Tänavataseme bürokraadiks on: A. Keskkonnainspektor B. Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik C. Algklasside nõunik D. Maksu- ja tolliameti maksuosakonna juhataja 13. Milline institutsioon võtab vastu poliitikaeesmärke määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või iseseisvaid vürstiriike. Millisele probleemile see kirjeldus viitab? A. Koordineerimise ja koostöö puudulikkusele B. kOVi nõrgale haldussuutlikkusele C. huvigruppide kaasamise nõrkusele D. maaelupoliitika ja välispoliitika vähesele inegratsioonile 15. Milline väidetest tõene: 16. Riigieelarve tsükkel koosneb: A. Riigieelarve rakendamisest B
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga
Üladomeen .de Maakood 49 Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, kuid enamik ministeeriume ja föderaalinstitutsioone asuvad Bonnis, endises Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO Euroopa Liidu, NATO ja G8 liimesriik.
1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine. Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot.
• Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88) • PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit • Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon • Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) • Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) - ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) • Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) • Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) • Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest
seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. President võib erinevates režiimides olla o Täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. Valijad valivad parlamendi ja presidendi-parlament ja president teostavad vastastikust kontrolli, president valib valitsuskabineti ministrid-kes juhatavad ministeeriume. Poolpresidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ja juhib koos temaga valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse.NT.Austria, Venemaa, Leedu jne President võib laiali saata parlamendi, Parlament võib umbusaldada peaministrit. BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond.Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine, ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Weberi bürokraatiamudel:
informatsiooni. Riigikantselei ja ka Riigikontrolli auditi aruandest selgus, et enim on probleeme elektroonse tarkvara kasutamisega ja selle juurutamisega kohalikel omavalitsustel. Riigikontrolli kodulehel avaldatud ,,Digitaalse dokumendi halduse korraldus riigihalduses" aruandest sain materjale ministeeriumide tarkvara Postipoiss riigihangete maksumuse kohta. Samas dokumendis on infot, et osa ministeeriume on soetanud tarkvara Amphora. 13
valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. Parlamentaarses on peaminister valitsuse juht. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida 3. Kirjeldage Eesti Vabariigi valitsus struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende ja ülesandeid) Ministri ja kantsleri roll? Ministeeriumi allstruktuurid? Oska nimetada tähtsamaid ministeeriume ja v vastavaid ministreid. Peaminister-juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust Minister-juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju Ministeerium- on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. 1. haridus-ja teadusministeerium Jevgeni Ossinovski 2
Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju välja anda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas
Abaya'd on tavaliselt musta värvi. Osad naised kannavad peakatet näokattega, teised kannavad peasalli ilma näokatteta. 13 Valentinipäeval ei tohi lillepoodides müüa punaseid roose . Mehed ei tohi avalikult koduloomadega jalutada, kuna see on eelduseks naisega vestlusesse sattumaks. Kõige lihtsam viis probleemide tekitamiseks on pildistamine. Mitte mingil juhul ei tohi pildistada riigiasutusi - ministeeriume, lennujaamu... või ükskõik mis võib olla mõni neist. Karistuseks pannakse sind vangi spionaazi eest. Uskumuste kohaselt ei tohi ühtegi elavat olendit pildistada. Keelatud on meeste pildistamine ilma loata ning ei tasu kaameraga naiste suunas viibata. Avalikes kohtades on keelatud muusika kuulamine/laskmine. Kuninga ning tema perekonna solvamine on väga tõsine asi ning raskesti karistatav. Inimesed, kes Saudi Araabias käinud on, räägivad, et kaamlid jooksevad vabalt teedel ringi.
proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust
Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni c. * raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel d. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada Question 18 (1 point) Avalik sektor a. hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud b. hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume c. hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente d. * hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure Question 19 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas tähendab: a. puhkuseperioodi enne reformidega alustamist b. töö juures raisatud aega c. * majandusanalüüsiks kulunud aega d. kavandatavast monetaarpoliitilistest muudatustest üldsuse informeerimiseks kulunud aega Question 20 (1 point) Stagflatsioon on: a. majanduse taandareng b
alusel vastavad ministeeriumid" mõiste. Kui lähtuda üksnes keelelisest 9 RT I, 27.12.2013, 33, jõust 01.01.2014 10 PS - RT 1992, 26, 349; internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv; 25.10.2017 11 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; internetis: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=94; 25.10.2017 5 argumentatsioonist, võib jõuda järeldusele, et ministeeriume võib luua seaduse volitusel (seaduse alusel) ka näiteks Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega. Käsitletava formuleeringu tõlgendamisel sellest üksnes ei piisa ning olulise tähendusega on siin süstemaatiline argumentatsioon. Nimetatud formuleeringut tuleb tõlgendada koos demokraatia printsiibiga, mis on sätestatud PS §1. Demokraatia printsiip sisaldab muu hulgas ka olulisuse põhimõtet, mis tähendab seda, et riigi
vahendusel. 1920. aastail töötasid Siseministeerium, Kohtuministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium, Kaubandus- tööstusministeerium, Rahaministeerium, Sõjaministeerium, Töö- ja hoolekande ministeerium, Haridusministeerium, Teedeministeerium. Olulist osa valitsemise korraldamisel etendas Riigikontroll. Üldreeglina juhtisid ministeeriume oma ala hästitundvad ja avalikkuses tuntud kõrgema eriharidusega inimesed. Riigi sisepoliitilist stabiilsust, konstitutsiooni ja seaduste täitmist ning seesmist julgeolekut tagasid kohus, politsei, Kaitseliit ja kriitilistel momentidel ka sõjavägi. Üldine sisepoliitiline tegevussuund taotles äärmuslikke poliitiliste voolude tõkestamist. Esmajoones piirati neid poliitilisi voole, ka parteisid, mis oma programmdokumentides ja väljaannetes
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada.
7) Juhib riigi majandusarengut ja planeerib strateegiat 8) Arendab side- ja transpordivõrke 9) Korraldab meditsiini ja haridust 10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda 12) Tagab inimväärse elatustaseme 13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält
7) Juhib riigi majandusarengut ja planeerib strateegiat 8) Arendab side- ja transpordivõrke 9) Korraldab meditsiini ja haridust 10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda 12) Tagab inimväärse elatustaseme 13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad
Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja
Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt
regulatsioon. Samas inspektsioonid võivad hakata liiga agaralt oma tööd tegema, karistama, mitte ennetama. Hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid o viivad ellu o Kohahaldusorganid- riigiasutused, täidavad valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. Maakonna/piirkonnapõhised. Multifunktsionaalsed asutused- maavalitsus- esindab riiki ja kõiki ministeeriume- aitab kaasa detsentraliseerimisele. Saavad iseseisvalt toimida. Aga ministeerium ei taha loovutada. Ministeeriumi esindus- nt piirkondlik keskkonnaamet. Loob valdkonna sünergia, parem koordineerimine valdkonnal. Killustatud organid- levinuim: iga ministeerium või amet loob oma osakondade filiaalid kohapeal, haldab neid otse. Suur hulk kohalikke allüksusi, ise raske koordineerida, seda teeb kohalik esindaja. Koondada erinevad need
Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse elavdamine ja tööpuuduse vähenemine, kuid samal ajal kasvas ka riigivõlg. Näitab seda, et majanduselu aktiviseerumine oli vaid ajutise iseloomuga. III DEMOKRAATIAD 1920. AASTATEL USA ja Prantsusmaa jaoks I maailmasõja-järgne periood väga positiivne. Inglismaal pikk ja vinduv majanduskriis, ka rahvuslik enesehinnang pole enam endine
B. võlakirjade ost keskpanga poolt 100% C. pankade kohustusliku reservi suurendamine 0% D. diskontomäära tõstmine 0% 70. Avalik sektor: Student Response Value Correct Answer A. hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris 0% registreeritud B. hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume 0% C. hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente 0% D. hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja 100% teisi riiklike struktuure 71. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: Student Response Value Correct Answer A. maksud sissetulekutelt 100% B. eraettevõtete kasumid 0% C
amtekond, kus tegutseb komisjon iga ministeeriumi tegevuse kontrollimiseks. Sageli delegeerib president sotsuse tegemise vastava valdkonna nõunikule (tulemuseks võib olla see, et alluvad teevad presidendi nimel "sigadusi"). Tulemuseks on suurem vabadus allsüsteemides, aga ka suurem hajutatud, kuna president ei suuda nii palju otsuseid vastu võtta. VIIMASE AJA PROBLEEMID VALITSUSTE ARENGUS 1) Valitsuse suurus Mida suurem on valitsus (mida rohkem on ministeeriume), seda raskem on seda juhtida ja selle tegevust koordineerida (minister = peasekretär). 2) Kollegiaalsuse kadumine ja peaministri rolli muutumine Peaministril peaks olema suurim võim, kuid on kujunenud nii, et tal pole seda rohkem kui tänapäeva monarhidel. Kuidas saavutada Valitsuse otsuste täitmine allpool? Kuidas tagada Valitsuse järjepidevus? Valitsuse kiire vahetuse puhul on nende mõju väike (nt Madalmaad).
12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on: a) tulumaks; b) sotsiaalmaks; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks.
osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Kultuuriministeerium Rein Lang Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Juhan Parts Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium Jürgen Ligi Siseministeerium Ken-Marti Vaher Sotsiaalministeerium Hanno Pevkur Välisministeerium Urmas Paet Valitsuse struktuur Eestis juhib ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister Ministrid juhivad vastava valitsusala korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Portfellita ministrid minister, kes ei juhi ministeeriumi. Igapäevatööd juhivad kantslerid. Võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite ametid ja inspektsioonid (nt. sotsiaalministeeriumis ravimiamet ja tööinspektsioon) Riigikantselei Tegeleb asjaajamise ja dokumendihaldusega. On ametis ka siis kui on võimuvahetus või valimised. Annab välja Riigi Teatajat
struktuurivahendite rakendamise eest tervikuna. Rahandusasutused on Eestis peamiselt ministeeriumid. Rakendamine on valdavalt proektipõhine ning suur osa toetustest jagatakse avatud taotlusvoorude kaudu. (Riigi Raha Veeb) Kokkuvõte Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, see on üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigielarve koostamisega on seotud suur hulk ministeeriume ja ametkondi, peamiseks korraldajaks on rahandusministeerium. Majandusministeeriumi majandusprognoosi alusel töötatakse välja riigi eelarvestrateegia. See koostatakse ette neljaks aastaks, ning peale selle heaks kiitmist vabariigi Valitsuse poolt vähemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust, algab riigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium koostab Riigieelarve eelnõu projekti ja esitab selle valitsusele,
valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 5.3. Eesti valitsuse struktuur: Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 12 välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid
osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 5.3. Eesti valitsuse struktuur: Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti.
Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ei sel ega muudel põhjustel ei ole aastatel 1992 kuni 2010 Riigikogu erakorralisi valimisi toimunud. Ministritel on kanda topeltroll -- ühelt poolt esindavad nad ministeeriumi huve valitsuses, teiselt poolt juhivad ministeeriume, lähtudes valitsuse vastu võetud poliitilistest otsustest. Ministrid ongi tihtipeale kaldunud kaitsma oma ministeeriumi huve Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus -- hoopis vastumeelsemalt viivad nad ellu poliitikat, mis nende enda ministeeriumile otseselt kasuks ei tule. Lisaks peaministrile ja ministeeriumi juhtivatele ministritele lubab põhiseadus ametisse nimetada ka nn portfellita ministreid, kes ministeeriumi ei juhi. Siseministeeriumi
Oleks võinud elppida kokku terminoloogias ja kasutada igal pool terminoloogias ametiasutuse mõistet. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest, mis eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub h ül, mida h organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Sõltub h kandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur, mille paneb paika VR valituse seadus, mis eelkõige käsitleb ministeeriume. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid
ühendatud vasakpoolsed ja Põhjamaade rohelised, vaba ja demokraatlik Euroopa, fraktsioonitud (liikmeid vast ei pea teadma). Euroopa komisjon on sisult Euroopa valitsus e. täitevvõim. See on alaline organ, mis tegutseb Brüsselis. Sellel on 26 volinikku (+president Barroso). Nad kandideerivad oma riigist (aga ei tohi olla erapoolikud), ametisse hääletab Europarlament. Volinik on nagu minister, tal on kindel valdkond, mille eest ta vastutab. "Ministeeriume" kutsutakse peadirektoriaatideks. Ametlikud keeled on inglise, saksa ja prantsuse, aga kõik tuleb tõlkida kõigisse EL keeltesse. Komisjoni ülesanded: algatada seaduseelnõusid, valmistada ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid, jälgida Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim: Liidulepingute osas pole parlamendil sõnaõigust
· Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88) · PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit · Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon · Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) · Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) -ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4)
oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: · Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
Valitsuses saab olla kokku mitte üle 15 liikme, kelle hulka kuuluvad peaminister ja ministrid. 64 Ministrid jagunevad kaheks -- ühed on ministeeriumi juhtivad ministrid, s.o. nn. portfelliga ministrid. Ministeeriumide arv ja nimetused on ammendavalt loetletud Vabariigi Valitsuse seaduses, samuti ministeeriumide pädevus. Ministeeriume on praegu 12. Teise grupi moodustavad ministrid, kes ei juhi ministeeriume (portfellita ministrid), praegu 2. Portfellita ministrite tegevusala määrab peaminister enda korraldusega. Uue valitsuse moodustamine algab pärast eelmise tagasiastumist, kusjuures tagasiastunud valitsus peab jätkama enda ülesannete täitmist uue valitsuse ametisseastumiseni, s.t. uue valitsuse poolt vande andmiseni
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada.
- Portfelliga ministrid (juhivad ministeeriumi); 11tk - Portfellita ministrid (ilma ministeeriumita) §94 (4); hetkel puuduvad - ,,Pooletera mehed" (ei juhi ei ministeeriumit ega ole ministeeriumi välised; regionaalminister (varasemalt portfellita minister) on teine ,,pea" siseministeeriumis juhib struktuuriüksusi; erinevus tuleb sellest, et ei istu füüsiliselt kantseleis); enamjaolt luuakse selleks, et siseministeeriumite töökvaliteeti parandada (ministeeriume ei taheta nii kergelt lahku lüüa) Istungitel peavad olema kutsutud õiguskantsler ja riigikontrolör (ad hoc istungi korral võib tekkida probleeme)! Valitsuse tegevust korraldab Riigikantselei (asutus, teenindab peaministrit ja Vabariigi Valitsus) ja Riigisekretär (Riigikantselei juht) (§95 (4) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. siiski pole ta poliitiline ametnik/minister (mõnes riigis on)
Nüüd olid tal palju ambitsioonikam plaan: Niemeyer pandi juhtima Novacapi projekti, mille eesmärk oli rajada uus pealinn Brasília riigi keskossa. Linnaplaani koostas Niemeyeri vana tuttav Lúcio Costa ja Niemeyeri õlule jäi majade plaanimine. Mõne kuuga projekteeris ta presidendipalee, Rahvuskongressi hoone,Brasília katedraali, ministeeriume ja elumaju. Projekt oli tugevalt sotsialistlik: puudusid rikaste elurajoonid. Pärast seda sai NiemeyeristBrasília ülikooli arhitektuuriosakonna juhataja, samal aastal austas Nõukogude Liit teda Lenini rahupreemiaga. Aastal 1945 astus Niemeyer Brasiilia Kommunistlikku Parteisse. Kui Brasiilias toimus 1964 sõjaväeline diktatuur, otsiti tema kontor läbi,
ära hoida ära keerukaid otsinguid. Selline võimalus ei tooda tingimata halbu töötajaid. Enamasti valitakse inimene, kellest on agentuurile teada, et ta on võimeline antud töökohal hakkama saama. Samas on sellel ka negatiivne aspekt, kuna võidakse valida inimene, kelle vaated ühtivad juba teiste töötajate vaadetega samas asutuses ning tähelepanu ei pöörata uudsusele. (Wilson, 1992, p. 372) Kokkuvõtvalt võib öelda, et enamus ministeeriume on komplekteeritud inimestest, kes on valitud sama agentuuri poolt ja keda on raske vallandada. Ametnike värbamise ja säilitamise poliitika tagab töötajate sarnased vaated teenistuse omadega. Enamikus valitsusagentuurides domineerivad inimesed, kes on töötanud vaid ühes agentuuris enamiku oma karjääris. Selle eeliseks on see, et ametnik, kes töötab samas kohas pikalt on kõigi selle protseduuride ja asjaajamistega kursis. Negatiivne aspekt seisneb aga
5.Võimustruktuuri reorganiseerimine H valitsemisajal leiavad aset olulised muudatused riigivalitsemises. Protsess sai täie hoo sisse vaid siis, kui H oli lõplikult oma võimu kindlustanud, riigi üldine juhtimine on otsapidi seotud ka majanduselu juhtimisega. Stalinlik NL oli riik, kus toimis väga jäik tsentraalne juhtimine nii pol elus kui majanduses. Ülimat jäikust hakati Stalini surma järel ja H poolt järk-järgult muutma. Väga palju ministeeriume tegelikult Stalini surma järel likvideeriti, osa hiljem taastatakse, teatud riigiaparaadi uuendamine ka läbi vähendamise toimus. See oli põhimõtteliselt H jaoks oluline, et ka ametnikkonda vähendada. Rahvamajandusnõukogude loomine, parteilise juhtimise ümberkorraldamine ning valitsemisaja lõpuperioodil parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine olid olulised. Julgeolekuorganite mõju vähendamine oli seotud 1953 sündmustega. 1953
annaabi.ee 
