50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raikor
Õppematerjali autor
Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit · Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel
Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks
partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia
jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise
· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast
väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri
Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud. Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry. temalt on säilinud 12 motetti. Tema kolleeg oli Johannes de Muris, nende kirjutised panid aluse rütmisüsteemile. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Guillaume de Machaut, ars nova väljapaistvaim helilooja, elas Reimsi linnas. Tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud. ,,Tõsilugu". Esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimuliku muusika zanrist tähtsamaks. "Mu lõpp on minu algus". Tema kõige tähtsam teos on esimene üheautori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame" (nelja häälne). 3 Muusika 14.sajandi Itaalias TRECENTO.
2.2.2. Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid