c. põhjustab ebaefektiivset tootmist. d. toob esile teised jooned peale hindade. __a_ 8. Linnas on palju bensiinijaamu, neist ainult Meie Autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma. See iseloomustab a. monopolistlikku konkurentsi. b. täiskonkurentsi. c. monopoli. d. oligopolit. __c_ 9. AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 %. Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Mis liiki turustruktuuriga on tegemist? a. Täiskonkurentsiga. b. Monopoliga. c. Oligopoliga. d. Monopolistliku konkurentsiga. _c__ 10. Millistel järgmistest firmadest on suurim vabadus oma hindu määrata? a. Majandusharu kolmest firmast ühel. b. Paljude asenduskaupadega toote ainutootjal. c. Asenduskaupadeta toote ainutootjal. d. Majandusharu 300 firmast ühel. __b_ 11. Milline järgnevaist on parim näide sisenemistõkkest, mis kaitseb monopoli? a. Värav. b. Patent. c. Ettevõtte ülevõtmine laenukapitali abil. d. Suurim firma tootmisharus. __b_ 12
A 8. Linnas on palju bensiinijaamu, neist ainult Meie Autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma. See iseloomustab A. monopolistlikku konkurentsi; B. täiskonkurentsi; C. monopoli; D. oligopoli C 9.AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 %. Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Mis liiki turustruktuuriga on tegemist? A. Täieliku konkurentsiga. B. Monopoliga. C. Oligopoliga. DMonopolistliku konkurentsiga. C 10. Millistel järgmistest firmadest on suurim vabadus oma hindu määrata? A. Majandusharu kolmest firmast ühel. B. Paljude asenduskaupadega toote ainutootjal. C. Asenduskaupadeta toote ainutootjal. D. Majandusharu 300 firmast ühel. B 11. Milline järgnevaist on parim näide sisenemistõkkest, mis kaitseb monopoli? A. Toote kvaliteet. B. Patent. C
b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a
Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Vali üks: a. МС = min ATC b. Р = AFC c. P = min ATC d. Р = МС Küsimus 9 Küsimuse tekst TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c. Puuduvad sisenemisbarjäärid d. Kui puuduvad väljumisebarjäärid Küsimus 11 Küsimuse tekst Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Vali üks: a. Monopolistlik konkurents b. Oligopol c. Harilik monopol d. Täiuslik konkurents Küsimus 12 Küsimuse tekst
Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida ning kasum maksimaalne. Monopol aga hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära. 2. .Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Lisaks järgnevalt nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks:
lühikeseks ajaks hinda isegi allapoole täieliku konkurentsiga turul teoreetiliselt kujunevat taset, et siis pärast turuosa suurendamist asuda tarbijatele hinna tõstmise kaudu oma tingimusi peale suruma. Monopoli korral on samuti tegu mittetäieliku konkurentsiga turgudega. Monopol, kus hüvist pakub vaid üks tootja, on tõenäoliselt kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija ülejäägi (hinnavaru) vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine ühte ettevõttesse. Selles tootmisharus tekib loomulik monopol
- üldosakond (endine kantselei), kus oli ka laevandusinspektori ametikoht ja kes tegeles laevanduse küsimustega ning pidas kontakti merekaubanduse ettevõtjatega - kaubandusosakond, kuhu kuulusid kaubanduse korraldamisega seotud probleemid, tollitariifide reguleerimine, majandusliku informatsiooni korraldamine jms - maksude talitus, kus jälgiti tulumaksu, ärimaksu ja teiste maksuliikide käiku, samuti piirituse monopoliga seotud küsimusi - rahandusosakond, tegeles riigi eelarve täitmisega - tööstusosakond, kelle alluvuses oli tööstusamet. Tööstusamet tegeles tööstuse korraldamise, materjalide hankimise, riigiasutuste tellimuste ja ostude korraldamisega. Mäeamet korraldas geoloogilisi uurimisi, andis välja mineraalvarade uurimise lube ja teostas tehnilist järelevalvet kaevandustes. Patendiamet tegeles leiutiste registreerimisega
· turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, (Mis juhtuks kui Eesti Energia paneks ühel päeval tootmise seisma?) · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Loomulik monopol - üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. Konkurentsi kahjustavad nähtused: · Konkurentsi kahjustav koostöö - konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. · Kartell - üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi (horisontaalseid) kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi, mille eesmärgiks on kahjustada
vastumeelt. "Swedbank on väga teravalt ja selgelt mõista andnud, et tema halduspoliitikaga ei tegele. Ja tema langetab oma otsuseid rangelt ärilistest kaalutlustest lähtudes," sõnas Peksar, kes püüab enda sõnul äriühingu loogikat arvestada, kuid kahetseb, et säärase otsuse tegemisel ei astu vahele riik. Riik on Peksari kinnitusel nimelt selgelt deklareerinud, et äriühingute tegevusse ta ei sekku, seda seni, kuni tegu pole monopoliga. Peksar märgib, et pole lootust, et riik sarnaselt näiteks aktsiaseltsile Tallinna Vesi või Eesti Post ühe panga tegevust reguleerima soostuks. Nii pole väikeasulal suurpanga ärilise otsuse vastu võimalustki. Maakonnas on kokku umbes kümme pangaautomaati - lisaks Haapsalule ka Taeblas, Ristil ja Lihulas, kuid nende kasutamise statistikat pank välja ei anna. Küll on varem tahetud automaat ära viia Ristilt. "Kas nüüdseks on Virtsu automaadi kasutus langenud alla Risti oma?" imestab
- ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutst ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimie Kasumi maksimeerimine - kasumit maksimeerivad ettevõtted toodavad mahus kus piirtulu on võrdne piirkuluga - see printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga Piirtulu produkt - Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse ühe ühikulisest vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu produktiks - Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri piirkuludega. Tööjõu pakkumine - majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda
a. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg b. ootamise viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. infotehnoloogiline viiteaeg 33 Kauba X nõudluskõver on p = 120 - 3ˇq ja pakkumiskõver on p=20 + 2ˇq . Leia tasakaalu hind! Tasakaalukogus 120 – 3*q = 20 + 2*q => q=20 Tasakaaluhind p = 120 – 3*20 = 60 34 Alevis on üks suur ettevõte, kus töötab enamik sealseid inimesi. Järelikult on meil antud olukorras tegemist: a. oligopoolse turuga b. monopoliga c. monopsoniga d. täieliku konkurentsi turuga 35 Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal? a. friktsionaalselt töötu b. struktuurselt töötu c. loomulikult töötu d. heidutatud töötaja Investeeringud sõltuvad intressimäärast: a. võrdeliselt b. pöördvõrdeliselt c
Turuvõimu peegeldab firma toodangu nõudluskõver, mida lamedam see on, seda rohkem tarbijaid ta hinna tõstmisel kaotab (läheneb täieliku konkurentsi firmale). Monopol, mille toodangul pole lähedasi asendajad, kaotab vähe kliente, kui ta hinda tõstab. Täielikult konkureeriv firma kaotab ilmselt kõik oma kliendid, kui ta oma kauba hinda tõstab. Monopoolselt konkureerival firmal puudub pakkumiskõver. Monopoolselt konkureeriv firma sarnaneb monopoliga, kuna tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver ja tal on mingi kontroll oma toodete hinna üle. Teiselt poolt sarnaneb ta täielikult konkureeriva firmaga, kuna pikal perioodil saab ta tänu turule tuleku ja sealt lahkumise kergusele ainult normaalkasumit. MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KASUMIT MAKSIMEERIV KOGUS JA MÜÜGIHIND: MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND Oligopol- Turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kes võivad toota
Intertne lojaalsus Konatiivne lojaalsus Funktsionaalne lojaalsus Aktiivne lojaalsus Allikas: Kliendilojaalsus ja seda mõjutavad tegurid AS Elion Ettevõtted näitel (Kuusik 2005) Käitumuslik ning emotsionaalne lojaalsus jagunevad mõlemad omakorda veel kolmeks (vt Joonis 3). Sunnitud lojaalsus on lojaalsus, kus kliendil puudub valikuvõimalus ehk tegemist on monopoliga või on lepinguga sätestatud väljumusbarjäärid (näiteks mobiilsideoperaatorite kaheaastased lepingud). Inertse 9 lojaalsususe puhul pole tarbija teadvustanud omale teisi atraktiivseid pakkumisi (näiteks Nokia mobiiltelefoni omanik pole uurinud paremaid Samsungi telefone). Funktsionaalse lojaalsuse puhul lähtub klient oma kuludest ja mugavusest ehk ta valib endale kõige
tootmisharu pakkumiskõver S*, mis on ülespoole tõusev. Kahanevate kuludega tootmisharu Pikal perioodil võivad kulud kahaneda toodangu kasvades ülespoole ja ATC JA mc nihkuvad allapoole Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumiskõveraga S punktis A esialgne tasakaal) Monopolistlik konkurents 1. Monopolistliku konkurentsi tunnusjooned Sarnased tunnused nii täieliku konkurentsi kui monopoliga. On palju firmasid, nad saavad teatud määral mõjutada oma (Tlnas nt erinevad juuksurisalongid, väikesed poed põhiline teenus on sama, aga seal on teatud nüansid ja tarbija teeb valiku, tarbija eelistab) Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28). Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid. Monopol · Kreeka keeelesr 1 müüja
· Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise Monopol · M turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma · Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst · Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, · kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga · Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4
ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutest ja ettevõtte eesmärkidest o Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimine Kasumi maksimeerimine Kasumit maksimeerivad ettevõtte toodavad mahu, kus piirtulu on võrdne piirkuluga See printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga Piirtulu toodang Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse üheühikulisest vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu toodanguks Kasumit maksimeeriv ettevõte arvestab tootmistegureid palgates, et selle teguri piirtulu produkt oleks võrdne selle teguri piirkuludega Tööjõu pakkumine
omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad, sest arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (Rootsi, Inglismaa), mis kasvab, kui su tulu kasvab. Tulu on aga isiku omand ning võiks olla puutumatu vüi väheselt puudutatud. 8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ükski müüja ei tohi olla nii suur ja võimas, et turuhinda mõjutada. Juhul monopoliga on see vastupidi - monopol mängib hindadega üksinda ning see-eest kaob konkurents. 9.Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Massikultuuril, sest see ei nõua mõtlemist ja süvenemist, see on parem reklaamitud. Ühiskonnas, kis kogu jõud läheb töö leimisele ja säilitamisele, keegi ei soovi rohkemgi pingutada, et tarbida tippkultuuri. 5.Korporatsioonid 1.Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis
Täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada hinda, on võimalik mõjutada ainult kauba kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul, kalandus Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. 2. Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud patendid , majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada 3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1
maksimaalne. Väär 7. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene 9. Monopson on ainuostja. Tõene 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär Arvestustest 5.3 1. TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral. 2. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades. 3. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga. 4. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem. 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule. 6
kaheksa. Need saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 11 8) Tulenevalt palgaläbirääkimistest on Eesti Sumoliit jätnud ära mitmeid turniire. Sumoliit ning kaks kohalikku klubi, Karvased ja Sulelised, on ainsad turniiride korraldajad Eestis. Seega võib öelda, et tegemist on monopoliga. Selgita, kuidas arutleks Karvaste klubi direktor kui on teada, et iga uue pealtvaataja staadionile lubamine maksab 1 euro (mis tähendab et ka muutuvkulud on 1 euro iga pealtvaataja kohta). Turniiri korraldamise fikseeritud kulud (sisaldavad maadlejate palkasid) on 50 000 eurot. Nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Nõutav kogus iseloomustab ostetavate piletite hulka. Pileti hind Nõutav kogus Kogutulu Piirtulu
Monopoli tekkepõhjused: - Sisenemisbarjäärid takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada - Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) - Mastaabiökonoomia Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga - Loomulik monopol Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg. Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked • Ideaalne on täieliku konkurentsi turg • Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked • Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse (vt loeng 6) • Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi
ainuõiguse, samuti võib olla hüvise tootmine lühiajaliselt piiratud vaid ühele ettevõttele patentide poolt; (3) monopol võib kujuneda ka olukorras, kus ühele ettevõttele kuulub unikaalne oskusteave, tehnoloogia või kontroll tootmiseks vajalike maavarade üle. Riigi konkurentsipoliitika ülesandeks võib olla monopolide tegevuse reguleerimine või nende tekkimise üleüldine vältimine. Kui tegemist on loomuliku monopoliga, võib lahenduseks olla (1) ettevõtte riigistamine (2) hinnaregulatsioonide sätestamine (näiteks seades riiklikult kehtestatud hinnad/ülempiirid), (3) kvaliteedikontroll (riiklikud ettekirjutused toodangu kvaliteedile), (4) liitumispiirangud ning äärmisel juhul (5) monopoolse ettevõtmise osadeks jagamine. 5) Monopson (tunnused). Monopsoni korral ei kontrolli turgu mitte üksainus pakkuja (nagu monopolis), vaid üksainus ostja, kellel on võimalik turuhindu mõjutada
Langev nõudluskõver seega on firmad hinnakujundajad, nad saavad hinda reguleerida, kuid mingi hetk mõjutavad siiski ka lähedased asendajad. On teatud sisenemisbarjäärid, kuid need on üsna madalad. Turuosad on firmadel väike, turg on eri firmade vahel ära jaotunud. Firmad on suhteliselt sõltumatud. Lühiperioodi kasum Firmal on võim oma toodangu hinna üle Demand kõver on suhteliselt elastne (nõudluskõver) võrreldes monopoliga (on olemas asenduskaubad). D-kõver (nõudluskõver) seda elastsem (laugem), mida rohkem on konkureerivaid firmasid ja mida vähem on toodang diferentseeritud. Puudub pakkumiskõver, nagu monopolil. Kasumit maksimeeriv kogus o MR=MC ja MR
võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus) · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle(nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ning ta saab ise hinda reguleerida,seetõttu ongi monopoli nõudlus ka turunõudlus. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga.
määratud territoorium, millel elavad antud riigi kodanikud ning millel on suveräänne avalik võim. Sealjuures on vastavalt riigi kodanikel ka kodakondsus. Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks on maksud, mida kasutatakse avalike hüvede loomiseks. Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe
Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. MONOPOL Monopol on turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: 1) mastaabiökonoomia kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama hinnaga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (nt patendid) ja majanduslikud piirangud (nt firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada. 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (nt vajaliku ressursi ainuomandus)
Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte alati ei lubata monopolistil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ning selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte. Sellisele ettevõttele on
saadetakse ainult normaalkasumit MKF ei tooda minimaalse keskmise kogukuluga (P = ATR = ATC, kuid P ei võrdu ATCmin) Pikal perioodil LR muudavad firmade turule tulekud ja lahkumised iga MKF-i nõudlust, kuni MR ja MC võrdsustuvad ning pole majanduskasumit kui MR = MC, siis teiste tootmiskoguse korral oleks firma ATC > P, seega kaotaks MKF raha, kui tootmist laiendada või vähendada MKF sarnaneb monopoliga, kuna D kõver on negatiivse tõusuga MKF sarnaneb TKF-ga saades LR-s vaid normaalkasumit, majanduskasum = 0 MKF toodab võrreldes TKF-ga kõrgema keskmise kulu (ATC) ja hinnaga seega kui firmadel on ühesugused kulud, on MKF toodangu kogus väiksem ja hind kõrgem kui TKF-il MKF ei kasuta ühiskonna ressursse niisama efektiivselt kui TKF MKF-l on kasutamata tootmisvõisusi, kuna ei toodeta minimaalse keskmise kogukuluga ATC
hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda) identne toodang, väga palju ostjaid (ei saa hinda muuta) ja müüjaid pole turule sisenemise/väljumise takistusi (ajalisi, ruumilisi) ideaalsed asenduskaubad turuosalistel on täielik info o Tagatud on tootmisefektiivsus o Võrreldes monopoliga toodetakse rohkem ja madalama hinnaga. Müügimahu suurenemine ei mõjuta turuhinda. o Täiusliku konkurentsi tagajärg „nähtamatu käsi“-turg kehtestab hinna, turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust o Kujuneb välja polüpoli korral. o Ettevõte maksimeerib kasumit, kui piirkulu ei ületa piirtulu. Väärtpaberturg, seegi ei vasta 100% tingimustele (turule pääsemine ei ole vaba). Praktikas ei eksisteeri.
Enamuses tööstusharudes on fikseeritud sisenditeks kapital ja maa ning peamine muutuvsisend on töö. Püsivaid muutusi tootmismahus saab ettevõte teha muutes ka kapitali ja maad. Lühiajaliselt on võimalik muuta vaid töö hulka. Kasumit maksimeerivad ettevõtted toodavad mahus kus piirtulu on võrdne piirkuluga. See printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga. Muutust kogutulus, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse ühe ühikulisest vähendamisest, nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Erinevus varasemalt käsitletud piirtuluga seisneb siin selles, et piirtulu produkt iseloomustab kogutulu muutust, mis on tingitud kasutatavate tootmistegurite hulga ühe ühikulisest muutusest. Samas piirtulu iseloomusta kogutulu
varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu. Eestis kujuneb kaugküttesoojuse hind üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.103 Eestis on kaugkütte toimine reguleeritud:104 Kaugkütteseadusega, mille eesmärgiks on tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus; Konkurentsiseadusega, sest kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku monopoliga; Hädaolukorra seadusega. Kaugküttesoojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.105 Muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb:106 1) kasutatavate kütuste (Tamsalus katlamajas: põlevkiviõli, põhk ja hakkepuit); 2) elektri; 3) kemikaalide; 4) toorvee maksumusest. 103 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php
valitsuse ülesanne on leevendada nende turutõrgete mõju. *14.Tasakaalu (hinna ja koguse) kujunemine monopoli puhul. Näidake joonisel heaolukadu. (arvutusülesanne) 5 *15.Loomuliku monopoli tekkimine. Kui firma on omandanud kasvava mastaabiefekti tulemusena monopoolse seisundi, nimetatakse seda loomulikuks monopoliks. See, kas antud turgu saab iseloomustada loomuliku monopoliga, sõltub asjaoludest. Näiteks uute sidetehnoloogiate areng on kaotanud arenenud riikides loomuliku monopoli kaugekõneteenustele. Nagu öeldud on loomuliku monopoli üheks põhjuseks turule sisenemise ja sealt lahkumise keerukus. On väidetud, et kui turule astumine ja sealt lahkumine toimuks kuludeta, oleksid isegi loomulikud monopolid sunnitud turule sisenejate konkurentsi kartma. 16.Monopolide reguleerimine. Miks monopolidele halvasti vaadatakse
7. TURUHÄIRED 7.1.Monopol ja monopson Kirjeldatud hinnamehhanism toimib efektiivselt täieliku konkurentsi tingimustes - kõik on hinnavõtjad. Kui pakkumist kontrollib üks firma on tegemist monopoliga. Monopol võib valida tasakaaluhinnast erineva hinna ja koguse ühiskonna kahju kombinatsiooni. Monopol on turuhäire. Tasakaaluhind P ja sellele vastav kogus Q tootja hinnavaru Pde
horisontaalne sirge, kus firmad pakuvad toodangut üksnes miinimumühikukuluga. Kõrgem hind meelitaks turule kohe uusi tulijaid, mis suurendaks pakkumist ja vähendaks hinda (kuni ATC miinimumtasemele). Madalam hind aga viib firmad kahjumisse ning sunnib turult lahkuma. Monopoli iseloomustavad omadused on järgmised: · tootjaid on üks · toodang unikaalne · väga suured turule sisenemisbarjäärid Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlus mitteelastne, kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kas teistel firmadel on võimalik sekkuda ja pakkuda välja asendushüviseid? - turule sisenemine on
sellest välistamise tõttu kasu ei saa ning nende saamata kasu on suurem kui maksjate saadav kasu. 84.Selgitage avaliku sektori poolt toimuva avaliku hüve pakkumisest tulenev Pareto- parenemise võimalus võrreldes erasektoriga? Pareto-paranemine tähendab, et kellegi heaolu tõuseb nii, et kellegi teise oma ei lange. Kui erasektor hakkaks pakkuma hüviseid, mida võiks pakkuda nt avalik sektor, võivad tekkida efektiivsuskaod monopoliga seotud probleemidest. Samas peab ka avaliku hüve puhul olema hüve pakkumise taga õige rahastamine, et kasu saaksid kõik indiviidid ja mitte kellegi teise arvelt. 85.Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Tehnigukulust tulenev heaolukadu erahüve puhul seisneb selles, et turumehhanismide kaudu hüvise tootjalt tarbijani toimetamine nõuab suuremaid kulusid võrreldes toote või teenuse jaotamisega avaliku hüvena. 86
Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked ·Ideaalne on täieliku konkurentsi turg ·Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked ·Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse (vt loeng 6)
5 Majandusteoorias eristatakse veel mitmeid turuvorme, antud konspektis on käsitletud nendest olulisemaid 49 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 firma, mis tekitab olukorra, kus tuleb arvestada ka konkurentide käitumisega. Muus osas on aga sarnasus monopoliga väga suur: kõrged sisenemisbarjäärid ja firmade arv väike. Tabel 4 Turutüüpide võrdlus Täielik konkur. Monopolistlik Oligopol Monopol konkur. Firmade arv Väga palju Palju Vähe Üks
konkurentsiga turul. Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte alati ei lubata monopolistil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ning selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte.
Monopol on mittetäieliku konkurentsi äärmine vorm. Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise. 1.32.2.1 Monopol Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolidel on mitmeid tekkepõhjusi: 1) Mastaabiefekt e. sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkemat firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus).
annaabi.ee 
