oma instinktid, kui nad eelistavad seda, mis on neile kahjulik. Peale selle käsitleb raamat veel ka inimolemist, kriitikat ning kõike muud, mida sisaldab meie enda elu. Autor peab oluliseks inimese armastust enese vastu. Inimesed tunnevad teineteise vastu tihti kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde? Üks põhilisi küsimusi, mis läbib teost on just see. Kuid mis on siis tõde? Minu arvates pole tõde vaid õigete sõnade leidmine asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde paljastab meie tegeliku olemuse ning tunded, mida tunneme. Tõde aitab meil tunda ennast puhtamana, sest oleme suutnud midagi head korda saata. Nietzsche on raamatus toonud tõe kohta ühe väite, mis minu meelest peab ka paika. "Kui tõe eest astub välja olematuse ja eituse
Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Uni on oluline inimese funktsioneerimiseks, kuid üllatuslikult suur osa sellest faktist ei ole tõestatud. On mõistlik arvata, et keha võiks vajada rahulikku, vaikset
kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur
pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis! 2 Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile kuuldavatest häältest kui rikka kujutlusvõime vili, esoteerilise elulaadi tulemus, kalduvus skisofreeniale, või siis lood, mille allikas pidi olema tahtmine teistest üle olla, olla üle keskmise. Nii sattusingi oma praegusesse ametisse kirjaniku staatusesse. Tema juhtimisel püüdsin koguda ja esitada kõik kõige olulisemast teabest. Esitlen teile tema sõnumid kujul, nagu need tulid minuni, muudatusteta, ehedalt ja täpselt. Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru
Algas teadus... st teadmatusega võitlemise ajastu Märkasime, et teadmistes peitub võim (vähema teadmistega inimeste üle) Samas sündis inimese erakordne illusioon: Inimelu on ühekordne Kõik saavutatu lõppeb koos eluga (põlvkonnaga vmt) Teadmised on kuhjuvad (kui neid talletada) Inimestele tundub, et nad on seetõttu targemad, tulemuslikumad kui varasem põlvkond See toob esile „inimlikud puudused“, evolutsiooni „lohaka“ või „ebapiisava“ töö Loob illusiooni, et teadmiste kasv võrdub liigi arenguga, st teadus arendab inimliiki Singulaarsus- see nähtus kui arenenud masin ja inimliik lõimuvad kokku Transhumanism- midgi enamat kui inimeseks olemine VALE ON TÕESTI KASULIKUM? Darvini-fitness funksioon – see liik jääb ellu, kes suudab järgmise põlvkonna luua (järglased) . optimeerib omavahelise, individuaalse olukorra lahenditele, probleemi jooksvale
Et saada teada, mida tähendab märk, peab olema objekt, mis märgi jätab ja see jälg olema eraldatud. Lisaks jäljele on oluline, millisel põhjal see märk on (mida jätab/ kus jätab/ jäg ise). Jälg on millegi moodi jälg pole jälje moodi vaid on inimese moodi. 2. Jälg ja peegeldus Peegeldus erineb jäljest selle pärast, et peegelduse puhul ei pea olema objekt peegeldusega otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel
(Benjamin Franklin) söödud." (Mark Twain) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Põhimõtted kestavad igavesti." (William Jennings · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed Bryan) seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Raske õppustel, kerge lahingus." (Aleksander · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on Suvorov) sul õigus." (Henry Ford) · "Rumal arvab olevat tark mees, tark mees peab ennas · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) rumalaks." (W. Shakespeare) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab · "Rännatakse kogu maailm läbi, et midagi otsida ja mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) leitakse see tagasi tulles kodunt
· "Iga inimese mälu on tema erakirjandus" (A. Huxley) · "Illegaalse sissetuleku pealt ei saa võtta seaduslikke makse." (Al Capone) · "Inimene on ühiskondlik loom" (Aristoteles) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." (Benjamin Franklin) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock)
Kõik kommentaarid