Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi, kajastades ka valitsuse stabiilsust. Muudatused on sama olulised valitsuse stabiilsuse indikaatorid kui valitsuse kestvus. Verevahetuse hüpotees väidab, et valitsuses tehtavad muudatused suurendavad valitsuse kestvust, võimaldab sel tulemusrikkamalt tegutseda. Valitsus allub ühiskonnas toimuvatele muutustele ja muutub koos ühiskonnaga. Ajaliselt on püsivam see valitsus, kus on suurem ministrite voolavus. Alternatiivhüpotees, aga väidab, et ministrite voolavus väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond
(2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg, valitakse iga 5 aasta järel, saadikud koonduvad ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandlik fraktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite nõukogu vahel: otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, olemasolevate liidulepingute muutmiste, uute algatamise või rafitseerimise osas pole eruparlamendil üldse sõnaõigust. Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2)teostab järelvalvet Euroopa Komisjoni tegevuse üle, 3)õigus vastu võtta õigusakte. EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu: seal kogunevad kõik 28 liikmedsriigi valitsust, teemapõhiselt. Iga EL liikmesriik saab olla eesistuja riigiks pool aastat (2018 Eesti kord). Ministrite Nõukogu ülesanded: *õigusaktide vastu võtmine, *eelarve heaks kiitmine, *rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine, *julgeolekupoliitika kujundamine, *politsei ja sisejulgeolekualase koostöö kooskõlastamine. Kohtuvad vastavalt vajadusele. Välisministrid kohtuvad korra kuus. Eestil 4 häält, aga näiteks Saksamaal 29 häält
......................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents................................................................................... 5 Teine ministrite konverents........................................................................................ 5 Kolmas ministrite konverents.....................................................................................5 Neljas ministrite konverents..
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Kohaliku omavalitsust mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuse tunnused-1. kohaliku esindusega olemasolu. 2. iseseisev eelarve ja maksustamise õigus. Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomilikud jooned. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstituitsioonid- esinduskogu, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpauk. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning
Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant-
2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. Alljärgnevalt analüüsib autor seaduse muudatust, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE 18.06.2014 toimuvale kolmandale e. viimasele lugemisele esitatud versiooni. 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. 2.1.1. Ülalnimetatud muudatuse kohaselt ei ole ministrite ja sellest tulenevalt ka ministeeriumite loetelu enam seaduses reguleeritud ning selle sisustamine jääb täitevvõimu pädevusse (peaministri korraldus ja Vabariigi Valitsuse ministri ametisse nimetamise otsus). Korralduse sisu on eelnõu seletuskirja koostajate kohaselt piiratud PS §-ga 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Enne muudatust toona kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse
turustamisel välisturgudel. Lisaks on WTO osaks ka Kaubanduspoliitika ülevaatuse mehhanism (TPR - Trade Policy Review Mechanism), mis annab võimaluse regulaarsete ajavahemikkude tagant saada liikmesriikide kaubanduspoliitikast laiahaardeline ja süstemaatiline ülevaade. [3] 7 6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR 9.14. novembril 2001 Dohas (Katar) toimunud WTO IV ministrite konverentsil võeti vastu otsus alustada uut kaubandusläbirääkimiste vooru. Vooru ametlikuks nimeks on Doha arenguvoor (Doha Development Agenda DDA). Läbirääkimised algasid 2002. a. alguses. Vastavalt Dohas vastuvõetud ministrite deklaratsioonile pidid läbirääkimised lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. a., mis aga ei õnnestunud. Vooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, pöörates erilist rõhku arenguaspektidele (s.t. arenguriikide
surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu Ametlikult oli riigipea NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Valitsuseks oli Ministrite Nõukogu. Valitsusjuht (=peaminister) oli Ministrite Nõukogu esimees Riigivalitsemises puudus demokraatia. Ülemnõukogu valimised ei olnud vabad valimised. Riigiasju otsustas tegelikult NLKP kitsas võimuladvik Keskkomitee ja Poliitbüroo. NB! Kuni Stalini surmani 1953. aastal jätkus NSV Liidus totalitaarne diktatuur. Stalin oli kommunistliku partei peasekretär 1922-1953 ja Ministrite Nõukogu esimees 1941- 1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal:
Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Depertmangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist
3 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Spain 2 Valitsus Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsuse esimees on peaminister, kelle on nimetanud ametisse monarh ja kinnitanud absoluutse häälteenamusega alamkoda. Peaminister nimetab ametisse aseesimehed järjest vastavalt auastmele ja neile vastavate ministeeriumitele, nagu näiteks rahandus-, välisministeerium jne.4 Ministrite nõukogu määrab peaminister. Ministrite nõukogu koosneb valitsuse esimehest, aseesimeestest, ministritest ja vajadusel muudest liikmetest, mõnel juhul riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti. Koosolekuid juhatab peaminister, kuid tema äraolekul võtab vastutuse üle aseesimees, erandjuhtudel saab koosolekut juhtida ka Hispaania kuningas.5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks
2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharula on suhteliselt nõrk. President on tihdemalt seatud täidesaatva võimuga. Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. President peab rohkem arvestama parlamendiga. Valitsusjuhi rolli tuleb jagada peaministriga. President
funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. II Euroopa Liidu Nõukogu olemus ja tegevus Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu. Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. Koosneb liikmesriikide esindajatest ministrite tasemel. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised Töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud. Enamus nõukogu otsuseid valmib töögrupi tasandil, töögruppidel on väga oluline roll nõukogus. Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu
Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T
Tippametnikke tuleks värvata ja tööl hoida eelkõige tema professionaalsuse alusel, mitte poliitilise tausta alusel. Minu arvamuse kohaselt, on Eestil sellega suhteliselt palju probleeme, sest minule on mulje jäänud, et paljud riigisektoris töötavad ametnikud ei teagi, mis nende tööülesanne on, nad lihtsalt on seal, sest naad kuuluvad parasjagu võimul olevasse erakonda või neil on lihtsalt seespool tutvusi. Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Autor: Tarmo Seliste Tarmo Seliste artikkel räägib ministrite voolavusest ja seda selles kontekstis, et see ei ole mitte halb nähtud ja ei näita valitsuse ebapüsivust, vaid just suurendab selle kestvust. Kuidas voolavus sõltub tegevusvaldkonnast ning, et vahetused leevendavad pingeid. Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi. Ministrite vahetuvus
Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Juhtorganid • Ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee • Tööd korraldab sekretariaat • Thorbjørn Jagland • Ametlikud keeled on inglise ja prantsuse. Thorbjørn Jagland Ministrite komitee • Toimub kord aastas • Peamised ülesanded on poliitiliste arutelude pidamine, suhtlemine teiste intuitsioonidega, uute liikmete vastuvõtmine jne.. • MK eesistuja vahetub iga poole aasta tagant • Eesti saab olla komitee eesistuja maist novembrini 2016 aastal Eesti EN’is
ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid,
turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli
Balti liit 1934 1940 Eesti, Läti ja Leedu Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit konverentse[1]. valitsuste vaheline koostööinstitutsioon, mille ülesanne on Balti Assamblee välja Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ on käidud soovituste üle otsustamine ning ühtlasi vahendama Balti riikide valitsuste Balti peaministrite kohtumised, mis toimuvad Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee koostööd[1]
Ka komisjoni umbusadushääletuse õnnestumiseks peab seda toetama vähemalt 2/3 parlamendisaadikutest (EÜL art 201 lg 2). Kvalifitseeritud häälteenamuse nõue on ette nähtud ka eelarvemenetluses (EÜL art 272). Hääletamisel on saadikud vabad otsustama oma südametunistuse ning vaadete kohaselt, ega ole seotud mingite kohustuslike juhtnööride vms (2002. a otsevalimisakti art 6 lg 1). EL Ministrite Nõukogu Nõukogu koosseis 25 liikmesriikide esindajat ministri tasemel (igast liikmesriigist 1), Neil on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi (EÜL art 203 lg 1). Vahelduv koosseis Nõukogu käib vastavalt arutatavatele teemadel koos erinevates koosseisudes. Näiteks üld ja välispoliitika küsimusi arutab nn Üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC), kus saavad reeglina kokku välisministrid. Ecofin`i nõukogu
vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus Eesti NSV Ministrite Nõukogu kolme täiesti salajase määrusega määrati Eesti ,,kulakute" väljasaatmine, ümberasustamine ja nende majapidamiste likvideerimine. Esiteks määrati Eesti
1)esindab maakonnas riigi huve. 2)hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 3)Maavanem juhib maavalitsuse tööd. 4)koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd 9. Mis on presidendi ülesanded? (4) Tööleht või põhiseadus 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) algatab põhiseaduse muutmist. 3)määrab peaministrikandidaadi. 4)nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud 10. Kuidas moodustatakse Euroopa Liidu erinevad institutsioonid? 1)ministrite nõukogu -Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament
Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab
omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Ministrite Nõukogu : · esindatud on iga liikmesriigi üks minister · oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil. · Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant · otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel · otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus
Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö võtsid hiljem eeskuju nii EL, OSCE kui ka NATO. Alates organisatsiooni loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli üks esimesi rahvusvahelisi institutsioone,
kutsutakse ka Malaisia Sultaniks või Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand, enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa ,,Tema Majesteedist" . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja ,,Tema Majesteedi" Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul .Praegune valitseja on Sultan Mizan Zainal Abidin ,Terengganu Sultan .Tema valtsemis aeg algas 13.detsembirl 2006.aastal. Kuningaks trooniti ta ametlikult alles 26 aprill 2007. aastal .Malaisia eelmine valitseja oli Sultan Selangor .Valtava monarhiga riigikord on maailmas väga haruldane ,näiteks valitakse monarh ka Vatikanis ja Araabi Ühendemiraadids
daat esitab valitsuse volitused koosseisu valitsuse presidendile moodustamiseks President nimetab valitsuse ametisse Ülesannete kogu 9. klassile Minister kui elukutse: 2. Demokraatlik valitsemine ministrite taust ( näited Euroopast 1945-1981) 2.7. Vabariigi valitsus - Ministrite osakaal (%) kõrgeim täidesaatev võim britannia Prantsus Ametialane taust
Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga
Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste personaliotsuste korral ei oleks see aga võimalik. Ametnike informatsioonimonopol kogu ühiskonda mõjutavates küsimustes seab ilma piisava sõltumatu kontrollita ohtu võimude lahususe toimimise praktikas. Kokkupuude Sisene ametlik poliitika on näiteks kõrgemate ametnike ja ministrite vaheline suhe. Kuna ministrite töökoormus aina kasvab siis et pädevaid otsuseid teha küsivad nad nõu professionaalsetelt ametnikelt ning tuginevad neilt saadud informatsioonile. Välimine ametlik poliitika on näiteks eelarve protseduurid, milles ametnikud üritavad saada piisavalt eelarveeraldist, et kindlustada oma asutuse mõjuvõimu püsimist ja kasvamist. Selleks tehakse suuri pingutusi, et tagada oma eelarve eraldiste taotlustele poliitiline toetus
· Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega
töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). 1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär) 2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees) 3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees)
Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid). ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.(Euroopa Nõukogu,Välisministeerium) Euroopa Nõukogude ajalugu Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa institutsioon. Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki,
Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi 5. E Komisjon(Brüssel) Jean-Clause Juncker president 28 liiget 5 aastaks. Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium, 1 igast ELi liikmesriigist(28).Peamine eesmärk:seista hea ühisturu fektiivse toimimise ja arengu eest,selleks komisjon:1.koostab EL õigusakte ja teeb ettepanekuid nende menetlemiseks2.korraldab EL õigusaktide täitmise järelvalvet3.viib ellu EL poliitikaid ja korraldab rahvusvahelisi kaubandussuhteid4
aasta sügisel. Need olid esimesed 8 5- korruselist hoonet, mis nägid välja enam-vähem sellised, nagu hilisemad Hrustsovkad. Hrustsovkadega muutus kogu eelnev ehituspoliitika, tekkis eitav suhtumine nendesse hoonetesse mis rajati varasemal, Stalinismi ajal. 1954 aasta augustis võeti vastu otsus, mis puudutas kokkupandavate raudbetoondetailide tootmist. Hrustsovkad ongi kokku pandud raudbetoondetailidest. Kuid hoopis olulisem samm Hrustsovkade suunas oli Keskkommitee ning Ministrite Nõukogu otsus 5. novembril 1955 liialduste kõrvaldamisest projekteerimises ja ehitamises. Kritiseeriti Stalinistlike hoonete tornikesi ja kaunistusi. Leiti, et nende kaunistuste arvelt on kannatanud planeerimine ja inimeste mugavused. Massiliseks muutus Hrustsovkade ehitamine üle terve NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusega juulis 1957 elamuehituse arengust NSV Liidus. Seal püstitati tuntud ülesanne likvideerida elamispinna puudus Nõukogude Liidus. Helge tulevik pidi
lepinguga Euroopa Liidu koostöösse? 1) Inimõigused 2) Isikute vaba liikumine 3) Euroopa kodakondsus 4) Välispoliitika 5) Institutsionaalsed muudatused 5 Selgita kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet Lihthäälteenamuseks on vajalik 50% antud häältest. Liikmete absoluutseks häälteenamuseks on vaja enam kui 50 % kõikidest liikmetest. Hääletajate arv ei ole oluline. Kvalifitseeritud häälteenamuse hääletuseks on Ministrite nõukogus vaja 62 häält (kokku 87 häält). Liikmesriikide hääli kaalutakse. Märkused: Tavaliselt on valimisprotseduuris igal liikmel üks hääl. Kvalifitseeritud häälteenamus on kõige tavalisem hääletusmeetod EL-i Ministrite nõukogus. Tulevik: Laienenud EL-is (aastal 2004), kuhu kuulub 25 riiki, võib kvalifitseeritud häälteenamus olla 232 häält (kokku 321 häält). Aastast 2007, kui El-is on 27 riiki, võib häälteenamus olla 258 häält (kokku 345 häält).
kusjuures põhiinstitutsioonideks said Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Europarlament, Kontrollikoda ja Euroopa Kohus. Hiljem lisandus sellele veel Euroopa Keskpank. Maastrichti leping sätestas, et EL-i riikide ja EL-i institutsioonide vahel valitsevad õiguslikud printsiibid. Nende printsiipide valgusel loovutavad EL-i riigid sujuvalt ja vabatahtlikult osa oma suveräänsusest EL-i institutsioonidele, et oleks võimalik edukalt realiseerida Euroopa Liidu Nõukogu (ka EL-i Ministrite Nõukogu) otsuseid, direktiive, määrusi ja soovitusi. EL-i edu ja atraktiivsus põhineb kolmel faktoril : 1) majanduslikul alusel, mis suurendab vastastikkust sõltuvust ja solidaarsust. 2) õigusriikluse printsiibil, mis määratleb selgelt EL-i institutsioonide ülesanded ja kompetentsi. 3) demokraatlikul otsustusprotsessil, mida iseloomustavad kompromissid ning konsensus. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus
siseminister), kuid tänapäeval on peaminister kujunenud tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliselt riigipeaks. Minister on poliitiline figuurm kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Tal on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga samasse parteisse. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Täidesaatva võimu tipptasandil on esindatud nii erakondade huvid (ministrite näol) kui ka ametnikkonna huvid (kantslerite näol). Selline süsteem kehtib ka Eestis. Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine. 2. Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi. 3. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. 4. Valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis. 5
NÕUKOGUGA ORGANISATSIOONI KAISTESTRATEEGIAID); SÕJALISED STRUKTRUURID. PEASEKRETÄR ON JENS STOLTENBERG PEAKORTER ON BRÜSSELIS,BELGIAS. OSCE-EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON ASUTATI 1975.A ASUB VIINIS, AUSTRIAS. PEASEKRETÄR LAMBERTO ZANNIER 57 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 1991.A EESMÄRK KAITSTA INIMÕIGUSI, TEGELEDA KRIISIENNETUSE LAHENDAMISE VÕI KRIISIJÄRGSE ÜHISKONNA TAASTAMISEGA. INSTITUTSIOONID:OTSUSTAVAD(TIPPKOHTUMISED, MINISTRITE NÕUKODU);TÄIDESAATEV(PEASEKRETÄR JA SEKRETARIAAT);PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE JNE. EN-EUROOPA NÕUKOGU EUROOPA JA AASIA RIIKE ÜHENDAV VALITSUSTEVAHELINE ORGANISATSIOON ASUTATI 1949.A PEASEKRETÄR ON THORBJORN JAGLAND 47 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 1993.A TEGEVUS-EUROOPALIKE VÄÄRTUSTE TOETAMINE JA KAITSMINE ÜHTSETE ÕIGUSSTANDARDITE, INIMÕIGUSTE, DEMOKRAATIA JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTETE TOETAMINE NING EDENDAMINE 1950
JÄÄVAD ELLU. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- *SIIM KALLAS- EUROOPA LIIDU KOMISJONIS.Peab korruptsiooni vastu võitlema.Täidab asju Euroopa Liidu tasemel. PEAMISED EL instituitsioonid: EUROOPA KOMISJON- majanduspoliitika kujundaja El-S, initsiaator ja täideviija. Üle 3 tuhande ametniku EUROOPA PARLAMENT- kaasseadusandja. MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle
ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda
kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Rahvakohtunik Hageja - on isik, kes esitab kohtusse hagi. Kostja - on isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. 19. Kes teostab Eesti Vabariigis seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalvet? 20. Iseloomusta Eesti kahetasandilist haldussüsteemi. (vt lk 126) 21. Kuidas moodustatakse EL Ministrite Nõukogu? Mis on selle ülesanded. 22. Mille poolest erinevad EL Ministrite Nõukogu õigusaktid (määrus, direktiiv, otsus ja arvamusavaldus). 23. Kuidas moodustatakse Euroopa Komisjon? Loetle Euroopa komisjoni ülesandeid. 24. Kuidas moodustatakse Euroopa Parlament? Mis on selle ülesanded. 25. Kuidas moodustatakse Euroopa Kohus ning millega see institutsioon tegeleb?
annaabi.ee 
