ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes Toimub toidu aprobeerimine maitseomaduste ja söödavuse määramine; toidu peenestamine ja süljega niisutamine. Sülje koostises olevad amülaas ja maltaas lagundavad süsivesikuid. Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos
süsiniku küljes). Disahhariidid: Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside- nn hapniksild kahe molekuliosa vahel. Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsivad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid
Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Süsivesikud liigitatakse monosahhariidideks, polüsahhariidideks, oligosahhariidideks ja heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. Süsivesikute ülesandeks on struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustamine. 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Transrasvhapped on kahjulikud, sest need tekitavad terviseprobleeme. 12. Miks on organismidel ensüüme vaja?
Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Monosahhariidideks Polüsahhariidideks Oligosahhariidideks Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid
pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.
värvainetest jpt lisaainetest. · Miks võivad alkeenid polümeriseeruda? Alkeenid on küllastumata ühendid. Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel katkeb. SAHHARIIDID · Sahhariidid ehk süsivesikud on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidide hulka kuuluvad suhkur, tärklis, tselluloos jt. Sisaldavad hüdroksüül- ja karboksüül rühma. Liigitatakse Monosahhariidideks, Oligohhariidideks ja Polüsahhariidideks. · Monosahhariidid on üks rühm sahhariide, mille ahelas on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6). · Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. · Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid. keemilise valemiga C12H22O11.
ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad
ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. 2 Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad
elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed
Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega, samuti on see kui rituaal, mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega Seedimine on toidu lõhustamisprotsess => toit lõhustatakse seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks, mis imenduvad limaskestade kaudu lümfi või verre 1)Valgud lõhustatakse aminohapeteks 2)Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja monoglütseriidideks 3)Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks Imendumine on toitainete organismi sisekeskkonda absorbeerimine Toiduenergia põhilised allikad on süsivesikud ja rasvad Päevane toiduenergia saamine peab katma: 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu 2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu Kehamassi saab normaliseerida, kui piirata toidu ja jookidega saadava energia hulka ning suurendada kehalist koormust
Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao proteaasid ja lipaasid aitavad läbi viia valkude ja lipiidide hüdrolüüsi. Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α- amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide. Viimased konverteeritakse omakorda monosahhariidideks soolestiku sahharaaside poolt. Näiteks maltaasid hüdrolüüsivad di- ja trisahhariide. On olemas ka suurema substraadispetsiifilisusega disahharaasid sukraas, laktaas ja trehhalaas. Kõikide nende ensüümide koosmõjul toimub seeditavate süsivesikute konverteerimine monosahhariidideks. Tekkinud glükoos ja teised monosahhariidid transporditakse läbi soolestiku seina ja edasi portaalveeni vahendusel maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide
disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub hästi vees ja on magusa maitsega. Laktoos sisaldub piimas. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Sahharoos on kristallne aine mis sulab temperatuuril 185 kraadi. (roosuhkur) Invertsuhkur sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Polüsahhariidid
Biokeemia protokoll aktseptoriks on hüdroksüülrühm. Neljanda numbri number 1 näitab ära, et fosforüülrühma aktseptoriks on D-heksoosi hüdroksüülrühm. Selles protokollis kajastatud katse oli tehtud ensüümiga mille triviaanimetuseks on Invertaas (süstemaatiline nimetus: beta-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas). Invertaasi ülesandeks on hüdrolüüsida beta-D-fruktsofuranosiidi süsivesikuid fruktoosideks ja muudeks monosahhariidideks. Invertaas Beta-D-fruktofuranosiid + H2O beta, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Selles praktikumis teostati töö sahharoosiga mis koosneb beta-D-fruktoosist ja alfa-D- glükoosist. * Sahharoos + H2O alfa-D-glükoos + beta-D-fruktoos * - Invertaas, pH=4,8 , temperatuur = 30 ºC Invertaas on suhteliselt tähtis seedeensüüm inimestel. Kuna sahharoos on oligosahhariid
Heterotroof saab kätte orgaanilised ained, mis lagundatakse ning selle tulemusel saadakse energia elutegevuseks ja lähteaineid kehale omaste orgaaniliste ainete sünteesiks. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil vabaneb energia. Me sööme toitaineid - valke, lipiide ja polüsahhariide. Järgmisena toimub dissimilatsioon, mille käigus lagundatakse need toitained ehitusmaterjaliks ehk lagundproduktideks - aminohapeteks, rasvhapeteks, glütserooliks, monosahhariidideks ja nukleotiidideks. Neid hakatakse sünteesima ja toimub assimilatsioon, mille käigus lagundproduktid sünteesitakse kehale vajalikeks aineteks nagu valgud, lipiidid, polüsahhariidid ja nukleiinhapped (DNA, RNA) need ei ole samad, mis toitainetes! Need ained lagundatakse ning tekivad jääkained CO2, H2O ja NH3, mida meie kehal enam vaja ei ole. Energia talletame me ATP-sse ja me saame selle kätte kui energiarikkad sidemed ära lõhutakse.
kihist. Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid:
vanematel on kaltsiumsoolade sisaldus suurenenud, luud on tugevamad aga hapramad. ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks. Bioaktiivsed ained: vitamiinid, hormoonid ja ensüümid. SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse monosahhariidideks ehk lihtsuhkruteks, oligosahhariidideks/disahhariidid ehk liitsuhkrud ja polüsahhariidid. MONOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomi arv on 3-6. Näiteks glükoos e viinamarjasuhkur, fruktoos e puuviljasuhkur, desoksüriboos, riboos. OLIGOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos. Laktoos e piimasuhkur
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada
Süsivesikute 1ml olemasolul tekkis lahuste segus - kontsentreeritud naftaooliga kontsentreeritud väävelhapet. II väävelhappe lisamisel happe ja katseklaas: 2 ml uuritava lahuse piirpinnale purpurne glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai
· glükogeen · pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid? Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
*sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energia allikas);struktuurne (selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu).
võib suhkrutest moodustuda ka rasvasid. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid)
Too näiteid konkreetsetest protsessidest. Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. RNA- sünteesiks on vaja nelja ribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja UTP. DNA- sünteesiks on vaja nelja desoksüribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja TTP. 26) Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? Taimedes tärklisena ja loomorganismides esineb polüsahhariidi glükogeenina. 27) Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat? Polüsahhariidid lagundatakse monosahhariidideks. 28) Kui palju energiat on võimalik saada 1 glükoosimolekuli täielikul lagundamisel? 1 glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesima kuni 38 ATP molekuli. C 6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (eraldub energia) 38 ADP + Pi kuni 38 ATP. 29) Kus rakus toimub glükolüüs? Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. 30) Nimeta etapid, mis on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükoosi lagundamise etapid: 1
Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaas lõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e
vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20 Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus Mandleid on 6 Sapipõis EI TOODA SAPPI VAID ON RESERVUAAR Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: Süsivesikud monosahhariidideks verre Valgud aminohapeteks verre Rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi Vitamiinid ja mineraalained ei lõhustu verre Toit püsib maos umbes 3h(1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku seega u. 18-24h Eritumine: Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse
Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L.
hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Fruktoosis tekib kiirelt punane Cu2O sade, laktoosis tekib see pikemal soojendamisel, kuna siis laktoos hüdrolüüsub. Järeldus Kuna fruktoosis tekkis kiirelt punane sade, siis tõestab see, et fruktoos on monosahhariid, samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid. Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3- diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini
Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos). · Sahharoos lõhustatakse fruktoosiks ja glükoosiks, ensüümiks on sahharaas. · Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre. · Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia.
2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3. Seedimine maos. Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus. Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks 2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine. 3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus. Aktiviseerib rasvu lõhustavaid aineid.
Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest 7. Peensool INTESTINUM TENUE Funktsioon Toidukördi edasitoimetamine, täielik SV, rasvade ja valkude lammutamine. Soolemahl Ööpäevas 3L näärmete poolt. Sisaldab vett, lima, mineraalsooli Seedimine Toimub kõikide toitainete lammutamine ja imendumine. Seedeprotsessi käigus lagundatakse süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhappeks ja glütserooliks 8. Kõhunääre PANCREAS Ensüümid: Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Toodab 2L pankrease nõret Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka 9. Maks HEPAR Funktsioonid:
12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e
keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed (seedemahlade nõristamine) ja imendumisprotsessid (toiduainete, vee ja mineraalsoolade üleminek soolestikust verre ja lümfi). Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27
Mida rohkem on arakus vett, seda kiirem on ainevahetus. - Tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimsese nahale tekivad kortsud. - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). - Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen)
eest kaitstult. Valguse mõjul muutuvad kartulid roheliseks ja neis tekib mürgine aine solaniin. Rohelised kartulid söögiks ei kõlba. Talvisel hoiustamisel tuleks kartul aeg-ajalt läbi sorteerida ja eemaldada riknenud ja mädanikutunnustega mugulad, vastasel korral võib edasi leviv mädanik rikkuda kogu partii. Miinuskraadid keldris rikuvad kartuli, temperatuuril +1kuni -1 muutub kartul magusaks. Tärklis hüdrolüüsub monosahhariidideks. Veelgi madalama temperatuuri korral külmub kartul läbi ja muutub söögiks kõlbmatuks. (Rebase talu koduleht 2013. Kartul.) Tööstuslikes tingimustes kasutatakse kartulite säilitamiseks vaakumpakendeid, sulfideerimist ning vee sisse pakendamist. Vaakumpakendites võivad olla kartulid nii kuubistatult, poolitatult, sektoristatult kuid ka tervelt. Kartulid võivad olla ka keedetud või poolkeedetud ehk blanseeritult. Nende säilivusaeg on umbes 30 päeva temperatuuril +2-+6 kraadi
Võib tinglikult jaotada anaeroobseks ja aeroobseks Näiteks glükoos C6 H 12 O6 . tsükliks. Anaeroobses tsüklis sünteesitakse 2 ATP Oligosahhariidid koosnevad 2...10 molekuli: monosahhariidi jäägist. Hüdrolüüsitakse ensüümide toimel monosahhariidideks. Näiteks sahharoos ja +¿ laktoos (ensüümid sahharaas ja laktaas). 2-¿+ H ¿ Polüsahhariidid koosnevad väga paljudest monosahhariidide jääkidest, mis hüdrolüüsitakse 3-¿+ HP O4 ¿ ensüümide toimel monosahhariidideks. Näiteks AD P¿ tärklis ja tselluloos.
Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse
Seente ainevahetussaaduste kasutamine farmaatsiatõõstuses ravimina nt antibiootikumid ORGANISMIDE ENERGIAVAJADUS Metabolism ehk ainevahetus tagab organismi stabiilse sisekeskkonna. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Nt assimilatsiooniprotsess on fotosüntees, valkude süntees aminohapetest Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Nt dissimilatsiooniprotsessid on polüsahhariidide lagundamine monosahhariidideks, valkude lagundamine aminohapeteks ATP- makroenergiline ühend, millesse talletatakse reaktsioonidest vabanev energia( energia salvestaja ja ülekandja) . ATP koosneb lämmastikalusest (adniinist, NH2), suhkrust riboosist ja 3 fosfaatrühmast. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilied ühendid väliskeskkonna anorgaanilistest ühenditest (nt taimed, vetikad, tsüanobakterid, kemosünteesivad bakterid)
rakkudesse, maksarakkudesse muudab valgusünteesi intensiivsemaks, stim mRNA sünteesi rakkudes. glükokortikoidid- (olulisim kortisool) stim ensüümvalkude sünteesi maksas, teistes kudedes sünteesi pidurdav toime. Lihaskoe puhul katoboolne efekt. Erand südamelihas- anaboolne efekt Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid.. SV u 100-200g päevas. 1 g SV te Toidus leiduvad SV: SV jaotatakse: liht e monosahhariidideks ja liit e polüsahhariidideks. Tselluloos (kiudaine)-solltes ei lagune,kui soodustab seedimist,vähendab soodumust kõhukinnisusele. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks. Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess
kiiresti kudedesse. Kasut. Heeliumi segusid. Hingamiseregulatsioon. Hingamiskeskus piklikaju. Jag kaheks. Sisse ja väljahingamiskeskus. Co ülejääk on ohtlikum olukord kui hapnikuvaegus. Seedimine. Seedimisprotsessi eesmärk-toidu peenestamine. Töötlemine seedetraktsis. Toidu edasiliikumist, toidu imendumine. Keemiline töötlemine, sapp, soolhappe. Seedimine seeõõnes. toitained(valgud, rasvad, süsivesikud-saame toidust), süsivesikud lõhustatakse disahhariidideks, imenduvad monosahhariidideks. Valgud lõhustatakse aminohappded, rasvad lõhustatakse rasvhapped ja glütseroos. Suus toimub toidu maitseomaduste kindlaks tegemine. Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida paremini me toitu närime seda paremini on toitu seedida. Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks
transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha süsivesikud monosahhariidideks nahkkatteks valgud aminohapeteks - Epiteel epithelium rasvad glütserooliks moodustab organismi sisepinna, mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru vaid sellised väikesed vesilahustuvad liigispetsiifilisuse kaotanud sisaldist) sisekeskkonnast
mehhaaniliste ja keemiliste kahjustuste(maomahla toime) eest, sest HCl 2 esineb maos potensiaalselt kahjustavas kontsentratsioonis ja ka ferment pepsiin seedib valke. Seedimine peensooles Toit seeditakse lõplikult. Peensoole keskkond on aluseline. Seedeprotsessi käigus lagundatatkse süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks.Pankrease mahl satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH=8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse tapankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6st 8ni. Sellise pH juures toimivad
aktiviseeritakse pepsiiniks mao soolhappe toimel. Pepsiin alustab valkude lõhustumist, lammutades neid polüpeptiidideks.Lima kaitseb mao seina mehhaaniliste- ja keemiliste kahjustuste(maomahla toime) eest, sest HCl esineb maos potensiaalselt kahjustavas kontsentratsioonis ja ka ferment pepsiin seedib valke. Seedimine peensooles Toit seeditakse lõplikult. Peensoole keskkond on aluseline. Seedeprotsessi käigus lagundatatkse süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks.Pankrease mahl satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH=8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse tapankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige efektiivsamalt
Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU
süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaa¸i, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes
paraneb.Bronhid laienevad, rohkem õhku pääseb kiiremini kopsudesse. Ainevahetuslikud toimed. Sümpaatilise NS-i moju intensiivistub rasvkoes lipolüüs rasvkoe rakkude lammutamine, triglütseriidid muudetakse rasvhapeteks ja glütserooliks ja neid kasut täiendava energia saamiseks. Maksas ja sekeltilihastes suureneb glükogeeni ärakasutamine glükoosiga. Glükogeen tagavara süsivesikutest. Kui me sööme polüsahhariide, siis seda seedekulglas lahustahtakse monosahhariidideks. (tagavara max. 400g glükogeeni, tavaliselt hommikuks glükogeeni varud otsas.) Sümpaatilise NS-i mõju domineerib ülekaalus kusepõie täitumise faasis. Kusepõiele üldine toonus, kas parasümpaatiline või sümpaatiline, ei ole tähtis, tähtis on millises faasis on, kas täitub sümpaatiline, või tühjeneb parasümpaatiline. Kui täitub ja sümpaatiline, siis kuseteede seinalihased lõdvad, sulgurlihased on kokkutõmbunud. Kokkutõmbunud ka tahtele alluvus
suureneb liimi kontsentratsioon. Vananedes kaotavad nad liimimisvõime ning kolletuvad kergesti. Loomsed liimid on tundlikud niiskuse ja hallituse suhtes, nende eeliseks on aga suur kõvenemiskiirus, hea nake ja liimliite elastsus. · Süsivesikud (sahhariidid) Sahhariidid (süsivesikud) on looduslikud ühendid. Nende molekulid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Enamikus sahhariidides on vesiniku ja hapniku suhe samasugune nagu vees. Sahhariidid jaotatakse monosahhariidideks, oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks. Polüsahhariidid (näiteks tärklis ja tselluloos) on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidi (glükoos) jäägid. Nende monomeerlülideks on tsüklilised suhkrujäägid, mis on omavahel seotud glükosiidsidemetega. Sahhariidid on looduses kõige levinumad orgaanilised ühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides, kus nad on põhilisteks energiaallikateks ja varuaineteks. Eriti hulgaliselt esineb neid taime riigis.
Põhilised energeetilised toitained on rasvad, valgud ja süsivesikud. Süsivesikud: CmH2nOn; Cm(H2O)n monosahhariidid (4…10 C aatomit) oligosahhariidid (2…10 monosahhariidijääki) polüsahhariidid (palju monosahhariidide jääke) Neis on aldehüüdrühm (-CHO); ketorühm ( =C=O). Nende dissimilatsioon ehk omastamine toimub ensüümide ja hormoonide abil (nt. Cu-sahharaas, maltaas, laktaas; adrenaliin, insuliin), mille abil hüdrolüüsitakse PS ja OS monosahhariidideks. Glükoos oksüdeeritakse rakusiseselt, produktideks CO2 ja H2O. Rasvad: Glütserooli ja rasvhapete estrid. Lipaas hüdrolüüsib rasva, tekivad glütserool ja rasvhapped. Need oksüdeeritakse rakusiseselt. Produktideks CO2 ja H2O. Valgud: Polümeersed ained, mis koosnevad α-aminohapete jääkidest, mis on seotud peptiidsidemega. Valgud hüdrolüüsitakse ensüümide abil juppideks ja oksüdeeritakse rakusiseselt, tekivad CO2, H2O, NH3 ja CO(NH2)2
Kudedes toimuval organismile omaste rasvhapete sünteesil kasutatakse toidust saadud rasvhappeid ja glütserooli.Oluline on saada rasvhappeid mida organism ise ei sünteesi(nt linoolhape,linoleenhape)Rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on tähtsaimaks energeetiliseks materjaliks loomorganismil.Ööpäevasest vajadusest ~60%.Süsivesikud kergesti oksüdeeritavad.1g süsivesikute oksüd 16,7kj. Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks,peamiselt glükoosiks,mis imendub peensoolest verre ja kantakse laiali maksa ja kudedesse.(?)Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks.Glükogeen võib tekkida ka maksas ka valkude ja lipiidide ainevahetuse produktidest-glükoneogenees.Süsivesikute varu võib säilitada maksas ja väheke lihastes.Süsivesikute vajaduse suurenemisel lagundatakse glükogeen ja saadakse glükoos verre.Vere glükoositaset hoitakse veres suhteliselt stabiilsena.
välja uriiniga.Kudedes toimuval organismile omaste rasvhapete sünteesil kasutatakse toidust saadud rasvhappeid ja glütserooli.Oluline on saada rasvhappeid mida organism ise ei sünteesi(nt linoolhape,linoleenhape)Rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on tähtsaimaks energeetiliseks materjaliks loomorganismil.Ööpäevasest vajadusest ~60%.Süsivesikud kergesti oksüdeeritavad.1g süsivesikute oksüd 16,7kj. Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks,peamiselt glükoosiks,mis imendub peensoolest verre ja kantakse laiali maksa ja kudedesse.(?)Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks.Glükogeen võib tekkida ka maksas ka valkude ja lipiidide ainevahetuse produktidest- glükoneogenees.Süsivesikute varu võib säilitada maksas ja väheke lihastes.Süsivesikute vajaduse suurenemisel lagundatakse glükogeen ja saadakse glükoos verre.Vere glükoositaset hoitakse veres suhteliselt stabiilsena.
..90 g. Inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest kuni 95%. Lipiidide üheks oluliseks funktsiooniks on veel rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on loomorganismidele tähtsaimaks energeetiliseks materjaliks, ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel umbes 60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, lõpp-produktideks annavad nad süsinikdioksiidi ja vee. 1 grammi süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 16,7 kJ. Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosi, vähem galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks. Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Süsivesikute vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vere
selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina. Seedetrakt kulgeb läbi rindkere, kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri
annaabi.ee 
