Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest en...
Kas tõde avastatakse või luuakse? Teema on raske, aga ületamatuid asju pole olemas nii,et proovime. Kas siis tõde avastatakse või luuakse? Siin kohas võivad inimesed vaielda lõpmatuseni. Igal inimesel on oma arvamus sellel teemal,nii palju kui on inimesi on ka arvamusi.Ühed räägivad,et nemad loovad tõde teised,aga räägivad,et nemad avastavad tõde. Äkki alustaks üldse sellest, et mis on tõde? Tõde on mingisugune alus,mis vastab tõele ehk asjad on nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu. Aga kuidas saab tõde luua? Muidugi, kui võtta erandjuhul selline näide: sa ütled, et sul on eluaeg olnud ainult viied nii koolis, kui ülikoolis. Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa ...
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea. Minu arvates absoluutset tõde ei tea keegi, kuid see on olemas. Kindlasti on ka inimesi, kelle tõekspidamine tõest ühtib ka absoluutse tõega, vähemalt minu arvamuse järgi....
Tõde- absoluutne või suhteline? Mis on absoluutne? Absoluutne on minu arvates vankumatu tõde, mis lihtsalt on nii, seda ei saa muuta ja on kõigi jaoks täpselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Näiteks on absoluutne tõde see, et puhas vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures või, et Maa tiirleb ümber Päikese 365/366 päeva jooksul ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje 24 tunni jooksul. Need kaks näidet on kindlad, muutumatud, neid ei saa teisiti mõista ja ega neid muuta, nad on absoluutsed. Mis on suhteline? Suhteline on täpselt absoluutse vastand. Suhtelisuses pole midagi kindlat, see on relatiivne. Suhtelisus võib muutuda ja on mõjutatav. Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole...
Kas tõde on olemas? Läbi ajaloo on arutletud selle üle, kas tõde on olemas. On olemas mitmeid teooriad tõe kohta, kuid need ei ühti ja igal teoorial on nii öelda oma arusaam tõest ning seega on raske aru saada, kas leidub ühtset tõde. Siinkohal võikski esitada küsimuse- kas tõde on siis olemas või mitte? Selle probleemi lahendamist tuleks alustada tõe lahti defineerimisest üldarusaamas. Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja r...
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei ...
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3 ,, Kes selle tobeda sõna "tõejärgsus" üldse välja mõtles...
Mis on Tõde? Tõde on igal pool meie ümber ja meis endis, aga eks igaüks ise teab, kui palju seda on ja kas seda rääkida. Millal on õige jätta tõde rääkimata või hoopiski selle väänamine? Kes on selle otsustaja? Kas Sina? Ma usun, et igal inimesel on kas olnud või tuleb selline olukord, kus ta on sunnitud valima Tõde või sõprus/suhted või mis iganes. Loomulikult on mõnikord hoopiski vastupidi, et tõde võrdub sõprus. Kas on antud olukorras õige hoida sõpra või rääkida tingimata tõtt? See kõik tegelikult oleneb inimesest endast ja ka sellest tõest, mida oleks eetiliselt õige rääkida. Kui juhtub näiteks mingi õnnetus ja kedagi minu lähedast süüdistatakse ilma tagamaid teadmatagi, siis loomulikult astun tema kaitseks välja ja olen ka valmis ,,mängima teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge ja üheselt mõistetav: Tõe rääkimine sõltub inimesest ja olukorrast, kü...
Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...
KAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte. Väidete "räägin tõtt" ja " tõele vastavus" vahel on oluline teha vahet. Väite " tõele vastavus" kohaselt on tõde absolu...
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vah...
Tõde-absoluutne või suhteline ? Määrates tõde absoluutseks või suhteliseks, peame teadma, mis on üldse tõde. Enne, kui hakata vaidlema, kas see või teine nähtus eksisteerib, tuleks see nähtus defineerida ja arvan, et tõel ei ole ühtset definitsiooni, sest defineerijate arvamused lahknevad, siis võib ehk järeldada, et tõde polegi olemas. Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne ning juudi vanasõna ütleb, et tõde on kõige kindlam vale. Mulle endale meeldib tsitaat tõde on vale, millele pole veel jälile saadud. Võin arvata, et osa tõest on kokku lepitud, kuna ei ole leitud lahendust. Igal inimesel on tekkinud omad tõed, omad uskumused. Kui üks ütleb, et jumal on olemas, vaidleb teine vastu, sest tema on õppinud uskuma vastupidist. Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olema...
Tõe vastand on teine tõde Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske ...
Tõde ja õigus Elus leiame end pidevalt olukorras, kus peame otsustama, mis on siiski õigem ja mida teha tuleks. Tõde võib olla hoopis teise kaaluga ja erineda sellest, mis õige, drastiliselt. Rousseau järgi võib õigust pidada ühiskondliku leppe ehk ühise tahte peegelduseks. Nii on sellel, kes mingis vaidluses peale jääb, õigus. Ja ma arvangi, et selline defineerimine jõuab kõige lähemale ka Tammsaare teose mõtestatusele. Tõde aga on see, kuidas asjalood tegelikult on ja toimivad. Need kaks tähendust põimuvad ühiskonnas eri situatsioonides erinevalt. Lähtudes Anton Hansen Tammsaare raamatus ,,Tõde ja õigus" kirjeldatud lihtsaimast sündmusest, mis pole kindlasti ainus, pole tegelikult vahet, mis on tõde. Kui naabrite vaheline vaen ulatub tõesti sellistesse kõrgustesse nagu selles teoses, on õigus selle poolel, kes kõige rohkem suudab teist süüdi lavastada. Rahva ees hea näo tegemine ja targa, sageli...
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ü...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde.......................................................................................................
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, n...
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
Tõde haavab, tõde pole inimese tarvis. Inimene on loomult laisk, kuid paratamatult ka uudishimulik. Viimane väljendub paljudel intelligenti omavatel olenditel, millele viidates tunnevad huvi erinevate asjade vastu näiteks ka koerad, kassid, delfiinid. Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ...
Mis eristab tõde tõekspidamisest? Valisin antud teema seetõttu, et minu arvates on tõde alati tõekspidamisest erinev. Kuna mõisteid tõde ja tõekspidamine on võimalik mõista väga erinevalt, on siinjuures oluline mõista, et tõe all mõistan ma konkreetsel juhul tõe vastavust korrespondentsi tõeteoreetilist käsitlusele ehk tõene on väide, mis on vastab tegelikkusega. Tõekspidamise alla mõistan ma konkreetsel juhul seda, mida keegi tõeks peab. Kui tõde on see, mis vastab tegelikkusele, siis peab see olema nii igal juhul ehk siis olenemata sellest, kes seda ütleb, väidab või mistahes moel seda kirjeldab, peaks tulemus olema üks ja see sama. Sest kui olemas on universaalne/objektiivne tegelikkus, siis sõltumata infokandjast peab tulemus olema vastavuses lähteallikaga. Tõekspidamiste puhul on tegemist kellegi isikliku veendumusega, et tegemist on tõega. Tõekspidamisega saab olla tegemist juhul, kui see, k...
Tõde ja Õigus Kui defineerida sõna ,,tõde", siis võiks see tähendada asjade tegelikku seisu ja tegelikke asjaolusid ning nende põhjendatud uskumust. Sõna ,,õigus" võiks aga tähendada sellist olukorda inimeste vahel, kus mingi isik on kõige lähemal teadaolevale tõele, siis võib öelda, et ,,sul on õigus". Ehk teisisõnu ,,õigus" on nö ,,parim lahendus" mõne situatsiooni puhul. Tõde ja õigus on kindlasti omavahel seotud. Ehk siis võib öelda, et õigus ei saa eksisteerida ilma tõeta, sest tõde on õiguse aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et...
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see olla meeldiv olukord, kuid nende käest ei küsi keegi, kas nad peavad seda õigeks või mitte. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma ...
Antsla Gümnaasium Kristen Lalin Kas tõde on olemas? Essee Juhendaja õpetaja: Peeter Lemats Antsla 2007 Kas on olemas tõde? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Tõestamak...
Absouluutne tõde Sõnastiku järgi ei ole olemas absoluutset tõde aga on tõde ja absaluutne eraldi oleamas. Absoluutset tõde interneti otsingute järgi (eesti ja inglise keeles) annab peamiselt eelnevalt kahe eraldi oleva sõnaseletuse huvitavaid vastuseid. Tõde 1) tõde või seisukoht tõest 2) tegelikkus või kooskõlastatud faktiga 3) proportsioonid, kokkulepped; näiteks matemaatiline tõde 4) seisukoht 5) aksepteeritud fakt või aksepteeritud informatsioon 6) reaalselt olemasolev 7) ausus, ausalt, tõeselet 8) proportsioonis sõltuvalt seisukohast 9) originaalist lähdudes 10) arhailiselt, konstantselt või propotsionaalselt 11) moraalne ja eetiline tõde Absoluutne 1) terviklikult, kogunisti, kõigiti, ilma eranditeta 2) positiivne, kindel 3) kõikumatu 4) sõltuv vaatenurgast Mina sõnastaksin definitsioonina absoluutse t...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
Mis on tõde? Tõeks peetakse enamasti midagi, mida arvatakse teadvat õigesti. Tõe vastandiks on vale, ekslik ja väär. Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, ...
Meedia ja mõjutamine Milline on alternatiivmeedia mõju inimesele ? Tänapäeval on inimestel hõlbus olla kursis toimuvaga ilma, et oleks vajadust õigel ajal teleri ees olla või raadio sisse lülitada. Selle tulemusel paraneb inimeste üldine informeeritus ning ka suureneb valik millist meediaväljundit jälgida ning mida uskuda. Üha enam inimesi leiab enda tee alternatiivmeeidani,, mis ise väidab, et edastab meile tõde mida väldib peavoomeedia. Milline on aga alternatiimeedia mõju inimesele ? Alternatiivmeedia pole maailmavaateliselt ühtne. Lausa vastupidi - kuigi alternatiivmeediat ühendab vastuseis peavoolumeediale, on selle vastandumise sees lai spekter erinevaid maailmavaateid. Alternatiivmeedia annab inimesele võimaluse valida mida uskuda, ning pakub samal teemal erinevaid arvamusi, kuid tihtipeale puudub sealt täielikult peavoolumeediale omane objektiivsus. Iga tekst on kallultletud mingist kindlast vaatepunktist, ning üritab inime...
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegel...
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeri...
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks. Kui olen kirja pannud iga lõigu põhiteesi või idee, siis annab see kirjutisest hea ülevaate ning võimaldab kiirelt leida koha, kust võiks teemakohast infot leida. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Seda tehnikat olen kasutanud näiteks võõrkeelsete tekstid...
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Bu...
Kirjandus on retk tõe leidmiseks Aja arenedes muutub paratamatult ka inimene ja tema väärtushinnangud. Ometi on inimloomuse põhieesmärk ajaloo jooksul jäänud samaks püüelda tõe leidmise poole. Teekond tõeni tuleb kõikidel ise ette võtta ja läbida, nii hirmutav ja vaevaline kui see ka ei tundu. Õnneks ei ole inimene sellel raskel retkel üksi, vaid võib loota usaldusväärsele abimehele kirjandusele. Vaatamata sellele suurele retkele peame me ka teadma, kas sellel retkel oleks mõtet, sest tõe teadmine pole suurt midagi erilist väärt, kui me ei rakenda seda õigete otsuste tegemisel. Kuna tõde on ainus mõttekas alus, millele toetudes me saame teha arukaid otsuseid, siis kuidas saab tuvastada, mis tegelikult tõde on? Üha enam inimesi leiab, et otsuste tegemine muutub raskemaks, kuna maailmas, kus me elame, pakutakse igasugust uut infot. Seda tehakse hämmastavalt hästi, sest selleks on olemas meedia, Internet ja muu...
William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad. Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta t...
Elu olemus Artur Alliksaar on öelnud: “Me vajame nii nutuväärselt palju. / Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.” Kirjuta vähemalt 400 sõnast koosnev arutlev kirjand inimolemuse, tõe ja (tahte)vabaduse teemal. Pealkirjasta tekst ise. Humanistlik psühholoogia väidab, et inimese kõige sügavam olemus on hea ja süütu. Inimene sünnib siia ilma “puhta lehena“, saanuna kingituseks midagi väga väärtuslikku – vaba tahte. Inimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tul...
Tõde ja õigus Kui välismaalased paluvad iseloomustada eestlast, siis osutub see küllaltki keeruliseks ülesandeks. Tahaks ju enda kohta midagi positiivset öelda. Naljakalt mõjub ütlus, et ühe eestlase toiduks on teine eestlane. Kuidas aga näidata, et meie erakordsus seinebki jonnakuses ja kadeduses, mis annab meile visaduse ja töökuse? Ometi tunduvad need olevat põhjused, miks nii väike rahvus veel oma keelt kõneleb ja Euroopa asjades nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev...
Inimese olemus Inimolemuse mõistet on väga keeruline lahti seletada, pea, et isegi võimatu. Selle täpne seletus on siiamaani üks suur mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või läbi elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimesed on loodud maailma, et anda edasi järglasi. Mitusada aastat tagasi mitmetes peredes oli vähemalt neli või viis last ning elati üheskoos väikeses majas. Isa teenis majja palka ning ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist, tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäev...
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas Võõrsõnade leksikoni järgi on eetika kõlblusõpetus mis uurib hea ja halva, õige ning vale mõisteid ja suhteid. Eetika olemuse üle on inimesed juurelnud läbi ajaloo. Põhjused, miks eetika üle on mõeldud nii minevikus, mõeldakse olevikus ja hakatakse kindlasti edaspidi mõtlema ka tulevikus, on tingitud sellest, et kõik inimesed soovivad alati olemuselt olla head ja õigustada oma tegusid. Oma tegudele üritavad või on üritanud õigustust leida ja seeläbi head paista nii kurjategijad (näiteks 13. sajandi Inglismaa lindprii Robin Hood õigustas oma tegevust sellega et ta röövis rikastelt ja jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. s...
Ma istun oma mätta otsas ja vaatan maailma. Oled sa kunagi istunud kusagil, end toetanud ja vaadanud, mis ümber sinu toimub? Kas ka sina oled tähendanud seda, mida mina? Just nimelt seda, et see mis meid ümbritseb on ime. Mu mätas, just see, mille peal istun, minu jaoks on see mu võimalus näha mis ümberringi toimub ja sageli on see nii erinev mu enda elust. Meid ümbritsevad vägagi erinevad inimesed. Näiteks kodutud. Kas nemad on selles süüdi, et see, mis toimub nendega, on just nii? Võimalik, et on, kuid see ei pruugi nii olla. Mida teeb üks töötav inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et endile süüa osta, nad küsivad raha ainult oma viimases hädas, sest nälg näpistab. Aga enamik inimesi oma madala mätta otsast ei võta seda nii ja kõnnivad nälgas kodutust lihtsalt mööda. Ma endiselt istun oma mätta otsas ja vaatan hul...
Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis...
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
Pragmatism William James 1) Antud teksti põiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada ja verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis o...
Kibe tõde või ilus vale? On inimesi , kes alati ütlevad otse tõe välja ilustamata, mis võib väga haiget teha. Teised aga juskui kardaksid tõde kuulda ja seda ka välja öelda. Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Üt...
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha.............................................................................
Mis eristab tõde tõekspidamisest Inimene sünnib siia ilma teatud ,,pagasiga", mille sisu avaneb elu jooksul järkjärgult. Arvan, et kunagi pole kaasapandu täiuslik, vaid vajab elujooksul pidevat täiustamist ja korrigeerimist. Olemas on mingi algne tõde, mille baasil loome oma vaimsed väärtused. See looming on ju inimelu põhieesmärgiks. Ja neid loob igaüks enda jaoks ise ,,hinge eest hoolt kandes", läbi enesetunnetuse. Kahjuks ei saa anda ega pärandada seda loomingut valmiskujul edasi teisele. Inimesel on vajadus tõe järele, inimene on rahutu kuni tõe lõpliku leidmiseni. Inimene otsib tõde igapäev ja igalt poolt. Mõnikord seda ka leides. Minu arvates on ,,tõde" globaalsem mõiste kui ,,tõekspidamised". Igal inimesel on oma tõekspidamised ja kuidas ta nendega teiste hulgas elades toime tuleb on enamasti ta enda mure. Tõsi ta on, kui sinu tõekspidamised hakkavad aga mõjutama ehk häirima kaaskodanike heaolu-elu...
Põhjas Maksim Gorki · Paljud saavad raha kergesti, aga vähesed lahkuvad tast kergesti. · Misjaoks au ja südametunnistus ? Saabaste asemel au ega südametunnistust jalga panna ei saa ... Au ja südametunnistust läheb neile tarvis, kellel vägi ja võimus. · Iga inimene tahab, et ta naabril oleks südametunnistus, aga kellelgi pole jälle kasulik seda endal pidada. · Inimene mõtleb enesest, et - teen hästi! Korraga teised pole rahul... · Inimene saab küll terveks, aga armid jäävad külge. · Kes teisele head pole teinud, see tegi sellega juba halba. · Tõde võib sulle koguni koormaks saada... · Kui usud siis on; kui ei usu, ei ole... Mida usud, see ka on... · Armastada tuleb elavaid ... elavaid... · Asi ei seisa mitte sõnas, vaid selles, milleks sõna öeldakse. · Igal inimesel on hing hall ... kõik tahaksid teda minkida... · Inimese vastu lahke olla ei tee kunagi halba... · Vangimaja head ...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
annaabi.ee 
