Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sagedusmuundur micromaster mm440 (0)

1 Hindamata
Punktid
Võrumaa kutsehariduskeskus
Õppetool: Mehhatroonika
Õpperühm: MH-09
Sagedusmuundur MICROMASTER 440
Sagedusmuunduri programmeerimine
Väimela 2011

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
MICROMASTER 440 4
Ülesande kirjeldus: 4
Sagedusmuunduri mälu kustutamine: 5
Mootori konfiguratsioon: 8
Määrame põhiparameetrid: 13
Sagedusmuunduri konfiguratsioon: 17
RS FLIP - FLOP 18
AND 18
NOT 18
TIMER 0...60.00s 19
Kontrollerisse programmi laadimine : 23
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD MATERJALID JA TARKVARA 25

SISSEJUHATUS


Kodutööks saime programmeerida firma Siemens tööstussagedusmuundurit MM440. Ülesande täitmiseks on ette antud algoritm BICO parameetritega ning mootori juhtimiseks juhtnupud paneelil.

MICROMASTER 440

Ülesande kirjeldus:


Meie ülesandeks on koostada uus projekt etteantud programmi abil. Peame sisestama programmi ja panema paika vajalikud parameetrid . Sagedusmuundurid peab saama eemalt juhtida kolme nupu abil. Esimene on START, teine nupp on REVERSE ja kolmas nupp on STOPP .
Peale START nupu vajutamist hakkab mootor pöörlema. Mootor pöörleb suurel kiirusel (900p/min) umbes 2 sekundit. Peale 2 sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ja jääb pöörlema väiksema kiirusega. Vajutades REVERSE nuppu, hakkab mootor pöörlema vastas suunas suurel kiirusel ning peale kahe sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ning jääb pöörlema madalamal kiirusel.
Lõpuks, kui on tarvis mootor seisata täielikult, tuleb vajutada STOPP nuppu, mille tulemusel jääb mootor seisma.

Sagedusmuunduri mälu kustutamine:


Enne alustamist uue projektiga tuleb sagedusmuunduri RAM mälu kustutada . Selleks kasuta BOP ( Basic Operator Panel) paneeli.
vajuta P nuppu
nooltega liikudes vali parameeter P0010 (factory setting ) väärtuseks 30 ning seejärel vajuta P nuppu
järgmine parameeter nooltega liikudes on P0970 (reset) ning väärtuseks olgu 1, seejärel vajuta P nuppu.
Ekraanile ilmub teade busy, oota selle kustumist ning vaheta BOP paneel PC KIT paneeli vastu.
Sagedusmuundurile MM440 (MICROMASTER) programmi koostamine
Uus projekt
Ava programm STARTER .
Ekraanile ilmub aken Projekt Wizard Starter. Uue projekti puhul vali Arrange drive units offline.
Vali projekti nimi ning koht, kuhu uue projekti salvestad.
Soovitan pakutavat salvestuskohta kasutada. Valides Open, avaneb esmajärjekorras just see koht.
Vali arvuti ja sagedusmuunduri vaheline ühendus. Selleks saab PC_COM-PORT (USS). Kui on erinev, siis kasuta Change and test..., juhul kui selles aknas midagi muuta ei saa, siis seda saab muuta hiljem TERMINAL /BUS aknas.
Baudrate ehk ühenduskiiruseks valin 115200 baud .
Sisesta sagedusmuunduri andmed, need saad sagedusmuunduri külje peal olevalt kleebiselt.
Esmalt vali õige seade, selle leiab Device seadete valikust.
Siis vali seade õige tüüp, selle leiab Type seadete valikust.
Siis vajuta Insert ikoonile, sellega lisatakse seade oma õigele kohale programmis .
Lõpetuseks tuleb vajutada Complete .
Sellega oleme loonud omale uue projekti!

Mootori konfiguratsioon:


Vali MICROMASTER 440>Configuration>Reconfigure drive (akna ülemises osas, valik tavaliselt kollast värvi).
Siin määratleme mootori parameetrid, mida hakkame juhtima MM440-ga.
Määrame standardiks Euroopa (kW), 50 (Hz).
Määra mootori tüüp (asünkroonne/sünkroonne) ja parameetrid. Parameetrid vaatame mootorilt.
Tähtis on teada kuidas on mootor ühendatud, kas mootor on täht- või kolmnurk ühendusega. Selle kontrollimiseks tuleb mootori peal olev kaas lahti kruvida ning vaadata kuidas on mootori pooluspaarid ühendatud.
Vali Encoder „Disable“
Vali tööreziimiks „V/f witk linear charateristics“
Määra käsustik ja setpoint. Source of control signals vali „Terminal (2)“, Source of speed setpoints vali „Analog setpoint (2)“.

Määrame põhiparameetrid:


Motor overload factor: „150%“
Min. frequency : „5 Hz“
Max. frequency: „50 Hz“
Ramp -up time: „2 s“
Ramp-down time: „2 s“
Off ramp down time: „5 s“
Mootori andmete arvutamine. Vali Complete calculation.
Seadmete konfiguratsiooni lõpp.
Nüüd on kasutatava mootori konfiguratsioon tehtud ja võime asuma looma programmi sagedusmuundurile.

Sagedusmuunduri konfiguratsioon:


Ava „TERMINAL/BUS „ ja määra „ Digital inputs“.
Võta kasutusele kolm sisendit DIN4 X8 (START), DIN5 X16 (REVERSE) ja DIN6 X17 (STOPP).
DIN4 X8 on digital input nr 4, füüsiline klemm nr 8 sagedusmuunduri I/O terminalis (PCKIT paneeli all). Füüsilisest klemmist läheb juhe kasutatavasse START nuppu.
Algselt vali „ Enable BICO parameterization“. Siis saad sisestada järgnevad andmed:
DIN4 X8 (START) ühendame: p2843(0), BI: RS-FF2
DIN5 X16 (REVERSE) ühendame: p2810(0), BI:AND 1 ja p2840(1),BI:RS-FF1
DIN6 X17 (STOPP) ühendame: p2828, BI: NOT1 ja p2840(0), BI: RS-FF1
Ülejäänud „Digital input-id“ paneme „Digital input disabled“.
Peale igat parameetri sisestamist vajuta ikoonile „SAVE AND COMPILE “ (selle leiab vasakus ülanurgas olevast Project aknast).
Ava „ EXTENDED “> FREE MODULES ja lisa programmi funktsioonblokid (vaata algoritmi).
Ära unusta muuta igas aknas Activation of all function block „Enable“!!! Muidu online’s programm unustab need parameetrid.

RS FLIP-FLOP


AND


NOT


TIMER 0...60.00s


Ava „TERMINAL/BUS“> Signal Interconnections > Analog Signals.
Ühendame parameetri: „p1070(0), Ct: Main Setpoint...“ parameetri „ r1024 , CO: Act. fixed frequency“.
Ava „TERMINAL/BUS“> Signal Interconnections > Digital Signals.
Ühendame parameetri: „p840(0), BI: ON/OFF...“ parameetri „r2844: BIT0 BO: Q RS-FF2...“
Lisaks tuleb olla väga tähelepanelik nende väärtustega, mis jäävad punastesse kastidesse.
Ava „ LIMITS “> Frequency. Pane Ramp-up ja Ramp-down time: 1-2 s (kui varem pole paika pandud).
Ava „EXTENDED“> Motor Potentiometer. Muuda Start frequency for „ Power on“> 50 Hz.
Ava „EXTENDED“> Fixed frequencies.
Muudame Bit 0, >Source signals> 1 ja Bit 1, >Source Signals> r2852 : Bit 0: Timer 1...
Parameeter text-is muuda:
p1001(0) Fixed frequency 1, 1-st. Drive data set (DDS)- „50 Hz“
p1002(0) Fixed frequency 2, 1-st. Drive data set (DDS)- „-45 Hz“
Ava „TERMINAL/BUS“> „USS/PROFIBUS“. Kontrolli, kas arvuti ja sagedusmuunduri vahelise ühenduse loomiseks on valitud USS via RS232 (BOP link ), USS address: 0 ja USS Baudele: 115200 baud (6).

Kontrollerisse programmi laadimine:


Loo ühendus arvuti ja sagedusmuunduri vahel. Selleks vajutame ikooni „ONLINE TO TARGET SYSTEM“ (kollane ikoon pildil).
Kui ühendus on loodud, siis lae tehtud projekt sagedusmuundurisse. Selleks vajuta ikooni „ LOAD PROJEKT TO TARGET SYSTEM“ (kollase ikooni kõrval olev ikoon).
Laadimisel ära pane linnukest küsimuse ette, kas laadida RAM to ROM.
Nüüd katseta nuppudega, kas projekt toimib nii nagu peab. Kui mingil põhjusel ei toimi siis esmalt ära lahku online reziimist vaid hakka viga otsima algseadistusest. Mõningad andmed on laadimise käigus kaduma läinud RS Flip-Flopis ja Timer’i juures. Lisaks võib kontrollida ka kas on õige laadimiskiirus.

KOKKUVÕTE


Kokkuvõtteks võib öelda seda, et pidime juhendi abil sagedusmuundurile skeemi kokku panema. Pidime kasutama etteantud skeemi, mille täpsel järgimisel pidime saama enam vähem samad tulemused. Mõningad sedistused olid ebatäpsed, kuid nende lahendamine oli lihtne. Lisaks skeemi kokkupanemisele, pidime koostama programmi sagedusmuundurile ning seda ka katsetama. Algul tekkisid mõningad probleemid katsetamisega, kuid hiljem sain aru, millise vea ja kus kohas olin vea teinud. Lõppude lõpuks sai skeem kokku, programm sageusmuundurisse ja ka katsetatud koostatud programmi.

KASUTATUD MATERJALID JA TARKVARA

  • Kasutusjuhend sagedusmuunduri kasutmiseks
  • Program STARTER
  • Microsft Word 2003

0
Vasakule Paremale
Sagedusmuundur micromaster mm440 #1 Sagedusmuundur micromaster mm440 #2 Sagedusmuundur micromaster mm440 #3 Sagedusmuundur micromaster mm440 #4 Sagedusmuundur micromaster mm440 #5 Sagedusmuundur micromaster mm440 #6 Sagedusmuundur micromaster mm440 #7 Sagedusmuundur micromaster mm440 #8 Sagedusmuundur micromaster mm440 #9 Sagedusmuundur micromaster mm440 #10 Sagedusmuundur micromaster mm440 #11 Sagedusmuundur micromaster mm440 #12 Sagedusmuundur micromaster mm440 #13 Sagedusmuundur micromaster mm440 #14 Sagedusmuundur micromaster mm440 #15 Sagedusmuundur micromaster mm440 #16 Sagedusmuundur micromaster mm440 #17 Sagedusmuundur micromaster mm440 #18 Sagedusmuundur micromaster mm440 #19 Sagedusmuundur micromaster mm440 #20 Sagedusmuundur micromaster mm440 #21 Sagedusmuundur micromaster mm440 #22 Sagedusmuundur micromaster mm440 #23 Sagedusmuundur micromaster mm440 #24 Sagedusmuundur micromaster mm440 #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor petka13 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Book Analog Interfacing to Embedded Microprocessors
568
pdf

Book Analog Interfacing to Embedded Microprocessors

Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Analog Interfacing to Embedded Microprocessors Real World Design Stuart Ball Boston Oxford Auckland Johannesburg Melbourne New Delhi Newnes is an imprint of Butterworth–Heinemann. Copyright © 2001 by Butterworth–Heinemann A member of the Reed Elsevier group All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording, or otherwise, without the prior written permission of the publisher. Recognizing the importance of preserving what has been written, Butterworth–Heinemann prints its books on acid-free paper whenever possible. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data Ball, Stuart R., 1956– Analog interfacing to embedded microprocessors : real world design / Stuart Ball. p. cm. ISBN 0-7506-7339-7 (pbk. : alk. paper) 1. Embedded computer

Mehhatroonika
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

Arvutigraafika
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

........................................................................................ 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon..........

Energia ja keskkond
CPM1A Programmable Controllers Operation Manual 1784470
402
pdf

CPM1A Programmable Controllers Operation Manual 1784470

Cat. No. W317-E1-11 SYSMAC CPM1A Programmable Controllers OPERATION MANUAL CPM1A Programmable Controllers Operation Manual Revised October 2007 iv Notice: OMRON products are manufactured for use according to proper procedures by a qualified operator and only for the purposes described in this manual. The following conventions are used to indicate and classify precautions in this manual. Always heed the information provided with them. Failure to heed precautions can result in injury to people or dam- age to property. ! DANGER Indicates an imminently hazardous situation which, if not avoided, will result in death or serious injury. Additionally, there may be severe property damage. ! WARNING Indicates a potentially hazardous situation which, if not avoided, could result in death or serious inju

Automatiseerimistehnika
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
Lühendite seletus
120
doc

Lühendite seletus

A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD

Informaatika
Side konspekt 2020- eksami kordamisküsimused
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is

Side
Side- spikker eksamiks
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun