◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad ◦Hiilgav lavateos ◦Põhiliselt muusika, tekst polnud oluline ◦Sügava väljendusrikkusega ◦Rohkelt tantsunumbreid Prelüüd ja fuuga ◦Prelüüd on fuuga eelmäng ◦Tähtsad muusikazanrid ◦Mitmehäälsed ◦Suurim meister Johann Sebastian Bachi Instrumentaalmuusika Heliloojaid, Teoseid
Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga. Varasem muusika oli valdavalt anonüümne, levides suulisel teel ja iga esitaja võis omalt poolt midagi lisada. Muusikas pani renessansi kujunemisele aluse uus stiil – ars nova – mis sündis 14. sajandil Prantsusmaal. Juba keskaja lõpus hakkas muusikasse tulema järjest enam mitmehäälsust ja uue stiili peamiseks žanriks saidki mitmehäälsed motetid. See oli suureks muutuseks keskajaga võrreldes, et kirikumuusika kõrvale tulid ilmaliku sisuga mitmehäälsed laulud. Renessansi kõrgajaks võib pidada 15. ja 16. sajandit. Sel ajal said olulisemaks Madalmaad, kus kujunes välja ajastule iseloomulik mitmehäälsuse stiil ( polüfoonia). Renassansi muusika on mitmehäälne ja valdavalt polüfoonilises stiilis. See on selline mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega – igal häälel on iseseisev meloodia
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav,
rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II.Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat
kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües Rataslüüra-heli tekitab vändaga pööratav ratas, mis höörub vastu keeli. Heli kõrgusi muudetakse klahvidega,pilli sees on ka keeled,millel helikõrgust muuta ei saa(burdaan) Torupill-valmistatud nahast, pillil on mitu toru,ühel torul muudetakse sõrme avadega helikõrgusi, teised torud mängivad Salmei-oboe eelkäija,kahekordse roo huulikuga organum-ainsad/esimesed mitmehäälsed vormid ja Leoninus ja Perotinus-organumite meistrid Keskajal kasutati löökpillidena: positiivare,portatiivarel ja baurebekk, rebekk,fiidel ja harf, psalteerium,rataslüüra,torupill,salmei
Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel
Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée
(saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga. Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed. Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga? Tugevnes muusika seos tekstiga. Muusika rütm jäljendas teksti: rütmi liigendus ning muusikas õpiti väljendama samu hingeseisunded, millest oli kantud poeetiline tekst. Nimeta Madalmaade koolkonna tähtsamaid heliloojaid. Tähtsaim helilooja oli Orlanud Lassus, Josquin Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas?
motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla
Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik! Francesco Landino Oli oma aja hinnatui helilooja säilinud 154 enamik mitmehäälsed pole kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj.
piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju
16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud: · Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.saj) · Motett- algeslt kiriku muusika zanr, kus iga hääl laulis erineval vaimulikku luuleteksti. Hillem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuse keelset ilmalikku teksti. 13. saj keelati kirikus, kuna neid peeti liiga keerulisteks 19. Esimesed heliloojad: · Leoninus 12. saj II pool, 2-häälsed orgaanumid
3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad
riputan vööle lilli. Ma külastan pea iga päev kirikut, kus toimuvad missad. Seal kuulan igal teenistusel missa ordinaariumi, kuid vahest saab kuulata ka missa proopriumi, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele. Teenistusel esitavatele lugudele on iseloomulikuks gregooriuse laul. Mõnikord esitatakse ka motette. Mulle meeldivad motetid rohkem, kuna need on mitmehäälsed ning segunenud gregooriuse lauluga. Vaatamata sellele, et ma olen huvitatud muusika kuulamisest, tegelen ka ise oma vabast ajast sellega. Ise ma küll kirikus ei esine. Olen kirjutanud mõned laulud ise noodijoonestikule. Õnneks on just leiutatud noodijoonestik tänu Guido Arrezosele. Seda lihtsam on mul muusikat luua. Mul on väga musikaalsed sõbrad
sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus. Caccia teine põhivorm. 3-häälne, rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaanonina teineteist imiteerivat ülahäält. Tähtsamad heliloojad: Francesco Landino pime muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik. Säilinud üle 150 teose, enamik mitmehäälsed ballata'd(sarnaneb virelai'ga). Tema muusika meenutab juba kõrgrenessanssi. Pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. Jacopo da Bolognapeamiselt madrigalid Giovanni da Casciapeamiselt madrigald 5. MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaad Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, sest kunagi oli kogu see piirkond üks riik Burgundia Hertsogiriik.
Anneli Tarkmeel, klaveril Rita Naaber; segakoor ,,Sauer" ja Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester, ,,Jõuluingel" (Ehala); segakoor ,,Sauer" ja saaremaa Meeskoor SÜM, ,,Sancta Maria" (Schweitzer). Kirikumuusikale ja jõuluajale kohaselt olid esitused aeglase rütmiga, rahulikud ning minu kõrvade jaoks tundusid esinejate lauluhääled üpris puhtad ja kõlavad. Laule lauldi ilma saateta ning saadeti ka orelil. Esitlused oli korrektsed ning mitmehäälsed, oli aru saada, et asja kallal on vaeva nähtud, kuid oli ka soliste. Minu üllatuseks oli kirikusaal rahvast täis, selle põhjuseks võis olla arvatavasti tasuta heategevuslik kontsert. Lauldi jõuluteemalisi laule. See kontsert pani mind taaskord mõtlema, et kui tore oleks ikka omada head lauluhäält. Olen varasemaltki mõelnud, et ehk saaks ka minust kunagi laulja või vähemalt oskaksin viisi pidada, kuid sellise elutempo juures ei ole olnud
5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj, (edasi on mul mingi segane joonis, aga kui ma õigesti välja loen, siis..) organum arenes välja gregoriuse koraalist, olid mitmehäälsed laulud ning jagunes paralleelseks ja vaba organumiks. Parallelses jooksid hääled paralleelselt, vabas olid pikad noodid.. ??? keegi võiks sellest juurde kirjutada midagi õiget :D 7. Motett (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 13 saj. Motett on mitmehäälne laul, kus lauldi erinevate tekstidega, kus üks neist oli gregooriuse laul. 3-häälne. ajapikku keelati kirikutes ära, kuna tulid sisse ilmalikud tekstid 8. Polüfooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 9
16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent Janequin (u. 14851558). Jäljendati lindude hääli. Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja ilusa luuletekstiga. Sansoonprantsuskeelne ilmalik laul. 6) Renessansi vaimulik muusika ja zanrid! Vastus: Palju loodi ka vaimulike laule. Näiteks väga levinud olid vaimulikud motettid (mitmehäälsed ja polüfoonilises stiilis). Need olid mitme osalised koori teosed, mis kasvasid välja Jumalateenistusest. Missatähendab jumalateenistust. On kindlatest osadest koosnev ja traditsioonilise ladina keelse tekstiga kooriteos. Reekviemleina missa, kirjtatakse kellegi surma mälestuseks. Passioonon ulatuslik kooriteos, mille sisuks on Kristuse kannatuse ja ristilöömise lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16
Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani"
Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks. Võeti kasutusele troop, mille baasil tekkis 10. sajandil liturgiline draama. Esimesed tuntumad heliloojad on Leoninus ja Perotinus. Mitmehäälsed vormid organum (10. sajand) ja motett (13. sajand)
3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus
PRANTSUSMAA KAVA * Prantsusmaa muusika * Lauljad * Pillid * Tantsud * Operett * Ballett * Videonäited * Pildid * Kasutatud materjal PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks
Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed
Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta
2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame"
Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased V – prelüüd ja fuuga Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Fuugad on tätsad muusikazanrid Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. Fuuga kõrgaeg oli barokiajastul ning selle suurimaks meistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. Sel ajal kujunes fuuga mitmehäälseks vokaal-, instrumentaal- või vokaalinstrumentaalseks heliteoseks
Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21
Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles. 16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma. 18) Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas''
sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. · Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. · Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin).
Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. · Körberi tuntumad lood ,,Ma olen väike karjane" ja ,,Mu isamaa Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda. nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha
Barokkajastu muusikazanrid Barokkajastu oli rikas muusikazanrite poolest. Muusikazanre saab liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. Tuntumad heliloojad Jean-Baptiste de Lully ( 28 november 1632 22 märts 1687) oli itaalia
sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin) Barokkooper
traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale").
o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rütmipilt lihtsustub, selgepiiriline vorm o 16. saj vokaal ja instrumentaal eralduvad. Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud o Võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes vastandasid oma aega varasemale ars antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine o 100-aastane sõda alade kaotamine o Ilmusid esimesed terviklikud missatsüklid o Esinduszanr: 3-4 häälne motett o Mitmehäälsed ilmalikud zanrid: ballade, rondeau, virelai o Muusikateooria arenes rütmiõpetus!!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi o Oli ka filosoof, ajaloolane, matemaatik, luuletaja o Notatsioonisüsteemi rajaja muusikakompositsiooni teoreetilised alused Johannes de Muris o Kolmainuse kolmeosalise taktimõõdu kõrvale tekitas kaheosalise taktimõõdu o Rütmika muutus väga keeruliseks
- lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat - kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega - mitmehäälsed koorisaated Rooma koolkond - Vastureformatsioon - Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama - Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale - Trento kirikukogu (1545-1563) Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister - Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks - Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus - Peaaegu kogu looming vaimulik Veneetsia koolkond
sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste · Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. · Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. · Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. · Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid FUUGA
(2) 4.3 Rahvakunst Rahvuslikud traditsioonid on väga tugevad. Imepärane tikand iga regioonil on oma. Kohe, kui turistid tulevad, pannakse rahvariided selga. Väga populaarne on puulõige, igasugused puunõud ja nad ka kasutavad neid tänaselgi päeval hapupiima lass. Metallitöötlus kannud, taldrikud; regioonile omase mustriga. Väga peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on rahvalaulud ja tantsud, need on mitmehäälsed. Moes on folkfestivalid ja laulupeod. (2) 4.4 Söök Slovakkia köögi põhikomponendid on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmar kohupiim, hapukoor, brõnza, lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnzaklimbid praetud pekiga sama popp kui jaapanlaste hulgas sushi, itaallaste hulgas pitsa ja meil 6 kama
Lauldi laule, mis olid hakkanud levima juba Vanast-Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis ühesuguse tugevusega, neid laule lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist. Neid laule nimetati paavst Gregoriius I auks Gregoriuse koraalideks. Kuigi pole täpselt teada millal hakati vaimulike laule laulma mitmehäälselt on siiski vihjeid mitmehäälsusele juba VII saj. säilinud ürikutes. Mitmehäälsed vaimulikud laulud on tihedalt seotud oreliga- mõlemaid nim. orgaanumiteks. Kuni XII sajandini olid organumid kahehäälsed, kummalgi häälel oli oma tekst. Mitmehäälsus tekkis Euroopa profesionaalses muusikas polüfoonilisena. Polüfooniline mitmehäälsus tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel. Umbes XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad nii, et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Tekkinud uut orgaanumit hakati laulma veelgi aeglasemas tempos,
Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis. See on rahuliku südame rütm, millega imik on juba emaüsas harjunud. Ka hällilaulud, mille tempo võib küll erinevatel rahvastel olla erinev, taanduvad kokkuvõttes samale rütmile. Seega võib iga inimene hällilauluga magama uinutada mistahes rahvusest lapse. Mahedad hällilaulumeloodiad sobivad kõige paremini ka vastsündinu esmaseks tutvuseks muusikaga. Eriti meelepärane on neile naise hääl ja mitmehäälsed keelpilliviisid. Kahe ja kolme kuused eelistavad kõrgemaid helikõrgusi. Rõõmsale ja rütmikale muusikale võib kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende
alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad:
Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames. Samuti aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema teostes on kolm “suurt haru” - isamaalaulud (muusikalise dramaturgiaga, nt “Meeste laul”), lüürilised laulud (nt “Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvaviisiseaded (mitmehäälsed, saksa mõjutustega, nt “Tuljak”). Konstantin Türnpu (1865-1927) – helilooja, organist ja koorijuht. Muusikaga alustas varakult – 8-aastaselt mängis külakooli hommikupalvustel koraale. Asutas suhteliselt noorelt segakoori “Salme” ning 1916.a. sai temast Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. 1892.a. sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Esines viiendal ja kuuendal üldlaulupeol üldjuhina. 1921.a. pani ta ka aluse Eesti Lauljate Liidule
Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. Esialgu levis laul suusõnaliselt ja mäluga, hiljem hakati neid
· Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida
viidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb. See- pärast on inimese ja muusika vahekorra uurimisel ja kirjelda- misel tähtis püüda üksteisest eristada kolme eri komponenti, milleks on (1) universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest oma- dustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et
Muusika ja kunsti tajumine ei saa olla kõigi puhul ühesugune, samas põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indiviidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb:1)universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm);2)kultuurilised tegurid(nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed või mitmehäälsed);3)inimese individuaalsed eelistused. C.Stumft ,,Helide psüholoogia"-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht
! 8) Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? ! ! ! Iga romaan ei pruugigi enda poolt küsitud küsimustele vastata. Ideestiku analüüsi sihiks ei peaks olema teose põhiideede esitamine teeside kujul - pigem on eesmärgiks hakata kirjandusteost analüüsi käigus paremini mõistma. ! Postmodernistliku teose puhul on sageli viljakas uurida, kas teos naeruvääristab mõnda laialt levinud tavaarusaama. Romaanid võivad olla kas ühehäälsed või mitmehäälsed. ! MITMEHÄÄLNE romaan kujutab endast erinevate vaatepunktide paljusust. Romaanis on palju tegelasi, aga ühelegi neist ei ole antud õigust väljendada ainukehtivad tõde. ! ÜHEHÄÄLNE romaan on lihtsamat tüüpi- siin võib küll esineda erinevaid vaatepunkte, ent valitsema jääb peategelase või kõiketeadva jutustaja vaatepunkt. Teised, põhilised vaatepunktist lahknevad hääled kas surutakse vaikima või kuulutatakse valedeks. PROOSAZANRID EEPOS
ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja maneerlik kunst. Julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi, lubati endale helide kõrgendamist ja madaldamist. Muusika 14. sajandi Itaalias. Trecento Trecento tähistab 14. sajandi kultuuri Itaalias-tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Muusikaajaloos tähistab mõiste omapärast mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise suukuju on pime muusik Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis. Madrigal ja caccia Tähtsaim lauluvorm Itaalias 14. saj oli madrigal-enamasti kahehäälne, alumine hääl lihtsam, sisuks karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine hääl kõige rahulikum. MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND
humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on avardanud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tiheduses ja laadis kasutamist nooremate eesti luuletajate loomingus.
obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on "teise kõnes teise keeles", selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad zanrid (kirjanduse z-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. "Autori surm" (1968, e.k. 2002) "...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118)
Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on “teise kõnes teise keeles”, selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad žanrid (kirjanduse ž-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. “Autori surm” (1968, e.k. 2002) “...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118)
annaabi.ee 
