a eKr. 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Arengu- Tsivilisatsiooni tekke staadiumis (va Põhja- Kõrge kultuur, jõukad alad tase Aafrika) Linnad Tekkisid peale Rooma aja tekkimist, roomapärased, Rikkad linnad, eksportisid jõukuselt jäid idaprovintsidele alla. Vahemerest käsitöötooteid ja luksus- kaugemal oli linnu vähe. kaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes
Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti
avati ka ilmalikele. Üks väike osa keskaegsest arhiivist avati alles 1980. aastatel - tegu selliste arhiivi kogudega, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid. Nimelt paavstide in... amet oli ametkond, mis .. raskemate pattude pudul, esmasjoones abieluvälise suhte puhul, vaimulikevahelise vägivalla ja abieluvälise lapse legiteermisel. Paavtsi enese arhiiv - tegu tohutute kadudega, Napoleoni ajal veeti Itaaliast Prantsusmaal ja hiljem tagasi, teel läks suur osa kaduma. Keskaja katoliku kirik oli tsentraliseeritud süsteem - kommunikatsiooniprobleem, 13. saj al paavstid reserveerisid kirikus omale mitmed ametid, mis olid seotud vaimulike määramisega ja üleviimisega. Peale selle paavstid oli üle Euroopa tunnustatud kui kõrgeim kohtuinstants, ka isiklikud vaidlused, mis kohapeal lahendust ei leidnud, kanti ette paavsti kohtus. Paavsti kuuria juures asjade ajamine oli väga kallis - Liivimaalt saadiks Rooma saate oli väga kulukas,
Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos?Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline va
KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik
Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
Kõik kommentaarid