Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muusikaajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Muusikaajalugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2rruke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Muusika ajalugu

1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis.  4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised  aluseks kaheksasilbiline värsirida  esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine  ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal)

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Muusikaajalugu

Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks

Muusika ajalugu
thumbnail
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia. Õhtumaadele anti pärandusena kaasa arvsuhetele põhinev laadiline muusikateooria. KESKAEG Kirikukesksus; vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega, sel puudus Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, Kirikumuusikas 8. saj-st: orel. Vaimulikus muusikas: gregooriuse koraal, organum, Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autori 5. ­ 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud

Muusikaajalugu
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Muusikaajalugu

Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles.

Muusikaajalugu
thumbnail
15
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea pa

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Muusikaajalugu

Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst ­ kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis ­ traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus ­ kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine ­ laulik laulab ette ja koor järgi 2) kaherealine ­ l

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun