Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Kui ma oleksin keskaegne printsess” (0)

1 Hindamata
Punktid
“Kui ma oleksin keskaegne printsess” 
 
Olles  keskaegne  printsess,  käituksin  ma väga  graatsiliselt, kannaksin  uhkeid  riided,  oleksin ehitud 
rohkete aksessuaaridega. Külastaksin tihti kirikut ning mängiksin mitmeid pille. M
  a oleksin väga h
  elde ja 
abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. 
  Printsessina harjutan iga õhtu, et olla  graatsilinekäies  kikivarvukil. Üha r
  ohkem p
  üüan, e
  t mu k
  õnnak 
oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars.  
  Välimuse  poole  pealt:  mul  on  väga  kõrge  laup  ning  imepeenike  kulmukaar,  mis  on  joonistatud 
kõrgemale,  kui  minu  enda  kulmud,  mu  jume  on  kahvatu,  kuid  põsed  on  roosakad  ning  huuled 
tulipunased, mul on  kuldsed   juuksed,  mida  ma  kannan    koguaeg   kinni, et minu pikk  kael  oleks paista. 
Terve sellise väljanägemise saamiseks olen sunnitud jooma äädikat j a veini, sööma t uhka, määrima huuli 
meega. Pidin  ajama  ära ka enda päris kulmud, kuna need olid liiga madalal. 
  Minu garderoobist paistavad erksad ja  kirevad  värvid. Domineerivad kindlasti minu ema pärandatud 
riided.  Ma  ei  kanna  väga  suuri  ja  uhkeid  kleite,  vaid  hoopiski  tuunikataolisi,  mis  on  lihtsa  lõikega. 
Kannan palju  ehteid   sinna hulka kuuluvad ka  vööd . Parfüüme ma ei kasuta, kuid hea lõhna saamiseks 
riputan vööle lilli.  
  Ma külastan p
  ea i ga päev k
  irikut, kus toimuvad m
  issad. Seal k
  uulan igal teenistusel m
  issa ordinaariumi, 
kuid  vahest  saab  kuulata  ka  missa  proopriumi,  mis  vahelduvad  iga  päev  vastavalt  kirikukalendri 
pühadele. Teenistusel esitavatele  lugudele  on  iseloomulikuks   gregooriuse  laul. Mõnikord esitatakse ka 
motette .  Mulle  meeldivad  motetid  rohkem,  kuna  need  on  mitmehäälsed ning  segunenud gregooriuse 
lauluga.  
  Vaatamata sellele, et ma olen huvitatud  muusika  kuulamisest,  tegelen  ka ise oma vabast ajast s
  ellega. 
Ise  ma  küll  kirikus  ei  esine.  Olen  kirjutanud  mõned  laulud  ise  noodijoonestikule.  Õnneks  on  just 
leiutatud   noodijoonestik   tänu  Guido  Arrezosele.  Seda  lihtsam  on  mul  muusikat  luua.  Mul  on  väga 
musikaalsed  sõbrad. Tihti  istume kokku ja  esitame  rüütli­ning  kangelaslaule.  Vahest  kanname ette ka 
minu  loodud  muusikat.  Mina  ise  mängin orelit,  kuid ülejäänud  mu  sõbrad  mängivad  portatiivi,  fiideli, 
rebekki ja torupilli. 
Kokkuvõtteks  võin  õelda,  et  minu  elu  printsessina  oleks  väga  palju  seotud  muusikaga.  Suurt  rõhku 
paneksin  välimusele  ning  enda  ilu  nimel  olen  valmis  kõigeks.  Püüdleksin  selle  poole,  et  paista  aina 
naiselikum.  
Kui ma oleksin keskaegne printsess #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trewq54321 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kantseleis olnud akte Ravaillaci protsessist ega oleks ka tema kaassüüdlastel mingit põhjust olnud mainitud akte kaduda lasta. Järelikult poleks olnud ka tulesüütajaid, kes paremate abinõude puudusel pidid kantselei põlema panema, et põletada akte, ja läitma Justiitspalee, et põletada kantseleid, ühesõnaga, poleks ka 1618-nda aasta tulekahju olnud. Endine Palee oleks veel praegu alles oma vana suursaaliga. Oleksin lugejale võinud öelda: «Minge ja vaadake ise,» ja nõnda oleks ülearune olnud mul seda kirjeldama ja lugejal seda kirjeldust lugema hakata. See kinnitab uut tõde, et suurtel sündmustel on äraarvamatud tagajärjed. Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» «Kas maksutähed Hispaania valitsusele?» küsis peremees murelikult. «Maksutähed Tema Majesteedi eravarakambri nimele,» vastas d'Artagnan, kes selle soovituse abil oli kavatsenud kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud. «Kurat küll!» hüüdis peremees täielikus meeleheites. «Lõpuks, see ei tähenda midagi, rahast pole lugu, kiri on kõik,» ütles d'Artagnan gaskoonliku hoogsusega. «Pigem oleksin kaotanud tuhat pistooli kui selle kirja.» Ta oleks võinud niisamahästi ka kakskümmend tuhat öelda, aga teatud nooruslik ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun