Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-aja muusika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast?
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast?
  • kaljujooniste põhjal
  • arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal.

2. Vanimad muusikainstrumendid:
1) Egiptuse päritolu:
  • Otseflööt
  • Topeltšalmei
  • Lüüra
  • Harf

2) Mesopotaamia päritoluga:
  • Lauot
  • Lüüra

3. Mis on leviit ?
Kutseline muusik templiteenistuse tarvis
4. Muusika vanades kõrgkultuurides:
  • Täitis kultuslik funktsiooni
  • Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks.

5. India kastisüsteem muusikas?

6. „Musike“ – lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga.
7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid
  • Valguse- ja tõejumal Apollon – lüüra
  • Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos – aulos (inimhäält matkiv)

8. Tuntumad pillid:
  • Topeltlauo
  • Barbiton
  • Forminks näpitavad keelpillid
  • 7-keelne lüüra
  • Kitara

9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku:
  • Arhailine( 8.-6. saj. eKr)
  • Klassikaline (5.saj. – 330. a eKr)
  • Hellenismi ( 330.a – 146. a eKr)
  • Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr – 395. a pKr)

10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a.
11. Paavst Gegorius I ( 540-604)
Gregooriuse koraal – ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul.
12. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord.
13. Missa – katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma.
14. Ordinaarium – missa osa, kohustuslik igal missal .
15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale.
16. Missa osad:
  • Kyrie eleison – Issand halasta!
  • Gloria in exelis Deo – Au olgu Jumalale kõrges.
  • Credo in unum Deum – Mina usun ühte Jumalat.
  • Sanctus Benedictus – Püha/ kiidetud olgu
  • Agnus Dei – Jumala tall

17. Keskaegsed helilaadid:
  • Dooria – minoorne
  • Früügia – minoorne
  • Lüüdia – mašoorne
  • Miksolüüdia – mašoorne
18. Mitmehäälsed kirikulaulud:
  • Organum – saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.saj)
  • Motett - algeslt kiriku muusika žanr, kus iga hääl laulis erineval vaimulikku luuleteksti. Hillem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuse keelset ilmalikku teksti. 13. saj keelati kirikus, kuna neid peeti liiga keerulisteks

19. Esimesed heliloojad :
  • Leoninus – 12. saj II pool, 2-häälsed orgaanumid
  • Perotinus – 12. saj lõpp + 13. saj algus, 3- ja 4-häälsed orgaanumid

20. Keskaegsed instrumendid :

21. Rüütlilaulud ( trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid)
22. 476 – keskaja algus
313 – keiser Constantinus tunnistab kristlikku kirikut
Vana-aja muusika #1 Vana-aja muusika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LvLy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana ja keskaeg
10
docx

Vana ja keskaeg

LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus

Muusikaajalugu
10-klassi muusika tunni konspekt
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal ­ 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon ­ prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ­ ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ­ ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel ­ loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis ­ tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

Muusika
Muusika 10-klassi konspekt
5
docx

Muusika 10. klassi konspekt

Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus

Muusika
Vana-Kreeka ja Rooma-varakristlik ja keskaja muusika
3
docx

Vana-Kreeka ja Rooma, varakristlik ja keskaja muusika

Arhailine ajajärk 8. ­ 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj ­ 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 ­ 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr ­ 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik ­ jumaliku andega prohvet, kujutav kunst ­ käsitöö. Auloodia ­ soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia ­ hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose

Muusikaajalugu
Keskaja muusika- 5-13 sajand
4
docx

Keskaja muusika ( 5-13.sajand)

Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke

Muusika ajalugu
Keskaja muusika- 5-13 sajand
4
docx

Keskaja muusika ( 5-13.sajand)

2 Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1.Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks?(lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) 2.Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on:  roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul  laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed  retsitatiivne  puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt  rütm lähtus tekstist  kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi

Muusika ajalugu
Muusika KT 10-klass
12
docx

Muusika KT 10. klass

Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-Vana-Kreeka
6
docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké ­ Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja

Muusika ajalugu




Kommentaarid (1)

Eliiiiiiisa profiilipilt
Eliiiiiiisa: Väga kokkuvõtlik, annab hea ülevaate.
12:46 11-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun