Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu (1)

Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu.
Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor . See on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad.
Vabatahtliku tegevus jaguneb:

• omaalgatuslik vabatahtlik tegevus
  
• organisatsioonide korraldatud vabatahtlik tegevus
  
• ühekordne vabatahtlik tegevus
  
• regulaarne vabatahtlik tegevus
  
• vabatahtlik teenistus
  
• vabatahtlik töö
  

2011. aasta möödub Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta egiidi all. Terve aasta kestva kampaania eesmärgiks on tunnustada juba praegu tegutsevate vabatahtlike tööd, tegeleda nende ees seisvate väljakutsetega ja julgustada rohkem inimesi osalema vabatahtlikus tegevuses.
Eestis on vabatahtlikul tegevusel samuti oma traditsioonid, näiteks ühised talgud ja priitahtlike pritsimeeste tegevus oma kogukonna heaks. Sarnaselt teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega moondus vabatahtliku töö olemus Nõukogude okupatsiooni ajal siingi , asendudes kohustusliku ühiskondlikult kasuliku tööga. See mõjutas inimeste hoiakuid ja arusaama “ vabatahtlikust “ tegevusest, mida tol ajal serveeriti samuti vabatahtliku kodanikualgatuse pähe ja millega seotud kohustuste täitmatajätmisele järgnesid sanktsioonid. Seetõttu on vabatahtliku töö määratlemine just nendes riikides eriti oluline, kui räägitakse vabatahtliku töö korraldamisest, arendamisest ja toetamisest.
Vabatahtlik tegevus pakub võimalust olla aktiivne kodanik ja kogukonna liige, omandada uusi oskusi ja laiendada silmaringi (nn mitteformaalne haridus ), saada uusi tutvusi (sotsiaalne võrgustik) ja suurendada enesekindlust. Uurimused näitavad, et vabatahtlikuna tegutsemine suurendab inimese huvi enda ümber toimuva vastu ning tõstab tema ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust. Veel on leitud, et vabatahtlikuna tegutsenuil on vanemas eas parem tervis ja nad on oma eluga rohkem rahul kui teised. Samuti on vabatahtlikud innukamad õppima ja haridust omandama, neil on ulatuslikum sotsiaalne võrgustik, mis võib aidata tööd leida. Paljud Euroopa Liidu riigid on edukalt rakendanud võimalust suurendada vabatahtliku töö kaudu sotsiaalset kaasatust ning abistada noori ja riskirühmadesse kuulujaid tööturule jõuda või sinna naasta. Vabatahtlikud aitavad organisatsioonidel ühelt poolt säästa ressursse, teisalt tõsta teenuste kvaliteeti ning sageli tagada teenuse olemasolu. Peale selle võimaldab vabatahtlik töö riigil vahendeid kokku hoida. Kui arvestada vabatahtlike tehtud töö väärtust ja mahtu, mis tehakse ära rahalist tasu saamata, siis on selgelt näha sellise töö märkimisväärne panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse.
Sotsiaalmajandusliku väärtuse kõrval on vabatahtliku tööl veel suurem roll sidusa ühiskonna ja sotsiaalse kapitali loomisel. Vabatahtlik tegevus suurendab inimestevahelist usaldust, aitab kujundada ühiseid norme ning luua sotsiaalseid võrgustikke, mis omakorda soodustab koostööd ühiste eesmärkide nimel. Seega on vabatahtlik töö väga tähtis aktiivsete ja hoolivate kodanike kujundamisel, sidusa ja stabiilse ühiskonna arenemisel ning reaalse sotsiaal-majandusliku väärtuse tootmisel.
Et vabatahtlik tegevus paremini edeneks, tuleb seda toetada ja arendada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Kuigi vabatahtlikud raha ei saa, kaasnevad vabatahtliku töö korraldamisega teatud kulud.
Suurimaks Eestis toimunud vabatahtlikuks algatuseks on aastal 2008 toimunud kampaania “Teeme ära!”, mille käigus 50 000 vabatahtlikku koristas Eestit. Tegu kuulutati aasta keskkonnateoks, kuna see oli nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus illegaalse prügi kokkukorjamiseks. Sündmusest said eeskuju Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha.
Vabatahtluku tegevuse üheks tähtsaks vormiks on heategevuslike sündmuste ja korjanduste organiseerimine . Levinumad on kodutute supiköögid, vähekindlustatud peredele riiete-, toiduabi- ja kodusistuse kogumine. Üldjuhul räägitakse hea tegemisest jõulude eel ja ajal palju rohkem, tegelikult tehakse heategusid muidugi võrratult rohkem kui ainult üks kord aastas. Inimeste südamete mõõdud on erinevad, kuid häid inimesi on enamuses . Paljud ka ei räägi sellest, mida nad teiste heaks pidevalt teevad, aitamine või heategu ongi nende igapäevane elustiil.
Ise olen aidanud korraldada vabatahtlikuna erinevaid ratsutamisvõistlusi, oleme perega kogunud kodukülast kasutatud riideid ja -mööblit ning viinud neid vähekindlustatud peredele. Erinevate vabatahtlike tegevuste kaudu olen õppinud nägema elu teise vaatenurga alt ning mõistma paremini erinevaid inimesi ja nende vajadusi.
Vabatahtlik tegevus annab meile võimaluse aidata nii ühiskonda kui ka meid ennast. Ühiskond saab abi tasuta tööjõu osas, kodanik ise uusi väljakutseid, sõpru ning tunde, et on tehtud head. Usun, et iga heategu saab kunagi tasutud. See võib väljenduda uute sõprade või uue töö näol, kuid vähem oluline pole ka positiivne energia ning hingerahu, mille annab meile isiklik aktiivsus. Loodan, et aasta aastalt areneb Eestis inimeste soov teha teha teistele vabatahtlikult head. Väga positiivse üleskutsega esines sel nädalal meie presidendiproua , kes tegi ettepaneku, et eakamad inimesed võiksid käia lasteaedades kasvatajatel abiks laste õuesoleku ajal. Selle elluviimine nõuaks väheseid pingutusi, kuid oleks kasulik nii vanainimestel kui lasteaedadele. Usun, et iga järgnev vabatahtlik algatus tuleb kergemini ja leiab suuremat kõlapinda, meie ühiskond on õppimas uusi võimalusi kuidas olla kasulikud nii endale kui ka meie ühiskonnale.