Saksamaa Liitvabariigi ülevaade (0)

Saksamaa
Saksamaa Liitvabariik
Bundesrepublik Deutschland
Saksamaa lipp
Saksamaa vapp
Riigikeel
saksa
Pealinn
Berliin
President
Horst Köhler
Kantsler
Angela Merkel
Pindala
357 022,90 km²
 Rahvaarv(2006)
 Rahvastiku tihedus
82 310 000
230 in/km²
Iseseisvus
843
Rahaühik
euro
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
Das Lied der Deutschen
Üladomeen
.de
Maakood
49
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin , kuid enamik ministeeriume ja föderaalinstitutsioone asuvad Bonnis, endises Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO Euroopa Liidu, NATO ja G8 liimesriik.
Mõõdukas kliima
Saksamaa kliima on piirkonniti üsna ühesugune .Alpides valitsevad suhteliselt karmid talved ning pehmed ja vihmased suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske; Põhja-Saksa madalrannikul valitseb niiske mereline kliima-taevas on sagedasti pilves . Talvel kõigub temperatuur 1 kuni –6 kraadi vahel. Kõige mõnusam aeg Saksamaad külastada on juulikuus, sest siis püsib temperatuur 16 kuni 20 kraadi piires.
Saksamaa jaguned pinnamoelt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandik maast hõlmab Põhja-Saksa madalrannik, mida iseloomustavad järvede ja suurte jõgedega künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Šveitsi piiril asetsev Boodeni järv.
Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine : põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad . Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase -, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal. Seal leidub ka päris palju mineraalveeallikaid. Saksamaal kasvab rohkesti õistaimi- neid on vähemalt 2500 (!) liiki. Saksamaa loomastik ei ole kuigi mitmekesine; pole säilinud ka selle põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu metssiga, hirv , nirk, mäger, kobras ,põder , metskits , hunt ja rebane . Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed , metskassid ja teised kiskjad on hävinud
Sakslased
Saksa rahvas on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Kuigi igas piirkonnas on kohalikul rahval säilinud oma kombestik ja eneseteadvus, seob neid kõiki tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaa elanikkond rikastunud sisserännanud võõrtöölised eelkõige Türgist,Itaaliast ,Balkanimaadest ja Hispaaniast. Usutunnistustel on umbes 45% katoliiklased; on ka islami- ja juudiusulisi. Kõige tihedama asutusega on Reini jõe keskjooksu ümbrus; Saksamaa ida osas elab suhteliselt vähe inimesi; 86% riigi elanikest on linlased.