oma ajami mootorilt rihma kaudu. PIDURISÜSTEEM Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu.
Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste, kuid enamasti sarnanevad need eelpool kirjeldatud tagaveoga auto käigukastile. MANUAALKÄIGUKASTI PLUSSID JA MIINUSED +Väikesed kaod pöördemomendis +võimalik mootorilt võtta, seda maksimumi milleks on ta võimeline +kergem remontida ja hooldada +lihtsam ja odavam -võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega -raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks -juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Soe õhk siseneb trummlisse. Tüüpiliselt trummli tagumisest 1. Masina südameks on suur metallist osast läbi suurte aukude. trummel, mille sees on aerud. Kodumasinatel pöörleb trummel 7. Trummlit keerutatakse aeglaselt kord ühte pidi ja kord teist pidi. ringi rihmaga, mis tuleb elektri mootorilt. 8. Trummli ringlemisel tõstavad selle sees vertikaalselt paiknevad aerud pesu üles. Keerutades seda läbi kuuma õhu. 9. Õhk mis väljub kuivatist läheb läbi filtri. Mõnel kuivatil on ka lisaks teine ventikas, mis tõmbab õhu välja, et vältida üle kuumenemist. 10. Väljalaske õhk pääseb üles läbi ventilaatori voolik Peamised osad : Elektriline kuivati · Raam mis katab ja annab kuivatile kuju.
rohkem kütust ümber süüteküünla, see lubab õnnestunud süüdet ilma valesüüteta isegi siis kui küttesegu on väga lahja. See seletab miks GDI saab töödata kütteseguga mille suhe on 1:40 kergel koormusel. Mille küttesegu on isegi veel lahjem kui lahja põlemisega mootoritel. Tulemuseks täielikum põlemine on saavutatud. Rohkem jõudu? Mitsubishi GDI mootoril on erakorraliselt kõrge surveaste mille suhe on 12,5:1 see on vist suurim surveaste mis on kätte saadud bensiini mootorilt. Seetõttu on tekib rohkem jõudu. Kuidas saab hoida ära detonatsiooni nii suure surve all? Saladus on eelpihustus protsess. Kompressiooni ajal kuumutatud õhk külmutatakse kütte pihustamise tõttu, seega detonatsiooni võimalus väheneb dramaatiliselt. NOx Gaasid. Üks vähestest tagasilöökidest GDI mootoritel on kõrgendatud NOx saastatus aste. Õnneks leiutati katalüüsmuunduriga väljalaske torustik(summuti), et seda kompenseerida. Kuigi
eelkäijad Auto Union ja NSU margid oma ettevõtete gruppi. Tolleaegsest “NSU Motorenwerke”-st ja Auto Union-ist sai Audi AG, mis ajast saati on ettevõttel ja autodel sama nimi. (Kraas, 2017) Audi oli esimene autotootja kes hakkas tootma tõsise jõudlusega sportlikke luukpärasid. Audi 1995.a. RS 2 mudel, oli esimene tõsine sportlik luukpäraga auto, mis poleks sündinud ilma Porsche ekspertide abita. Porsche pigistas esimeselt RS 2 mudeli 2.2 liitriselt, 5-silindriliselt mootorilt välja 311 hobujõudu. Lisaks pärines Porschelt veel auto pidurisüsteem ja vedrustus. Tänu Quattro nelikveole ja Porsche timmitud mootorile, võis RS 2-ga Mclaren F1-le kuni 50km tunnikiiruseni kiirendusel ära teha. (Kraas, 2017) Audi esimene RS (RennSport või Rallisport) mudel oli RS2 Avant, mida toodeti 1994. kuni 1995. aastani koostöös Porschega. RS2 Avant ehitati Audi 80 B4 põhjale, kuid oli Audi 4
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit
Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Keskkonnakoormus EEV Kütuse erikulu info puudub KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti 3 käiku, kordisti ja astme vahetaja kokku 12 käiku ja kaks roome käiku. Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO). VEDRUSTUS. MÕÕTMED. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild
7
Mootori konfiguratsioon:
Vali MICROMASTER 440>Configuration>Reconfigure drive (akna ülemises osas, valik
tavaliselt kollast värvi).
Siin määratleme mootori parameetrid, mida hakkame juhtima MM440-ga.
Määrame standardiks Euroopa (kW), 50 (Hz).
süsteemid. Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi . Rattad ja rehvid Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid: 1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks 2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus 3)pöörata ja juhtitda traktorit 4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama: 1.Head haakumis omadused 2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel . 3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda
Automaatkäigukast valib võimalikult õige pöördemomendi veoratastele, mis teatavasti sõltub tee- ja tööoludest. Kaasajal on kasutusel kolm erineva ehitusega ja tööpõhimõttega automaatkäigukasti.: 1. Portatiivne CVT-käigukast. 2. Mehhaaniline käigukast, kus käikude ümberlülitamine toimub automaatselt elektri ja hüdraulika abil. 3.Vedeliku ja planetaarajamitega automaatkäigukast. Komponendid ja nende töötamine: Hüdrotrafo abil kantakse jõumoment mootorilt käikasti. Õlipumba abil tekitatakse õli liikumine detailide määrimiseks ja rõhu tekitamiseks süsteemis. Planetaarajami abil muudetakse ülekantavat jõumoment. Sidurite abil ühendatakse ja lahutatakse planetaarajami ülekande seadmeid peaülekandega. Piduritega pidurdatakse planetaarreduktori hammasrattaid, satelliitide raame, et muuta ajami ülekande arvu. Hüdraulika abil lahutatakse ja lülitatakse sisse nii sidureid kui pidureid.
traktori tüübil võivad olla erinevad süsteemid. Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi . Rattad ja rehvid Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid: 1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks 2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus 3)pöörata ja juhtitda traktorit 4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama: 1.Head haakumis omadused 2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel . 3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub
c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m
Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole. 19. Kopressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisel tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23.
Veosildade tehnohooldus 55 Kasutatud kirjandus 58 Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat
Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste, kuid enamasti sarnanevad need eelpool kirjeldatud tagaveoga auto käigukastile. 1. MANUAALKÄIGUKASTI PLUSSID JA MIINUSED +Väikesed kaod pöördemomendis +võimalik mootorilt võtta, seda maksimumi milleks on ta võimeline +kergem remontida ja hooldada +lihtsam ja odavam -võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega -raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks -juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit 2. KÄIGUKASTI PÕHIOSAD Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate
automaatjuhtimises. Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus. Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia. Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks. 1) Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid
Risti asetuse korral käigukasti ehitatud ka peaülekanne, esirattad on vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika
tihemini. 43.külmkäivitus pihusti konroll. Enamasti elektromagneetilised tema kontrollimisks saab mõõta takistust. Elektromagneti mähiste otstest. Pihustamis omadusi saab kontollida ainult vastava stendi abil. Kui pihusti on korras on ilmselt viga kas elektri süsteemis või temperatuuri andurites mis pihusteid peaksid käivitama. 44.diiselmootori pihusti demontaaz , kontroll ja remont demontaaz- eraldatakse pihustitel kõrgsurve torud seejärel eemaldatakse pihustid mootorilt,Kontroll- pihutsid paigaltatakse stendi milles mõõdetakse avanemis rõhku ja visuaalselt pihustite pidamist. Kui pihustid peavad ja surved on valed siis pihustite survet saab muuta vastavalt nõuetele. Kui pihustid ei pea või ei pihusta korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid. 45.käigukasti rikked kõige sagedamini käigukasti rikkeks on laagrite purunemine mille tagajärjel võib kasutamis kõlbatuks muutuda terve käigukast laagrite purunemist võib põhjustada
Hea soojusvahetus. Hüdroajami puudused: Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga.
käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades. Jõuülekanne võimaldab juhil: Valida vajalikku
..14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine silindritesse ja heitgaaside väljalaskmine silindritest. Mootoritel on enamasti rippklappidega gaasijaotusmehhanism, mis tagab silindrite parema täitumise ja tühjenemise, võimaldab suuremat surveastet ning suurendab mootori võimsust ja ökonoomsust. Mootorilt suurima võimsuse saamiseks tuleb silindrid põlemisjääkidest hästi puhastada ja korralikult puhta õhuga täita. Selleks avatakse või suletakse klapid veidi enne või pärast surnud seisu. Klappide avanemis- ja sulgumishetki, mis on väljendatud väntvõlli pöördenurga kraadides surnud seisude suhtes, nimetatakse gaasijaotusfaasideks. Rippklappidega gaasijaotusmehanismide liigitus. Klapipea temperatuurid
indikaatordiagrammiks rõhulang p . Alarõhu tõttu on õhu tihedus silindris väiksem kui · kontuurläbipuhe korral 0,20 kuni 0,27 . Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt väljapool mootorit, mille mõjul värske õhk voolab silindrisse. · klappidega otsevoolu läbipuhe korral 0,08 kuni 0,12. mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga. · Rõhu langust arvesse võttes avaldub silindrisse mahtuva õhu mass Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde valemiga ;
No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 11(33) Kompressor Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub mootori juurer. Rihmade kaudu saab mootorilt käituse. Kompressoris on kolvid, mis alla liikudes tõmbavad silindrisse õhku, üles liikudes suruvad teist kanalitpidi õhu välja. See seade toodabki süsteemi suruõhu. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Seade toodab suruõhku ehk on suruõhu allikas. Tänu sellele suruõhule saavad kõik pidurikomponendid veoautode küljes töödata. Theoretical exercises
tekitab diislis lisa inertsjõude, mis omakorda kutsuvad esile mootori osades suuremaid pingeid) SPM klappide tiheduse kontroll ja klappide sooveldamine Klappide tihedust mootoril saab kontrollida Pc mõõtmise teel st madal kompressiooni üheks põhjuseks võib olla klappide ebatihedus ja mida saab kõrvaldada silindripea maha monteerimisega ja klappide sooveldamise teel. Täiendav klappide kontroll enne silindripea maha monteerimist viiakse läbi järgmiselt: 1. Mootorilt monteeritakse maha sisse – ja väljalaskekollektorid 2. Mõõdetava silindri kolb viiakse ÜSS asendisse 3. Läbi indikaatorklapi lastakse silindrisse rõhk 5 – 6 kg/cm² 4. Kuulame ege ei kostu kollektoritest õhu susinat. Õhu susin on märk sellest, et klapp pole tihedalt sulgunud ja klapp vajab sooveldada. Kõigepealt demonteeritakse silindripea, eemaldatakse klapivedrud. Puhastatakse klapid, asetatakse pessa tagasi, kusjuures klapi tööpind määritakse kokku
· Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem.
sidurid mittetäielikult lahutuda ja anda pöördemomendi edasi. Joonisel 19 on näidatud lukustusmehhanismi töötamine. Joonis 19. Parkimisasendi lukustusmehanism: A lukustusmehhanismi vaba asend, B lukustus- mehhanismi lukustatud asend, 1 hammasratas veetaval võllil, 2 lukustushoob, 3 ühendusvarras, 4 koonuspind 3.5.2. Töötamine käiguvalitsa R-asendis Käiguvalitsa R-asend (revers) annab tagasikäigu. Järelikult tuleb mootorilt veetavale võllile antav pöörlemissuund muuta vastupidiseks ja ka suurendada edasiantavat pöördemomenti. Tabelist 1 on näha, et sisse on lülitatud eesmine sidur (4) ja ketaspidur (5) (jn 20). Tööle hakkab ainult tagumine planetaarülekanne. Pöörlemine antakse vedava võlli (7) ja sisselülitatud eesmise siduri (4) kaudu edasi tagumise planetaarülekande päikeserattale (2). Kuna tagumise planetaarülekande satelliitide (3)
Viimast iseloomustab küünla hõõgarv. 65. Pöördemomendi ülekanne ratastele Jõuülekanne edastab väntvõlli pöördemomendi veoratastele ja võimaldab seda muuta. Jõuülekandesse kuuluvad sidur, käigukast, kardaanülekanne, peaülekanne, diferentsiaal ja rattavõllid. 66. Hüdrosiduri tööprintsiip Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad
Silindrid: Silinder koosneb silindri hülsist ja silindri särgist . Hülsid võivad valmistatud eraldi ja pressitud särgi sisse või valatud koos silindri särgiga. Hülsi materjal võib olla malm või pronks. Silinrisärgid valatakse reeglina malmist. Silinder suletakse pealt silindrikaanega , mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal kaeskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid (vaata loengu joonist). 1. Kolvi keha ( kettad ) 2. Kolvi rõngad 3. Kolvisäär 4. Kumm-mansetid
e = = 0,421 = 42,1% 0,211 * 40500 3.Graafiline osa 3.1 Arvutusliku ja eeldatava tegeliku indikaatordiagraami ehitamine Mootori töö analüüsimiseks tuleb aeg ajalt võtta mootori indikaatordiagramm, mis kujutab endast rõhu ja mahu suhet, teiste sõnadega PV-diagramm. Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga. Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole kasutada võimalik. Nende mootorite inditseerimisel kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate.
Lahja seguga mootor normaalselt ei tööta, sest et võimsus langeb järsult ja sellega kaasneb mootori tugev ülekuumenemine: lahja küttesegu põleb äärmiselt aeglaselt. Iseloomulik välistunnus on tagasilöö- gid karburaatorisse, mis sarnanevad aevastamisega. Neid põhjustab silindrisse siseneva värske küttesegu enneaegne 51 süttimine väljalasketakti lõpul veel põlevatest lahja segu Suurel koormusel, kus mootorilt nõutakse täit jääkidest. võimsust, on tarvis rikastatud küttesegu. Lõpuks on oluline meenutada, et küttesegu, milles l kg Küttesegu valmistamine. Küttesegu valmistamist nimeta- bensiini kohta tuleb õhku rohkem kui 21 kg (ülilahja) või takse karburatsiooniks ja vastavaid seadmeid vähem kui 6 kg (ülirikas), mootoris ei sütti. Praktikas või- karburaatõriteks. Karburatsiooni paremaks mõist-
Millist küttesegu vajab mootor? 1. Külm mootor – ülirikas segu (1:4…1:6), sest osa temas olevast bensiinist kondenseerub enne süütemomenti kokkupuutel külmade detailidega. 2. Tühikäik – tugevalt rikastatud küttesegu, sest väikestel pööretel jääb silindrisse halva läbipuhumise tõttu palju heitgaase, mis takistavad normaalset põlemist. 3. Keskmine koormus – lahjendatud küttesegu, sest mootoril jääb võimsust üle. 4. Suur koormus – rikastatud küttesegu, sest mootorilt nõutakse täit võimsust, selle järgi reguleeritakse töökäik. Küttesegu valmistamine karburaatoris Karburaatoris on sisseehitatud kütusepump, mis olenemata sae asendist töötamise ajal imeb kütust karburaatorisse. Kaasajal on enamlevinud firmade Tillotson ja Walbro karburaatorid. Neid kasutavad saefirmad Husqvarna, Partner, Dolmar jt. Küttesegu valmistamist nimetatakse karburatsiooniks ning vastavat seadet karburaatoriks
Hülsid võivad valmistatud eraldi ja pressitud särgi sisse või valatud koos silindri särgiga. Hülsi materjal võib olla malm või pronks. Silinrisärgid valatakse reeglina malmist. Silinder suletakse pealt silindrikaanega, mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal keskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - Ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse
Silindrid: Silinder koosneb silindri hülsist ja silindri särgist . Hülsid võivad valmistatud eraldi ja pressitud särgi sisse või valatud koos silindri särgiga. Hülsi materjal võib olla malm või pronks. Silinrisärgid valatakse reeglina malmist. Silinder suletakse pealt silindrikaanega , mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal kaeskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid (vaata loengu joonist). 1. Kolvi keha ( kettad ) 2. Kolvi rõngad 3. Kolvisäär 4. Kumm-mansetid
Neljalabalised on töös püsivamad, vibreerivad vähem ning tagavad pinna parema puhtuse. Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile
nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes.
- ühendavas kaabĮis pingelainete kulgevlaine liituda kaablis ja piiĮ,rĮ" kriitiliste .āartuste puhul võib pinge kiiruse kaabli Mootori kĖmmidel" tä,rgĮr, irnpulsspinge võib selle mootorilt p".g.rJril;"i;;;;. võneldes muunduri valrelüli alalispingega kuni 2 tulenrusena isegi püsitalitluses .kasvada konal' siis laiusriįārļ.",.it.ra impulss rakendatak.. dīnuu,.iliste võnkrtmiste korda. Krri enaln kui kaks korda
kõrge, on nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes.
nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes.
Teiste kaubanduses saadavate õlide kasutamine ei ole soovitatav, sest hüdrosüsteem lakkab töötamast. Hüdroõli kaotab kasutuse käigus oma omadused ja kuulub vahetamisele. Seda tehakse tavaliselt kaks korda aastas kevadsuvise ja sügistalvise tööperioodi alul. Õli hüdrodüsteemis pannakse ringlema õlipumba abil. Õlipumbaks kasutatakse hammasratas, rootor või kolbpumpa. Õlipump käitatakse hammasratasülekande abil otse mootorilt. Pumba ja mootori vahel võib olla ka lülitusseade, mille abil saab pumpa sissevälja lülitada. Pump võtab paagist õli ja pumpab selle jaoturisse. Kui jaoturi siibreid ei ole liigutatud suundub õli jaoturist paaki tagasi. Jaoturi siibrite abil suunatakse õli jõusilindrisse või hüdromootorisse ja tagasi paaki. Jõusilindreid ja hüdromootoreid kasutatakse tööseadmete liigutamiseks või töölepanekuks
annaabi.ee 
