>>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust & koguda kuulsust, au;
Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega.
igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus
Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes
13. Majandusvabaduse index, index of economic freedom: 13. - 10 , Koostatakse The Heritage Foundationi ja The Fraser Institut poolt. 0 100, 100 Riigid liigitatakse: 10 tunnuse alusel 5 rühma: , 0, , 1) Vabad, free; . 2) Põhiliselt vabad, moustly free : 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free 4) Põhiliselt mittevabad, moustly unfree -- 80-100 5) Alla surutud, despootlikud , represst Minge Internetilehele www.heritage.org, leidke index of economic -- 70-79,9 freedom -- 60-69,9 14. Liberaalne turumajandus, liberal economy iseloomustab -- 50-59,9 minimaalne riigi sekkumine ja kõrge majandusliku vabaduse aste
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks.
Ning viimaks hoiatab Hayek ka totalitaarses retoorikas kasutatava võtte eest, mis võrdsustades individuaalse vabaduse füüsilisega, on sundinud inimesi ohverdama oma tõelist vabadust ,,vabaduse" nimel. Nii ka Hayek leiab, et need erinevad vabadused ilmnevad peaasjalikult seal, kus individuaalset vabadust napib: ,,need on erilised privileegid ja erandid, mida grupid või indiviidid võivad omada, samas kui ülejäänud on rohkemal või vähemal määral mittevabad" (Ibid: 107). Säärasel põhjusel on vajalik ka hoiduda vabaduse samastamisest varakusega, mis Hayeki väitel on muuhulgas võimaldanud ekslikule alusele toetudes õigustada rikkuse ümberjagamise ideed. Ta on aga kindlal seisukohal, et vabaduse definitsiooni selguse huvides on oluline, et see oleks nii-öelda väärtusneutraalne - ei sõltuks sellest, kas see on antud viisil ühe või teise isiku jaoks ihaldatav või mitte.
aasta paiku eristas aga veel rohkemgi− 28 seisust. Suur katk ei eristanud inimeste seisusi ja klasse üldse, see ikka karistas 1348. aastal kõiki. Selle aja ühiskond oli vastandite ühiskond. Keskaja kristluses kohtub tihti vastandpaare. Kõige sagedamini eristati kogu keskaja ühiskonda vastandlikeks kaheks grupiks: võimsad ja nõrgad, rikkad ja vaesed. Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega
Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja) (Cervantes ,,don Quiote" mingi pede kirjanik oma teosega) Don Quioute oli vaene hidalgo, kellest tänapäeval on tulnud mõisted kurvakuju rüütel, mis tänapäeval sümboliseerib lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema) Ministeriaal algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine. Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine, turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde. Rüütlikasvatus: Peaeesmärk Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaz- kõrgemal
mida tugevdas III sajandisse ulatuv kooselu traditsioon. Muidugi oli segunemisel ka takistusi, millest kõige tõsisemad olid Barbarite jaoks enne nende pöördumist katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus elanikkonnas, tugevdas nende soovi mitte kaotada oma traditsioone ja kombeid. Ometigi võtsid barbarid romaanlastelt palju üle ( nt seadusandlus) ning pikaajalisem segunemine sai alguse. Vabad ja mittevabad: Varakeskajal jagunes elanikkond kaheks- olid vabad ja mittevabad. Näiteks ülikud ja kuningad olid vabad, talupojad ja orjad, kes sõltusid tugevasti eliidist, ei olnud vabad. Tänapäeva mõistes ei olnud aga keegi vaba, kuna kõik sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui liiga palju piirati, järgnes vastuhakk. Mittevaba oli õiguse subjekt, tema tapmine oli karistatav, tal oli õigusjõud. Krahv: piirkonna valitseja, kuningaasemik
Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Freedom House'i indeks on üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta, seal hinnatakse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus
15 riiki kirjutasid alla lubadusega mitte enam sõdida. Sealhulgas USA, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa jt. Mille poolest erineb demokraatlik riik diktatuuririigist? Demokraatia tunnused: vabad valimised, enamuse võimu teostamine, vähemuse õiguste austamine, põhiseadusel rajanev riigivõim, kontroll võimude tegevuse üle, valitsusväliste kodanikualgatuste loomise ja tegutsemise võimalikkus. Diktatuuris: võimul üks juht, mittevabad valimised, vähemuse õiguste mitteaustamine, juhikultus, tsensuur jt. Nimetage tegureid, miks osades Euroopa riikides ja USAs säilis 1930ndatel demokraatia? Kuna sõjas olid võitnud demokraatlikud riigid, tõstis see nende riigikorralduse autoriteeti. Miks demokraatia asendati diktatuuriga? Paljud lootsid, et üleminek demokraatiale toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Et aga
ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes Feood e lään : Maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Feodaal e läänimees e vasall: Rüütel , kes sai oma senjöörilt maad Läänistamine: Maa andmine lääniks Senjöör: Vasalli isand, lääni andja Ministeriaal: kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed Vakus: maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis.
18 aastased EV kodanikud. 2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõikide EL liikmesriikide kodanikud. 5)Vabad valimised Valimiste funktsioonid e ülesanded: 1.Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 4 2.Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3.Valimised on rahvausalduse heaks indikaatoriks 4.Valimistel on hariv funktsioon Vabad valimised Mittevabad valimised 1.kandideerimisõigus kõikidel parteidel 1.kandideerimisõigus on vaid võimuparteil 2.Ühele kohale mitu kandidaati 2.Ühele kohale üks kandidaat 3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad 3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid 4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed 4.Valimistulemused võltsitud, tegelikud andmed 5
Baltikumi kohta see viimane väide ei kehti. Orjale iseloomulik, et ta oli isanda omand aga pärisorja käsitletakse samamoodi. Ori nagu asi, sai müüa ilma maata. Orjus, pärisorjus, mittevabadus võrdselt ebamäärased terminid. Üldiselt peetakse orjust raskeimaks astmeks, pärisorjust vähem raskeks. Pärisorjus oli kergema mittevabaduse astmega aga kust algab pärisorjus? Pärisorjal puudub iseloomulik tunnus. 3. Mis on pärisorjus? Pärisorjad ja orjad on mittevabad, see on ühine kriteerium. Pärisorjus on orjuse üks vorme. Ei tea milline vorm, mille poolest erines teistest vormidest? Pärisorjus on üks orjuse praktikaid. Kaasaegsed 18. sajandil pidasid eestlaseid orjadeks. Knapp pidas tõelist pärisorjust orjuseks. Leibenschaft ehk keha omamine. Pärisorjus on ajalooline termin, pärisorjust kui õiguslikku situatsiooni kriteeriumi, millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist
luksuskaubad. EELPROLETARIAAT - Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi. Inimesed, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. AADEL Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid. Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. RÜÜTEL suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud.
(Karjusesau -> hingekarjane). Just sel ajal, 11.-12.saj oli paavsti võimu kõrghetk, hiljem hakkas see vähenema. Suuresti oli see tingitud sellest, et Lääne-Euroopas tekkisid tugeva kuningavõimuga ehk tsentraliseeritud riigid, näiteks Prantsusmaal, Hispaanias. Inglismaal). SEISUSED KESKAJAL Varakeskajal ühiskonnaliikmete jaotamisel kasutati pigem vastandlikke paare (vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed; vabad inimised mittevabad inimesed). Alates kusagil 10.- 11.saj tuleb kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi kolm seisust: oratores, bellatores, laboratores. Vaimulikud (palvetavad), aadlikud (sõjamehed, need kes sõdivad), talupojad (need kes tööd teevad). Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud. Ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus. Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väga väike. Oma elulaad,
aga ta ei saa ise nende kingituste üle käsutada 2. Teovõime- teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada, võimalik kaotada kolmel erineval moel(võimalik kaotada vabadust, kodakondsust ja muuta oma perekond seisundit) rooma kodanikud võisid oma õigusvõimet kaotada(hiljem looda selle alusel staatused) 1. CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA- status liberatis(vabad mittevabad e orjad) 2. CAPITIS DEMINUTIO MEDIA- status civitatis(kodanikud- mittekodanikud) 3. CAPITIS DEMINUTIO MINIMA- status familiae (persona sui iuris- persona alieni iuris, paterfamilias filius familias) Teovõime 1. Infantes- väikelapsed- 7a 2. Impuberes- noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. Puberes- täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid · Kuni aastani 190 ekr alates vanusest 12/14
Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3) PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid
Koosneb kolmest komponendist: Inimestele loodetav eluiga Haridus SKP ühe elaniku kohta (PPP - ostujõutasand) Eesti nõrkuseks on madal eluiga, tugevuseks kirjaoskus (3. koht) Demokraatia (Freedom House) Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt KOOLIASJAD onenote Page 14 Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt vabad, mittevabad) Mõõdab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi Majandus - riigid ostujõu alusel Mõõdetakse USDdes, võetud USA alusel. USA - 100%. Gini indeks - Selle alusel mõõdetakse õiglust ja ebaõiglust majanduses. Koefitsient väljendub protsentides. Majandusvabaduse indeks - Üsna poliitiline. Mõõdab päris palju (kasutab ligi kümmet faktorit tulemuse arvutamisel). Skaala 1 - 100. Peaks andma pildi selle kohta, kas sinna riiki tasub investeerida või mitte ... Korruptsiooni tajumine
Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid
ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti ,,nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks" ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli 7 lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus
, Koostatakse The Heritage Foundationi ja The Fraser Institut poolt. , Riigid liigitatakse: 10 tunnuse alusel 5 rühma: . 1) Vabad, free; 12. , 2) Põhiliselt vabad, moustly free , 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free . 4) Põhiliselt mittevabad, moustly unfree 13. - 10 , 5) Alla surutud, despootlikud , represst 0 100, 100 Minge Internetilehele www.heritage.org, leidke index of economic , 0, , freedom
sest me saame neid siiski rikkuda, nad ei takista meid füüsiliselt, nad mõjutavad ainult meie tahet. Aga riigialamana oli see siiski piisavalt oluline, et saaks rääkida seaduste vabadust piiravast mõjust. Vabariikliku vabaduse kohta ütleb Hobbes, et see on täielik mõttetus ning mingit vabariikliku vabadust ei ole olemas. Rakendati: Ameerika revolutsioonis: Briti kroonikaitsjad kasutasid Hobbesi argumenti, et inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad kuivõrd nende elu ei reguleeri või reguleerivad seadused. See, kes annab seadusi, ei mängi vabaduse hindamise juures rolli. 5. John Locke’i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke käsitleb vabadust kui 'võrdset vabadust seaduste all'. Locke võttis Hobbesilt üle arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine aga ta seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega ning väitis, et seadused hoopis tagavad vabadust, mitte ei piira seda
Kuni 13 saj oli allikate keskne termin mittevabade tähistamiseks servus ( pl servi). Domineeriv ja põhjustanud vaidlusi, kas selle all mõeldi 15 saj käsitletud pärisorje ( serfs, servage) , või oli tegemist orjusega rooma õiguse tähenduses. Depatid olnud ägedad ja kestavad tp välja. Üldine seisukoht, et mingil juhul ei tohiks üheselt määratavaid def anda servustele, sest allikad ei võimalda hinnata servuste tegelikku olukorda. Servid olid alati mittevabad ja sõltuvad üh liikmed. Brock juhtis enne sõda juba tähelepanu sellele, et servus orja tähenduses rooma mõistes hakkab pigem kaduma 11 saj, II rooma orjuse termin mancipum on hakanud pigem tähistama sõltlasi ja mittevabasid kui lihtsalt orje. Brocki teooria: kui kuj välja sefs ja servage oli seot sellega, et kui11 saj hakati taas rooma õigust avastama juristide poolt, siis allikates 13 saj hakati rooma õigust kasut ka õiguslikust lähtepunktist
Nepotism - onupojapoliitika Investituuritüli õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe Kanossas käima alandaval viisil vabandust paluma Ketser teisitimõtleja ristiusu raames, üritas ristiusku pahedest puhastada Skisma - kirikulõhe Parlament üleriigiline rahvaesindus Rekokista Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest Ministeriaal seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz - rüütliõpilane Raad - omavalitsus Tsunft ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas Gild sinna kuulusid ühe linna käsitöötsunftid Skraa tsunfti põhikiri Hansaliit kaubalinnade liit Veetse - rahvakoosoleks Jarlõkk dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda, tõendab valitsemisõigust Opritsnia abinõude süsteem, mis on mõeldud keskvõimu kindlustamiseks Stooglav -
Vabariiklik vabadus tähendab kollektiivset vabadust (riiklik iseseisvus), mitte individuaalset vabadust. Arusaam individuaalsest vaabdusest on mõttetus, vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusmõistega inimeste pead segi ajanud. Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus. Briti krooni kaitsjad (Ameerika kolooniate probleemid Inglise krooni kehtestatud maksudega) rakendavad Hobbes'i ideid: pole vahet, kes annab seadusi, kuna inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad, kuivõrd nende elu reguleerivad seadused. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine. Seob selle oma loomuõiguse käsitusega. Inimesed on loomupäraselt vabad, vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele. (Loomuvabadust piirab ainult loomuseadus.) Riigi ülesanne on vabadus tagada, seadused kindlustavad vabadust.
· See aeg oli paavstivõimu kõrghetk, hiljem hakkas paavstivõim vähenema hakkas vähenema sellepärast, et Lääne Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed ; vabad inimesed mittevabad inimesed · Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike.
" · Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud · Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Hobbes'i vabariikliku vabaduse käsitust rakendati Ameerika Revolutsiooni ajal (1776), väitega, et Ameerika on Briti parlamendi meelevallas ja seeläbi sellest liialt sõltuv. Briti krooni poliitika kaitsjad, nt. John Lind (Briti peaministri pamfletikirjutaja) rakendavad Hobbesi ideid: inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad kuivõrd nende elu ei reguleeri või reguleerivad seadused see, kes annab seadusi, ei mängi siinjuures rolli. Vabariiklik argument esitati ka Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Briti kroon on käitunud despoodina, kes pole hoolinud kolooniate huvist `vaba rahvas' ei saa sellise ülemvõimu all elada 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas.
kes võiks arvata, et üksikisikul Luccas on rohkem vabadust oma Briti krooni poliitika kaitsjad, nt. John Lind (Briti peaministri vabariigi teenimisest [seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. pamfletikirjutaja) rakendavad Hobbesi ideid: Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka Inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad kuivõrd samasugune.” nende elu ei reguleeri või reguleerivad seadused Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead See, kes annab seadusi, ei mängi siinjuures rolli segi ajanud Iseseisvusdeklaratsioon (1776) Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Iseseisvus, s.o
edukas oli edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis 31.Aadel Aadli peamine ühiskondlik funktsioon kõigi kaitsmine Kolm seisust: · vaimulikkond teenisid kõigi eest Jumalat · aadel · talupojad toitsid oma tööga kogu ühiskonda Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadel eesotsas kuningas, suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid Alamaadel rüütlid, hiljem olid seal ka ministeriaalid kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus, siis saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu, mingil muusikariistal mängimist, hiljem ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine Kannupoiss 15.a. poiss sai kannupoisiks, ta võis kanda isiklikku relva, pidi harjutama võitlusvõtteid, saatis
mõjutavad ainult meie tahet. Aga riigialamana oli see siiski piisavalt oluline, et saaks rääkida seaduste vabadust piiravast mõjust. Vabariikliku vabaduse kohta ütleb Hobbes, et see on täielik mõttetus ning mingit vabariikliku vabadust ei ole olemas, sest, see kes seadus annab, ei ole oluline oluline on, millised need seadused on. Rakendati: Ameerika revolutsioonis: Briti kroonikaitsjad kasutasid Hobbesi argumenti, et inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad kuivõrd nende elu ei reguleeri või reguleerivad seadused. See, kes annab seadusi, ei mängi vabaduse hindamise juures rolli. 68. John Locke'i vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas. Locke käsitleb vabadust kui 'võrdset vabadust seaduste all'. Locke võttis Hobbesilt üle arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine aga ta seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega ning väitis, et seadused hoopis tagavad vabadust, mitte ei piira seda. Inimesed on
Idabloki riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad Moskvale, enamasti ametis kuni surmani. Kompartei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, millele lisaks aitasid ühiskonda vaos hoida/kontrollida range tsensuur (riigi järelvalve/kontroll eelkõige massikommunikatsiooni, ajakirjaduse üle) ja ulatuslik propaganda (ideede, veendumuste sihikindel selgitamine, levitamine). Rahvast kaasati vormiliselt poliitikasse ,,valimiste kaudu", mis olid 1 kandidaadiga, st ebademokraatlikud e. mittevabad valimised. Seega demokraatia puudus täielikult: puudus võimude lahusus, mitmeparteisüsteem, vabad valimised; kodaniku- ja inimõigused piiratud. Diktatuuri põhjused: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada; 2
Valimisõiguse põhimõtted: - Valimisvabadus: §60 (1) 2-4 Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Valimised on vabad siis, kui need toimuvad ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijatele (demokraatia eeldab, et valijal on, kelle vahel valida mitu võimalust; mittevabad üks võimalus) Valimise sund e-hääletamisel kartis Riigikohus, et inimesed muutuvad teistmoodi mõjutatavaks (pole kindel, kus ja kelle juuresolekul valivad) Valimisloosung ,,Kui te minu poolt hääletate, siis saate 500EEK rohkem pensionit" kas see on demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine? - Valimiste üldisus:
valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud. Kõik Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt. Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” 17. juunil, Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSV Liidu näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega. Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised. Kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks” ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele. Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rohkearvulisi rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid ja korda pidas Punaarmee. Aset leidnud võimuvahetust ei võetud siiski legitiimsena ei Eestis ega välismaal. 23. juulil 1940
nõusolekut · vabariiklik süüdistus "Briti parlamendi meelevallas olemine", sõltuvus sellest · Locke'ilik süüdistus kodanike vabaduste jalge alla tallamine · Hobbes'ilik vastus: · Briti krooni poliitika kaitsjad, nt John Lind (Briti peaministri pamfletikirjutaja) rakendavad Hobbesi ideid: · inglased ja ameeriklased on ühtmoodi vabad ja mittevabad kuivõrd nende elu ei reguleeri või reguleerivad seadused · see, kes annab seadusi, ei mängi siinjuures rolli Ameerika iseseisvusdeklaratsioon (1776) · Iseseisvus, s.o. sõltumatus (Independence) Briti ülemvõimust (vabariiklik argument): · Briti kroon on käitunud despoodina, kes pole hoolinud kolooniate huvist "vaba rahvas" ei saa sellise ülemvõimu all elada · Loomulikud õigused (Locke'ilik liberaalne argument):
Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 5. Elanikkonna põhilised grupid Hammurabi koodeksi normide järgi 5.1. Vabad Täieõiguslik vaba mees, samas olid seda ka naised ning kasutati ka kodaniku tähenduses. 5.2. Poolvabad (paleesõltlased). Mujalt sisserännanud, kes rentisid paleelt maad, ning olid selle tõttu võlasuhetes mitmeid põlvi, võisid olla ka lihtsalt vaesed, aga pidid olema rentinud palee maad. 5.3. Mittevabad Orjad, ei olnud oma tahtes vabad, olid kellegi omanduses. 6. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Hammurabi koodeksis 6.1. Abielu eesmärk ja loomus Abielu eesmärk oli panna paika varalised värgid, st naise kaasavara ning mehe kingitused, samas ka lapsed muutusid seaduslikeks. Üks abielu eesmärk oli omale seadusliku meessoost pärija saamine. 6.2. Abielu kehtivuse tingimused Abieluks peab olema sõlmitud leping, muidu pole naine abikaasa. Abielu lõpetamise võimalused olid
annaabi.ee 
