Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul). Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Rita Raidma Jamaica muusika eripära Juhendaja : Aire Luhaoja 8. klass Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4 SKA 5 RASTAFARI 6 PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre
Barokkmuusika ja tänapäeva muusika Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Barokkmuusikast 3. Tänapäeva muusikast 4. Erinevused 5. Sarnasused 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Barokki ajastu muusika ja tänapäeva muusika on kindlasti väga erinevad muusikastiilid. Nad erinevad tekkeaja poolest, kuid ka olemuselt. Kuid kohe saame nendega lähemalt tuttavaks, et mille poolest nad siis erinevad ning sarnanevad, kui ka natukene nendest stiilidest. Barokkmuusika Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid
esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga; looja Antonio Vivaldi Süit mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu
Ella Fitzgerald Ella Jane Fitzgerald Sündinud 25. aprill 1917 Surnud 15. juuni 1996 20. sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Lauljategevus Lauljategevus kestis üle 57 aasta Ta võitis 13 Grammyt Ronald Reagan premeeris teda riikliku kultuurimedaliga (National Medal of Arts) George H. W. Bush premeeris teda Presidendi Vabadusmedaliga (Presidential Medal of Freedom) Ta müüs üle 40 miljoni albumi Teda on sageli nimetatud Leedi Ellaks ja Laulu Esimeseks Leediks Laulmine Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Kõige enam tuntakse teda dzässilauljana. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Count Basie, Nat King Cole, Frank
Eesti rahva muusika viljelemine tänapäeval Allar Org 10.klass Eesti muusika on tänapäeval väga hästi vastu pidanud, sest Eesti rahva muusikasse on tulnud palju uusi ansambleid ja artiste, keda vanasti ei ole olnud võimalik kuulata. Eesti rahva muusikas on toimunud väga palju muutusi ja uuendusi. Juurde on tulnud uusi noote, pille, laule ja ka muusika tegijaid. Uus aeg tõi ka uued laulud. Need said mõjutusi kõrtsikultuurist, ilmselt ka luterlikust kirikulaulust. Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi, läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad. Regilaululu filigraansus asus taanduma sentimentaalsete ballaadide ees. Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad
Kõik kommentaarid