Tõsi küll,Elea filosoof Parmenides väitis,et ,,üks ja seesama on mõte ja see,millest ta/mõte/ mõtleb",ning mõned filosoofia ajaloolased,eelkõige Hegel,kaldusid seda teesi tõlgendama teesine olemise ja mõtte samasusest,seejuures hilisema idealismi vaimus.Tegelikult väljendus Parmenidese teesi idee,et mitteolemise eksteerimist ei ole lubatav mõelda.Kui me püüame mitteolemist mõelda,on see igal juhul olemas mõtlemise objektina. Veelgi enam.Olemine ka mitteolemine ei olenud Parmenidese jaoks iseenesest mitte ainult abstraktse mõtlemise kategooriad."Olemine"-see tähendas asjalist olemist,kehade ja nende omaduste maailma."Mitteolemine" tähendas kehade puudumist ehk tühjust. On ainult kehad,tühjust ei ole ega saagi olla .Maailmaruum on hiiglasuur,liikumatu,täiesti täis kera.Selles pole osi,üksikuid asju ega ka tühjust,mis neid üksteisest eraldaks või iseendasse mahutaks nagu tühja kasti.
sõpradele, kuid lähedased teda ei aktsepteeri, siis üksinda, ilma toetuseta, on tal raske hakkama saada. Siinkohal võib ka tema olla küsimuse ees, et kas olla ning võidelda enda õiguste eest ja seista üldsusele vastu, või lõpetada igapäevane enesetõestamine ja halvimal juhul võtta endalt elu. Teisest küljest vaadatuna võib olemine tähendada iseendaks jäämist ning südame järgimist. Mitteolemine seevastu tähendaks Hamleti puhul oma ema ja uue kuninga käskude järgi elamist ning seljuhul ei oleks ta oma isa surma täpsemaid asjaolusid uurima hakanudki. Hamlet ei oleks saanud täita vaimu tahet ja see oleks teda igavesti piinama jäänud, eeldades, et rahu ei saabuks isegi peale surma. Hamleti ajastul mõeldi palju surmajärgsele elule ning kardeti, kuidas maise elu jooksul vastu võetud otsused ja tehtud teod võivad neile hiljem kätte maksta
võimalda palju oma eksistentsiga maailmale pakkuda, kuna neid piirab liigne isoleeritus ülejäänud maailmaga. Nende olemustähtuse vähesus tõestab asjaolu, et neil sajakonna inimelu kaotus, ei tähenda tingimata jõudmist uudiste esilehele, mida ei saa küll öelda mõne teise arenenud riigi kohta. Mis teeb elu elamise vääriliseks? On see tähtsus jääda truuks oma tõekspidamistele, või areneda õppides ja tunnistades oma vigu? Hamlet tahtis oma elu lõpetada, samas tundis, et tema mitteolemine on kaotus ühiskonnale: kooseluvormile, mis peab rajanema aususel ja puhtusel, mitte võimuihal. Teisalt Hamlet ei arvestanud, et tema isa- ühe inimelu ohverdamine parema hüvangu nimel, oli õigustatud. Vahel peab vastu võtma raskeid otsuseid, sest kergeks olemine teeb tühjaks ja tähtsusetuks. Kui nüüd küsida, kui paljud oleksid nõus mõrvama Adolf Hitleri tema ohutus poisieas. Kas võib tõmmata lihtsa võrdusmärgi ühe inimelu ja miljonite hukkunute vahel
selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul
on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse väljendamine mõtlemises on võimatu Areng: olemisest muutub mitteolemiseks Mitteolemine on olemas- lause räägib vastu. Kui mõtlemises tekib loogiline vastuolu, siis selline mõtlemine ei saa olla tõene Järeldus: 1)liikumist ei eksisteeri 2) ei saa olla tekkimist ega hävimist 3) olemine peab olema ühtne Parmenidese arusaam maailmast 1. Arvamuse järgi - ettekujutus 2. Mõtlemise järgi - tõene maailm *Zenon Tuntud apooria järgi(Apooria- mõtlemise raskus, väljapääsmatu olukord mõtlemises.) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad:
Annab ajutise rahulduse, selleni viib üh.k. *Kaastunne-ol teise in huvid vajadused õnn. TEGELIK ELU-mõttetu kannatus, mis on ringis kannatuse ja igavuse vahel. süüdi on tahe, mis otsib objekti, mida ihata, soovi täitumiseni tunneme kannatust, täitumisel hetke rahuldust, järg igavus, piin, uue objekti otsimine. SEKSUAALSUS-in ''orjus'', liigi säilit, ol.olev maailm oma piinadega on halvim ja seda ei tohiks olla aga järglaste saamisega ei tehta sellele lõppu.SURM- Miks karta surma?mitteolemine oli ka enne sündi, teadvust pole ka magamise, minestamise ajal. S hingederändamise õpetus- paligenees e taasteke(keha sureb, kuid tahe jääb maailma uue eluna. Enesetapp pole lah, sest indiviidi surm ei piduda maailam arengut; surm pole lah kannatustest pääsemiseks, in peab enne maailma mõistma; nirvaanasse jõuab kui vabaneda tahtest KUNSTI abil. kunsti vaatamisel näeb tõde, mis on vabastav. kõrgeim kunst muusika. Friedrich Nietzsche-Kõigi väärtuste õmberväärtustamine
või karikaga. Võimalikkus on mateeria selline vorm, mis ei ole veel saanud tegelikkuseks. Näiteks võib tuua tammetõru, mis on võimalikkusena puu (optimaalsete kasvutingimuste korral) või siis lapse, kes on võimalikkusena inimene. Kuid raha ei saa olla võimalikkusena maja. Sarnaselt võib esitada küsimuse, kas marmorplokis on skulptuur juba võimalikkusena olemas? Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud (reaalsusena olematu mateeria ehk mateeria mitteolemine), ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Tegelik on üksnes see, mis on võimalik tegelikkus on (olemasolevana) tekkiv võimalikkus (tegelikkuse realiseerumise tingimuseks on võimalikkuse tegelikkus). IV alateema: Platon "Pidusöök" 201d 204c 1. Targad (jumalad) ei ürita targaks saada, kuna nad juba on targad ning seega ei vaja seda. Samuti arvavad nii ignorantsed filosoofiaga mittetegelevad inimesed, kes ei mõista, et nad tarkust vajavad
maailmavaimu, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal on Brahma ehk Îvara (Issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista. Jumalaid on miljoneid. Tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Vishnu ja Siva. Ajakäsitus on tsükliline. Brahma päev on maailma kestmine terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine). Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Peasuunad Hinduismis on kolm peasuunda: Visnuism Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Levinud eriti Põhja-Indias. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. Sivaism Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism
laps peab palju õppima neid asju, mis on loomadel juba kaasa sündinud), kuid keeruka ja komplitseeritud mõtteprotsessi abil jõuab inimene ABSTRAKTSE RUUMI mõisteni. [Cassirer, E., 1999, lk. 70] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 9 Kreeka mõtlemise üheks esimeseks ja olulisemaks avastuseks oligi see, et niisugune asi nagu abstraktne ruum üldse eksisteerib. Demokritos kinnitab, et ruum on mitteolemine (kr. k. mé n), kuid et see mitteolemine on ikkagi reaalne. Platon viitab oma teoses ,,Timaios" ruumi mõistele sõnadega see on ,,hübriidmõiste", mida on peaaegu võimatu adekvaatselt lahti seletada. [Cassirer, E., 1999, lk. 70-71] Eestlastele (ja ilmselt ka soomlastele) tekitab selline sõnapuudumine kreeka keeles (või ka ladina keeles) probleemi küll, kuid see on keeltevaheline konflikt. Omakeelesiseselt peaks olema asi korras. Jutt käib ikka sõnast ,,ruum" (ja sama asi on
Kui vorm aga üldine, lõpmatu, püsiv jne. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla. Niisiis peab olema veel miski, mille juurde vorm kuulub või mis kuulub ise vormi juurde. Juhul kui see miski on väljendatav määratluse kaudu, on jälle tegemist vormiga. Antud miskiks saab olla ainult midagi, millel puudub määratlus ja mis on ise määratlematu mateeria. Vorm on olemine see, mis teeb antud asjast selle asja, - ning mateeria mitteolemine. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Mateeria vormi võimalikkusena tähendab vormi kui määratletuse olemasolu, millel puudub kehaline - tajutav ja kombitav - olemasolu. Teisalt, mateeria on olemas füüsiliselt tajutava ja aistitavana, kuid oma iseloomustatavuses täiesti ebamäärane, olles valmis vastu võtma mistahes vormi. Mateeria esineb mitte ainult võimalikkusena, vaid ka tegelikkusena. Vaskkera on substants:
aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks on Kanti arvates eksisteerivad tajuja tajuobjektidena; eksisteerivad ajas ja ruumis; on tunnetatavad · Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille läbi meieni jõuab kujutlus (Kantil Ding für uns) · S arvates on hirm surma ees irratsionaalne, tema arvates kui surm oleks hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, peaks hirmus olema ka mitteolemine enne me sündi · Kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid S järgi hoiab indiviidi elus surmahirm, liiki hoiavad elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest · S arvates elame me halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz parimas võimalikus maailmas), pessimist (lad pessimus halvim) · S järgi on optimism ohtlik ja ekslik maailmavaade; elu on balansseerimine
Absolute on Summe von Alle Filosoofia peaks ühendama Olemist ja Mitteolemist . (lk. 25) Unbestimmte enthält Bestimmungeid . Absoluut ei saa quantitatiivselt kirjeldatud saada. Absolute on Einheit. Totaliteet struktureerib iseennast. Ta on selbstreflektiert. Totalität ist die Beziehung zwischen Mannigfaltigkeit und Einheit (vist??????????) Mannigfaltigkeitis on kõik need Entgegenstzungid nagu valgus ja pimedus olemisne ja mitteolemine ja nii edasi. Das Werdeni ehk protsessi Einheit on Absoluut . Kõikide vastandite püüdlus Einheiti poole. Vielfaltigkeit Differenz in den Dingen. Protsessuaalsus ja Saamine . Kas on mingi vasturääkivus algse arvamuse filosoofia vahel ja selle vahel, milleni me nüüd jõudnud oleme, et filosoofia on protsess. Filosoofia instrument on Reflexion . Reality is a historical process, All heading towards a Goal,
• Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine. Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4. KOOPA ALLEGOORIA • Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda • Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju. • Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on koopas viibijatele
bodhisattva budismis inimene või mõni muu olend, kes aitab teistel olendeil kannatusest vabaneda ning kellel on eeldused budaks saada mahajaana-hinajaana erinevused Mahajaana (suur sõiduk): · virgumine võimalik kõigile olenditele · ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele mõtluse eesmärk püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu nirvaana taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine 5 elujuhist kõigile: · ära tapa · ära varasta · ära ela kõlblusetult · ära valeta · ära tarvita joovastavaid jooke munkade-ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud. Rännakutel saavad mungad söögi ja öömaja ilmikutelt ning ilmikud võivad veeta lühemaid või pikemaid perioode kloostris. Konfutsianism (u 500 eKr) Konfutsiuse elulugu: Kong Fuzi (551-479 eKr) sündis ühe ülikusuguvõsa vaesunud harus ning sai
olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine. MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste. Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. Kera on täiusliku olemise sümbol. Parmenidest nimetagake vahel ka loogika isaks. Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha. Olemine on. Mitteolemine ei ole. Zenon Eleast Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID. APOORIA(kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti. Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud. 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonnade vahel. ACHILLEUS EI JÕUA KILPKONNALE KUNAGI JÄRELE. 2. Lendav nool ei lenda.
teadmata, tõenäoliselt suri ta pärast 450.aastat eKr. Parmenides pärines jõukast lugupeetud perekonnast ja tegutses kreeka kirjaniku Plutarchose (46-120 pKr) andmetel Elea seadusandjana. Ta olevat olnud ka filosoofiakooli rajaja, filosoofi ja luuletaja Xenophanese (umbes 570 470 eKr) õpilane. [1:21] 3.2.1 Filosoofilised vaated Parmenides läks ajalukku sellega, et rajas õpetuse oleva olemusest ja omadusest ontoloogia. Tema lihtsal nendingul, et olemine on ja mitteolemine ei ole, oli tohutu mõju ning olemise mõiste omandas lääne filosoofias keskse kohal. Oma õpetust arendas ta dialektilises luuleteoses, mis on säilinud fragmentidena, on tuntud pealkirja all ,,Loodusest" (Peri physeos). Sedasama pealkirja kannavad kõik varajaste kreeka filosoofide teosed. Selles esitab ta Pythagorase ja Herakleitose mõjul arendatud teooriad. Siiski on tema töö märgatavalt filosoofilisem kui tema eelkäijatel: ta argumendid on
haiguse tagajärjel inetuks. Inimese ilu võib seega kaduda, kuid iluidee ei kao. Kaunidusidee võib ainult suuremal või vähemal määral peegelduda inimeses. Ideede ja meelelise maailma asjade suhet võib iseloomustada kolme moodi: 10 1. Asjad jäljendavad ideesid. 2. Ideed kehastuvad asjades. 3. Asjad on ideede varjud. Enne meelelise maailma tekkimist peavad olemas olema: ideede maailm (tõeline olemine), mateeria (mitteolemine) ja demiurg ehk jumalus. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Kuidas seda müüti tõlgendati XVI sajandil, näeme alloleval pildil.
· muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus Millised väidetest on Schopenhaueriga kooskõlas? · hirm surma ees näitab rumalust · surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. · hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest · me kardame surma, sest surm tähendab, et meid ei ole · kui kardaksime surma seepärast, et surm on mitteolemine, peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. · kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. · surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). · meie sünnile eelnenud mitteolemine erinev põhimõtteliselt surmale järgnevast mitteolemisest. Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab
teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka
Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib
Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism
süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine. Heidegger tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud. 5. Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised (Epikuros, Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid. Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine). Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus. Kõrgeim väärtus elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu. LEUKIPPOS Vana-Kreekast (5.saj e.m.a.) Atomistika rajaja. Demokritose õpetaja. Varem oli arvatud universumit liikumatuks (mitteolevat ei lubatud otsida), Leukippus eeldas lõpmatu hulka igavesti liikuvaid elemente (aatomeid).
põllupinda välja. Vilja külvamisel annab ta külvi kasvujõudude hoolde ning valvab ta kosumist. Vahepeal on ka põlluseadmine sattunud teist laadi seadmise keerisesse, mis loodust seab /stellt/. Ta seab teda väljanõudmise mõttes. Põlluharimine on nüüd motoriseeritud toitmistööstus. Õhk on seatud lämmastiku väljastusele, maapind maakidele, maak näiteks uraanile, see aatomienergiale, mida võib vabastada hävituseks või rahumeelseks kasutuseks." On olemine ja mitteolemine (tees ja antitees), mille kahe segunemisel tekib siinolemine (süntees) ehk inimene. Inimese kui olemise karjus inimene pole maailmas suuteline muutma. Inimene peab kohanema. Vaid oma koha piires võib ta tegutseda. Ka karjus ei suuda ise karja tekitada. Hermeneutiline ring analüütiline mõõde (võtame teksti (ring) osadeks ja analüüsime sõna- sõnalt. Lõpuks paneme kokku tagasi (sulgeme ringi)). Ajaline mõõde peab olema suuteline
Õpetajaid · Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE hüüti tollajal käsitöölisteks. Nad olid nagu skulptorid, mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse näiteljad ja kirjanikud. koha. · Ta rändas linnast linna 18 aastat. Kogu selle aja jooksul · Olemine on. unistas ta oma koolist. · Mitteolemine ei ole. · See unistus teostus 306 aastal. Ta ostis Ateenas omale · Sellel lihtsal tõdemusel on tohutu mõju. aiaga maja, kuhu rajas kooli. · Poeemi esimeses osas "Elu kui olemine" eitab ta · Eluviis oli tal lihtne, kaldus vaesuse poole. muutusi. Poeemi teises osas: "Elu kui näivus." väidab · Selles aias hakkasid kogunema inimesed, kes polnud veel
pl?DO_GRADE+1046029628+1+ VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne). b
mitmel moel tõlgendada;inimene võib tahta samade sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. Sapiri-Whorfi hüpotees- lingvistiline relatiivsuse idee: iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Seega peaks eri keelte kandjatel keelevarieeruvuse piires olema erinev psühholoogia.. Nt vene keeles on sõna ,,vaenlane" üheks sünonüümiks" nedrug" ( mittesõber) , paljudes keeltes aga on sõbraks mitteolemine neutraalse väärtusega, mitte negatsiivse konnotatsiooniga sündmus.Teisalt aga tundub ilmne, et omavahel leiavad kergemini ühise keele erinevatest keeleareaalidest pärit samasse sotsiaalsesse gruppi kuuluvad sama eriaala esindajad ( tegevusala, huvid, vilumused jms on sarnased keelte erinevusele vaatamata) kui sama keelt rääkivad, aga sotsiaalselt kuuluvuselt ja ametialalt erinevad inimesed. Erikeel- Sõnavara ja tähenduste süsteem, mis on tulenevalt spetsiifikast ainuomane teatud
hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Elukestev õpe õppimine, mis kestab kogu elu mitmesuguste tegevuste kaudu; eesmärgiks on inimeste parem toimetulek kiiresti muutuvas ühiskonnas. Inimõigused inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma.
pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne). b
pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne). b
Nii platonistlikus kui aristotellikus filosoofias ei jaga Kuri ,,olemist", mis on iseloomulik ainult heale. Sellest lähtuvalt kinnitab katoliiklik mõte oma 77 ontoloogias, et kogu loodu on hea ning peale hea pole millelegi omane tõeline olemasolu. Augustinus väidab, et kõik mis on, see on hea. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:190) Tänapäeval, pärast Heideggeri, tundub muidugi kummalisena mõte, et ,,olemine" on igal juhul parem kui ,,mitteolemine". Kasutades tervet mõistust, saab tulemus olla ainult üks - me ei tea seda. Kui käsitleda nii ,,olemist" kui ,,mitteolemist" lihtsalt erinevate modaalsustena, mitte parem-halvem skaalal, siis ei ole mingit põhjust eelistada ,,olemist" ,,mitteolemisele", veel vähem siduda neid Hea või Kurjaga. Püüdes eluliste näidete varal selgusele jõuda moraalsetes terminites, arutlevad Jung ja White muna ja mädamuna näite üle. White ütleb, et kuigi mädamuna on ,,moondunud" kirikuisade
Universumi printsiip seisneb paljususe ja ainsuse vahelises harmoonias. Peab mateeriat heaks. Materiaalsed esemed on hingestatud ja neis peegeldub jumalik valgus. Jumalik hing hingestab universumi. Universum on lõputu. TOMMASSO CAMPANELLA (1568-1638): pärit Kalaabriast. Inimene tajub vaid väikest osa maailmast. Kõigi teadmiste aluseks on meeleline taju. Mõtlemine on ka üks taju liik. Maailm kujutab oleva ja mitteoleva segu. Olemine ja mitteolemine on pidevas võitluses. 3 maagiat: jumalik, loomulik, saatanlik. "Civitas solis" (päikeseriik) - selles kujutatakse ühiskondlikku organisatsiooni. Eesmärgiks on riigi kodanike heaolu, mille saavutamiseks kasutatakse teadust, maagiat ja astroloogiat. Renessansiajastu otsingud: Itaalias loodusejumaldamine, Saksamaal teosoofilisse müstikasse, Prantsusmaal elutarka ja vaimukasse skepsisesse. Skolastika vastu.
rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Inimõigused. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni.
struktuuri, rahvastiku kihisust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Inimõiguste
rahvastiku kihilisust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused. Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Inimõiguste
põlvkonnna jooksul juhul, kui populatsiooni suurus jääb samaks. Ja sinna ta jääbki. NB! - kui populatsioon on suur ning konstantne, ei LV ega GT ei tööta - st. on HWT’s, siis on võimalik ka pöördtehe - arvutada geenisagedusest genotüüpide sageduse järgmises põlvkonnas (vt. joonis). Sama aritmeetika töötab laitmatult ka enam kui kahealleelsete lookuste puhul. HW tasakaalus olemine/mitteolemine on kergesti jälgitav Selleks, et määrata, kas mingi looduslik populatsioon on HWT’s piisab, kui me alul määrame selle populatsiooni valitud lookuse genotüüpide sagedused ja sellest arvutame alul geenisagedused. Kui nüüd homosügootide sagedused on võrdsed vastavate geenide sageduste ruutudega, siis võib olla kindel, et populatsioon on HWT’s. Ja kui pole võrdne, siis pole HWT. Milleks see kõik hea on
Jumala ja muu säärase kohta saame ainult oletusi teha, mitte täpselt teada. Parmenides (u. 540-480 e. Kr.) koolkonna suurim, korüfee. Toob esile joonia filosoofide ja pütagoorlaste problemaatilised punktid: eitas asjade paljust (pütagoorlaste vastu); vastandas olemise selle materiaalsele loomusele, meeled on petlikud (Herakleitose vastu).Teeb selget vahet mõtlemise ja tajumise vahel. Võtab esimesena kasutusele mõisted "olemine" ja "mitteolemine". Põhiseisukoht: kõik, millest me mõtleme, on olemas. Mitteolemist ei saa olla, sest ta pole mõeldav - ainuüksi mõte mitteolevast muudab selle olevaks. Mitteolemise samastab Parmenides tühjusega, olemise ainega. Siit järeldas, et maailmas ei ole tühjust, ning sellest omakorda, et liikumist pole olemas (pole ju tühjust, kuhu liikuda), midagi ei teki ega hävi (see eeldaks muutumist mitteolevalt olevale), kogu maailm on ühtne ainemass (kehade vahel pole tühjust, mis neid eraldaks)
Augustinus arvab, et Jumalariiki kuulujate arv on vägagi piiratud. Kurjus ja patt. Kurjust kui sellist ei ole olemas või kurjus on mitte-olemine. On vaid õieti suunatud armastus ja valesti suunatud/moonutatud armastus. Kurat ka ühel hetkel hakkas armastama ennast rohkem kui Jumalat ning nii sai temast kui inglist kurat, kuid kurat on Jumala tööriist (kes oma rumaluses rõõmustas Jeesust risti lüües, aga asjata). Patt on moonutatud armastus, kurjus mitteolemine. Voorused. Voorus on õige armastuse suunamine. "Kui me armastame õigeid objekte õigel viisil, siis me oleme vooruslikud, ja et ainsaks täiesti õigeks objektiks on Jumal, on voorus segunenud religiooniga. Kui me armastame Jumalat, tuleb igasse meie elu valdkonda kord ja harmoonia. See kord ja harmoonia on rahu. Kui me armastame Jumalat piisavalt, siis on rahu võimalik saavutada ka selles viletsusi täis elus." Taevas on vaimne seisund, rahu, mille inimesed saavutavad läbi õige armastuse
Augustinus arvab, et Jumalariiki kuulujate arv on vägagi piiratud. Kurjus ja patt. Kurjust kui sellist ei ole olemas või kurjus on mitte-olemine. On vaid õieti suunatud armastus ja valesti suunatud/moonutatud armastus. Kurat ka ühel hetkel hakkas armastama ennast rohkem kui Jumalat ning nii sai temast kui inglist kurat, kuid kurat on Jumala tööriist (kes oma rumaluses rõõmustas Jeesust risti lüües, aga asjata). Patt on moonutatud armastus, kurjus mitteolemine. Voorused. Voorus on õige armastuse suunamine. "Kui me armastame õigeid objekte õigel viisil, siis me oleme vooruslikud, ja et ainsaks täiesti õigeks objektiks on Jumal, on voorus segunenud religiooniga. Kui me armastame Jumalat, tuleb igasse meie elu valdkonda kord ja harmoonia. See kord ja harmoonia on rahu. Kui me armastame Jumalat piisavalt, siis on rahu võimalik saavutada ka selles viletsusi täis elus." Taevas on vaimne seisund, rahu, mille inimesed saavutavad läbi õige armastuse
annaabi.ee 
