Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia-süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada. Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni
on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus
Atmosfääri ülapiiriks peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000- 1200km. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul
Biosfäär: toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid. 4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid
(murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad)
(murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad)
Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise-mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Kulgliikumis-, pöörlemis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest. Nt. Veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste
* entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5
materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. • Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt. 4. Potentsiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt lained, kivide veeremine, jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide
energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised. 4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem. Potensiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus (kuumaveegeisrid ja laavavoolud). Tsüklonid on õhurõhu erinevustest tekkivad pöörlevad liikumised, nende energia võib olla väga suur, nt. Tornaadod. Maa siseenergia saab täiendust Päikeselt ja radioaktiivsete
Lasku otse alla, nagu istuksid toolile. o Hoia selg kogu harjutuse ajal sirge. NB! Üksnes paarist harjutuse tegemisest ei piisa, harjutusi tuleks sooritada seeriatena. Tõhusaim harjutuste seeriate arv on kaks kuni kolm ning harjutuskorduste arv 816!! Kuidas teha lihaseharjutusi õigesti? o Tee harjutusi rahulikus tempos. Liiga kiire tempo puhul tekib inerts, mille lihas salvestab kui elastsusenergia. Sama jõuga, millega raskus sunnib lihast välja venima, tõmmatakse lihas ka kokku. Väheneb harjutuse treeniv efekt, sest lihased töötavad vähem, suureneb ka vigastusteoht. o Harjutusi tuleb teha kogu ulatusega mida väiksem liigutuse amplituud, seda väiksem mõju lihasele. o Vali treenimiseks sobivad, piisavat pingutust nõudvad raskused. Liiga väikeste raskustega treenimine on kasutu. Muutused
Biosfäär e. Biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. 2. Maa energiasüsteem. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Maal olevad energialiigid: potentsiaalne energia keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus.
Energia ei kao, vaid muundub ühest olekust teise. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Energia liigid ja nende avaldumine looduses Mingi keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on mehaaniline energia. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö - s.t keha kokkusurumine või venitamise mõjul kehasse salvestanud energia. Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel.
* entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5
- Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang Maavärinad Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides - Mis on maavärina kui geoloogilise protsessi olemus? - Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil
3 min 1.3 min 120 looki/minLaktaadisusteem 1,5.3 t 5.15 min 90.100 looki/min Soodsaid nihkeid vastupidavuse arengus näitab puhkepulsi (moodetakse hommikul pärast ärkamist) alanemine. Pole kahtlust, et väga tahtis vastupidavusalade treeningus on hea tehnika. Visuaalselt avaldub see kiires rütmis, liigutuste koordineerituses, lihtsuses, kerguse ja lõdvestuse säilitamises ka kiire tempo juures. Väline lihtsus ja kooskõla saavutatakse inertsjõudude parema ärakasutamise, lihaste elastsusenergia efektiivsema rakendamisega,väiksemate kiirusekadudega liigutuste tsüklis, efektiivsema energiakindlustusega jne. Loomulikult on selline tegevus kasulik, st standardse kiiruse juures tarbitakse vahem O2. Vastupidavusalade sportlaste treening on komplitseeritud ja kompleksse iseloomuga ja nõuab kõige muu hulgas ka adaptatsiooni üldiste seaduspärasuste arvestamist. Organism kui bioloogiline süsteem reageerib suure tõenaosusega neile koormustele, mis süstemaatiliselt korduvad ja millele
kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid,mulda,vett ja õhku. 3.Enamiku looduslike süsteemide energia pärineb päikesest, päiksest siseneb dünaamilisse süsteemi päikesekiirgust ja dünaamilisest süsteemist lahkub pidevalt energiat soojuskiirgusena. Koos kineetilise energiaga tekitab see veeringe ehk liikumisenergia. 4.Liustikud liiguvad elastsus potensiaalse energia mõjul ehk elastsusenergia mõjul.See on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö-s.st keha kokkusurumist või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. 5.Säästev areng määratleb ühiskonna arendamise eesmärgid , ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud. 6. Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad 7
piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet - Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri(settimine ja kivistumine). - Energia liigid: 1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas. 2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7
ookeanilises koores. · Retrograatsel metamorfismil eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber küünekivi-plagioklasskivimiks - amfiboliidiks. 140. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemisest kivimite elastse relaksatsiooni ja rebenddeformatsioonide protsessides. Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejüud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks.
annaabi.ee 
