Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-hää
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid"
Kuni 13. saj oli muusika enamasti anonüümne. Alates 14. saj hakati seostama teost ja autorit. Ars Nova ajastu esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast. See on mitmehäälne laul
Josquin Desprez tähtsaim helilooja, ,,muusikute vürst". Kirjutanud motette, missasid, ilmalikke laule. Iseloomulik selgevormiline, emotsionaalne, tasakaalustatud muusika. Kirjutanud Ockeghemi surma puhul leinaoodi. Kuulus ka motett ,,Ave Maria". Kuulus ka frottola ,,El Grillo", laul ,,Mille regretz". Teine tähtsam helilooja oli Heinrich Isaac. IV põlvkond: häälte võrdsus saanud normiks, esineb ka viiehäälset kompositsiooni, peenem, maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit. Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale!
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuu
inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole
lühikesed noodivältused komplitseeritud rütmikompositsioonid atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil o nimetus Trecento o linnriigid ja majanduslik tõus o õukondlik elegantse ilmalik seltskonnamuusika o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid) o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks
-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa. Burgundia hertsogiriik ühendas Madalmaid majanduslikult ja meelitas kokku kunstnikke Itaaliast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. 15. sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, millele kõige iseloomulikum oli laulmine tertsides ja sekstides. See ühendas eri maade traditsioone. See muusikastiil levis üle Lääne-Euroopa. Madalmaade vokaalpolüfoonia on Renessanssi ajal suure tähtsusega. Nimeta 15.-16.sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Motett- esinduslikuim zanr, keerukad kompositsioonid, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika, loodi tavaliselt poliitiliselt oluliste sündmuste puhul Madrigal-enamasti 2-häälne lauluvorm, mis tekkis 14. saj. Rääkis enamasti karjuseidüllist või armastusest Caccia - 3-häälne polüfooniline laul Sansoon- prantsuskeelne polüfooniline ilmalik laul
Kõik kommentaarid