Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? (0)

Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris?
Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele.
Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud.
Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude , kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid . Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad , kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks.
Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul , nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul . Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja žanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud . Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus.
Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga. See on kujundanud meie väärtushinnangud, kultuuri- ja käitumisnormid ning ka muusika ja kunstiloomingu.