50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-08-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keiduuu
Õppematerjali autor
Tippametnikke tuleks värvata ja tööl hoida eelkõige tema professionaalsuse alusel, mitte poliitilise tausta alusel. Minu arvamuse kohaselt, on Eestil sellega suhteliselt palju probleeme, sest minule on mulje jäänud, et paljud riigisektoris töötavad ametnikud ei teagi, mis nende tööülesanne on, nad lihtsalt on seal, sest naad kuuluvad parasjagu võimul olevasse erakonda või neil on lihtsalt seespool tutvusi. Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Autor: Tarmo Seliste Tarmo Seliste artikkel räägib ministrite voolavusest ja seda selles kontekstis, et see ei ole mitte halb nähtud ja ei näita valitsuse ebapüsivust, vaid just suurendab selle kestvust. Kuidas voolavus sõltub tegevusvaldkonnast ning, et vahetused leevendavad pingeid. Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi. Ministrite vahetuvus
Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab
idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja) · Lääne-Euroopa Liit 1954 WEU reformitud Brüsseli leping (+Itaalia ja Saksamaa) · Rooma lepingud 1957.a. eesmärk: kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine & aatomienergia ühendamine EMÜ (pani alusel Euroopa Ühendusele) ja Euratom jõustusid 1958.a. loodi riikideülesed institutsioonid: Komisjon, Ministrite Nõukogu ja Parlamentaarne Assamblee (1965.a. Merger Treaty ühendati ühtseks Euroopa Komisjoniks ja Ministrite Nõukoguks)) 3 => Seega, sõjajärgselt oli palju algatusi ning EL kasvas välja ühest tagasihoidlikust plaanist! Osapoolte huvid: Prantsusmaa prestiizi ja positsiooni taastamine Euroopas Saksamaa poliitilise ja majandusliku võimekuse taastamine, sõja järgne rehabilitatsioon, võimalik läbi jagatud suveräänsuse
kusjuures põhiinstitutsioonideks said Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Europarlament, Kontrollikoda ja Euroopa Kohus. Hiljem lisandus sellele veel Euroopa Keskpank. Maastrichti leping sätestas, et EL-i riikide ja EL-i institutsioonide vahel valitsevad õiguslikud printsiibid. Nende printsiipide valgusel loovutavad EL-i riigid sujuvalt ja vabatahtlikult osa oma suveräänsusest EL-i institutsioonidele, et oleks võimalik edukalt realiseerida Euroopa Liidu Nõukogu (ka EL-i Ministrite Nõukogu) otsuseid, direktiive, määrusi ja soovitusi. EL-i edu ja atraktiivsus põhineb kolmel faktoril : 1) majanduslikul alusel, mis suurendab vastastikkust sõltuvust ja solidaarsust. 2) õigusriikluse printsiibil, mis määratleb selgelt EL-i institutsioonide ülesanded ja kompetentsi. 3) demokraatlikul otsustusprotsessil, mida iseloomustavad kompromissid ning konsensus. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus
· Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) -Aegade jooksul muudetud. · 1957 Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (jõustunud 1958)
Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid
Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Marko Pomerants Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister Urmas Paet Kuidas moodustada valitsus 1. toimuvad valimised 2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri 5. ministrite nimetamine peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus koalitsioonivalitsus moodustatakse läbirääkimiste käigus kinniste uste taga President kinnitab ministrid ametisse anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide võrdlev tabel Mandri-Euroopa sarnasused Anglo-Ameerika süsteem (USA) süsteem (Eesti)
Siis läbi generaalse direkoraadi läheb teatud kabineti iga nädalase koosoleku päevakorda Siis juba arutletakse seda komisjonide kolleegiumis ja kas saadetakse tagasi, kas saadetakse tagasi parandusele või võetakse vastu. EK probleemid Range tööraamistik Poliitiline ustavsus ei anna vastuvõtta uusi ideid ja lahendusi. Mõnikord teatud komsijonäär lihtsalt ei saa midagi lisada teatud spetsiifilise teema arutlusele oma komisjonis. Nõukogu EL ministrite nõukogu on koht, kus saavad kokku liikmesriikide valitsused. Vaatamata sellele, kui tugev on komisjon, ei saa öelda, et nõukogu on vähem oluline. Teistpidi, läbi nõukogu liikmesriigide valitsused saavad olla kaasatud kõikides EL-i asjades. Funktsioonid: seadusandlik-arendab ja loob seadusandlust; täidesaatev-otseselt vastutab täidesaatva võimu eest teatud valdkondades; juhtiv- suunistab EL-i tuleviku tööd; foorum- annab võimalust leida koonduvat lahendust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid