5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaNiisama
Õppematerjali autor
PEREKONNASARNASUSE mudelil. Kunsti tunneme ära kogemuslikult, aga mitte seda defineerides. Tunneme kunsti ära kui kõrvutame seda juba kogetud kunsti elamustega ja leiame sarnasusi. Samas ei pea olema see väline ja silmnähtav sarnasus. Kunst uueneb pidevalt. Kunst ja esteetika võib olla defineeritud läbi INSTITUTSIONAALSUSE(George Dickie). Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga
b. Hamlet. c. Othello. d. Peategelane mustanahaline valitseja Othello. Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu inimese surmas, usaldus naise vastu kadunud, sõbra reeturlikkus. Shakespeare tõestab, et armastus ei jää püsima valelikkuse ja kasuahnuse maailmas. e. Kuningas Lear Omavahel segunenud perekonna ja ühiskonna suhted.
9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks. Inimesed ei taha, et teised neid petaks, samas kui ise petavad nad nii ennast kui teisi. Tihti petetakse teisi enda kasu eesmärgil, nt meelitustega, räägitakse seda, mida on vaja selleks, et saada enda jaoks positiivne tulemus. Tõde on raske taluda- kuigi me võime öelda, et tahame kuulda tõde, siis sisemuselt jääb meisse see osa,mis ei talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel pole mingit jõudu, sest üksikisikud, nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.) Kant: (1724-1804) 9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises.
Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma. Puudub universaalne ,,kuidas peaks". Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt. Põhjuseta inimese tapmine, verepilastus keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand. Väärtustatakse ka üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu. Ühiskonnas sarnane soov korrastatud ühiskonnale. Kultuurilise relativismi probleem: ei aita ühiskondade konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid