Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway) (0)

1 Hindamata
Punktid
Kellele lüüakse hingekella(Ernest Hemingway )
Tegelased:
Anselmo (A) – vanamees ( partisan )
Robert Jordan (R) – ameeriklane, sildade õhkulaskja
Golz (G) – kindral, pealetungi juht
Pablo (P) – partisanirühma juht
Rafael (RA) – mustlane
Maria – partisanide laagris elanud tüdruk
Pilar (PI) – Pablo naine
El Sordo (S) – teise partisanirühma juht
Fernando (F) - partisan
Agustin (AU) - partisan
Primitivo (PR) – partisan
Andrés (AN) – partisan
Marty (MA) – prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar
Karkov (K) – ajakirjanik, “Pravda” erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses)
Duval (D) – Golz staabiülem kindralstaabis
Sisu:
Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild . Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama.
Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selles piirkonnas rännanud. Siis mõtles ta kindral G-le, kes oli talle kindralstaabis andud käsu sild rünnaku alguses õhku lasta, et vaenlaste abiväed ei pääseks üle kuristiku . Golz ütles talle kuupäeva ja kellaaja, mil võiks rünnak alata ja keelas tal silda enne rünnaku (pommitamise) algust õhkida. Anselmo sai ta endale teejuhiks.
Anselmo tuli koos P-ga Robert Jordan juurde. Nad tutvusid omavahel ja Robert Jordan rääkis P-le silla õhkimise plaanist. Pablo keeldus teda aitamast ja keelas tal silda õhkida. Anselmo vihastas ja hakkas P-d sõimama. Pablo kartis , et neid rünnatakse, kui nad silla õhivad ja siis peavad nad sealt piirkonnast lahkuma . Lõpuks nõustus Pablo R-it laagrisse lubama. Robert Jordan sai aru, et Pablo on omadega läbi ja on potentsiaalne äraandja/ reetur .
Pablo näitas E-le uhkusega oma hobuseid. Seejärel hakkas Pablo jälle oma pahameelt silla õhkulaskmise üle väljendama ja nad sõimasid üksteist A-ga. Robert Jordan tõdes, et Pablo on ohtlik
Nad jõudsid laagrisse. Laager asus eendkaljus ja selle ees istus RA, kes oli valvama pandud. Robert Jordan ja Rafael ajasid omavahel juttu. Seejärel küsiti R-lt eelmise õhkija kohta, kes oli varem partisanide juures käinud ja koos nendega ühe rongi õhku lasknud. Nad rääkisid, et ta oli väga imelikult käitunud ja kartis vangilangemist. Robert Jordan tõdes, et tal olid juba ammu närvid läbi olnud. Robert Jordan valetas, et ta oli end ise tapnud , kuid tegelikult lasi Robert Jordan õhkija maha, kui see lahingus haavata sai.
M tõi neile süüa ja istus ka ise nende juurde. M oli väga ilus tüdruk, kuid tal olid lühikesed juuksed. Pärast rääkis ta R-le, et tal olid vanglas juuksed täiesti maha aetud ja et ta põgenes rongilt, mille partisanid koos eelmise õhkijaga õhku lasid. Robert Jordan vestles M-ga ja nad meeldisid teineteisele. Sellega rikkus ta üht hispaanlastega suhtlemise reeglitest – paku meestele suitsu ja jäta naised rahule.
Robert Jordan vestles A-ga ja sai teada, et Pablo joob väga palju ja tahaks erru minna. Robert Jordan uuris ka meeste arvu ja nende relvastuse kohta. Anselmo rääkis kuidas Pablo naine sundis neid M kaasa vedama (M ei suutnud ise kõndida) ja kuidas ta M eest hoolitsenud on.
Robert Jordan nägi ka PI-d ja sai teada, et Pablo naine toetab silla õhkulaskmist. Ka rääkis Pablo naine talle El Sordo partisanirühmast, kelle abi saaks ka silla juures kasutada.
Robert Jordan ja Anselmo läksid silda vaatama. Robert Jordan vaatas , kuhu tuleks laengud paigutada. Nad jälgisid ka vahimehi. Anselmo rääkis, kuidas talle meeldis jahil käia. Robert Jordan rääkis, et talle ei meeldi tapmine ja ta paneks vaenlased (kapitalistid) hoopis tööle.
Robert Jordan viis kotid tagasi koopasse , mis ei meeldinud P-le ja vestles teistega . Pablo ja Pablo naine hakkasid jälle silla pärast vaidlema . Pablo naine väitis, et sild on vabariigi taastamise hind (osa riigist oli fašistide käes). Pablo ütles, et kõige mõttekam oleks Robert Jordan maha lasta. Pablo naine saatis M koopast välja ja Robert Jordan käsi libises vaikselt püstoli poole. Pablo naine ütles P-le, et on nüüd salga pealik . Pärast pingelist vaidlust (R hoidis püstolit süles) Pablo alistus ja tunnustas Pablo naine võimu. Kõik hakkasid sööma.
Robert Jordan ja Rafael istusid väljas ja Rafael laulis. Teda tuli Pablo naine keelama, kuna ta reedab nii nende laagri asukoha. Pärast küsis Rafael R-lt, et miks ta P-d maha ei lasknud. Ta ütles, et varem või hiljem peab ta Pablo igal juhul tapma. Robert Jordan ei arvanud, et see oleks vajalik.
Robert Jordan mõtles, et Pablo ise tappa oleks viga. Pablo peaks tapma Pablo naine või RA.
Robert Jordan rääkis oma elust USA-s ja oma vanaisast, kes end maha lasi. Ta küsis PI-lt, et kas ta oleks pidanud Pablo tapma. Pablo naine ütles, et see polnud vajalik. Pablo olevat omadega läbi ja seega ohutu.
Robert Jordan ronis väljas magamiskotti, et magama jääda. M tuli tema juurde magamiskotti. Robert Jordan rääkis, et armastab teda. M ütles, et kardab ja et teda vägistati vanglas mitme sõduri poolt. Robert Jordan sai teada, et Pablo naine saatis M-i Robert Jordan juurde.
Kui Robert Jordan hommikul ärkas, siis M magamiskotis enam polnud. Seejärel nägi ta mitmeid pommituslennukeid üle laagri lendamas, mida saatsid hävitajad. Robert Jordan saatis Anselmo maanteele seal liikuvaid sõidukeid jälgima ja märkeid tegema. Rafael pilkas R-d, et mehe tapmise asemel hakkas ta öösel hoopis uut tegema. Robert Jordan saatis Rafael valvemeeskondi jälgima. Fernando rääkis, et levivad jutud, nagu plaaniks vabariik suurt pealetungi. See ärritas R-d, et vaenlased on nende plaanidest teada saanud ja kartis, et silla õhkimine võib raskeks osutuda.
Kuna El Sordo ei tulnud nende laagrisse, läksid PI, Robert Jordan ja M ise tema juurde. Pablo naine oli vaadanud Robert Jordan kätt, kuid polnud öelnud, mida ta nägi. Robert Jordan tahtis teada, kuid Pablo naine keeldus talle ütlemast. Pablo naine rääkis neile, kuidas Pablo oli hukanud sõdureid ja ka inimesi oma kodukohas, kes olid läinud fašistide poolele. Ta oli olnud väga julm ja lasknud neil ükshaaval ülejäänud linnarahva (meeste) eest läbi kõndida ning kõik võisid neid peksta. Seejärel visati nad kurisikku. Selle käigus olid paljud metsistunud ja eriti jubedalt käitusid linna joodikud . Jubedam olevat olnud ainult päev, mil fašistid omakorda nende alevi vallutasid, kuid M keelas tal sellest rääkida.
Nad jõudsid El Sordo laagrisse. Seal kohtasid nad Joaquin-it, kes rääkis ka oma perekonnast ja fašistide tapatalgutest. Seejärel kohtusid nad S-ga, kes pakkus neile viskit . Robert Jordan rääkis talle oma plaanidest ja El Sordo lubas teda aidata. Pablo naine ja El Sordo hakkasid rääkima, et kuhu peaks pärast silla hävitamist põgenema. Veel vestlesid nad eelmisest õhkijast ja Robert Jordan rääkis, miks ta oli tema tapnud. Teised tahtsid teada, et kas Robert Jordan närvid ikka on korras. Robert Jordan väitis, et on.
El Sordo ütles, et silla õhkimine pole probleemiks, kuid päevavalgel põgenemine võib väga traagiliselt lõppeda. El Sordo siiski nõustus ja lubas veel hobuseid juurde otsida.
Nad lahkusid El Sordo laagrist, kuid teel oma laagrisse muutus Pablo naine näost kaameks. Teal oli halb olla, kuigi ise ta seda eitas. Nad istusid maha ja Pablo naine ütles, et M saab varsti Robert Jordan omaks. Seejärel jättis ta nad omaette ja lahkus.
Robert Jordan ja M olid koos ja vestlesid. Robert Jordan ütles, et M-il on maailma kõige jumalikum keha. Pablo naine oli käskinud R-l M endaga kaasa võtta ja nüüd mõtles R, kuidas USA-s M-sse suhtutaks. Robert Jordan oli tavaelus ülikoolis õppejõud ja ta õpetas hispaania keelt.
M ütles, et uurib Pablo naine käest, kuidas tuleb mehe eest hoolitseda. M käskis R- vanduda, Robert Jordan ta vajadusel (haavata saamisel) maha laseks.
Laagrisse jõudes oli hakanud lund sadama (olgugi, et oli juuni). Pablo oli õnnelik, et lund sadas, kuna lootis, et rünnak jääb ära. Ta ütles, et maha sajab palju lund. Pablo oli purjus ja noris kõigiga tüli. Ta solvas ka Pablo naine endist meest, kes oli olnud matadoor (härjavõitleja), kuid saanud raskelt vigastada ja lõpuks surnud.
Rafael tuli laagrisse tagasi ja rääkis R-le vahimeestest. Fernando ja Robert Jordan läksid koos A-le järgi, kes tuisus maanteed jälgis. Anselmo küürutas suure puu taga ja tegi liikuvate sõidukite kohta märkmeid. Tal oli väga külm, kuid ta ei tahtnud enne vastava käsu saamist lahkuda. Ta meenutas, kuidas oli tapnud oma esimese inimese – ühe tunnimehe – ja soovis, et ta ei peaks enam kunagi ühtegi inimest tapma. Ta mõistis, et inimese tapmine on väga suur patt ja soovis, et sõda ükskord juba lõppeks. Lõpuks jõudsid Fernando ja Robert Jordan Anselmo juurde ning Anselmo oli selle üle väga õnnelik.
Laagrisse jõudes ütles PI, et El Sordo käis seal ja ütles, et läks hobuseid tooma. Pablo oli jälle purjus ja noris tüli. Agustin uuris R-lt USA kohta ja Robert Jordan rääkis ka oma elukutsest. Robert Jordan otsustas, et tapab P. Nüüd hakkas Robert Jordan ise tüli norima, kuid Pablo ei läinud enam kaasa. Ta sai aru, mis neil plaanis on. Pablo mõnitas A-d ja Anselmo lõi teda mitu korda rusikaga näkku. Robert Jordan hoidis püstolit peos ja lükkas M eemale, kuid Pablo ei reageerinud. Seejärel Pablo tõusis ja ütles, et läheb hobuseid vaatama ning väljus koopast.
Pablo naine ütles, et on nüüd Pablo tapmisega nõus. Pablo naine lasi kõigil oma arvamuse öelda ja koos otsustati Pablo tappa. Robert Jordan teatas, et tapab P. Siis tuli Pablo tagasi koopasse. Anselmo oli ainus, kes P-ga rääkima hakkas ja Robert Jordan taipas , et Anselmo kogub Pablo tapmiseks julgust. Ta kutsus Anselmo enda juurde ja juhtis ta tähelepanu koopas olevale dünamiidile, mistõttu ei või koopas tulistada.
Pablo muutis oma käitumist ja rääkis nendega nagu sõpradega. Pablo teatas, et pooldab nüüd silla õhkulaskmist. Kõik said aru, et Pablo oli ukse taga kuulanud ja kuulis , et teda tahetakse tappa. Pablo eitas seda.
Robert Jordan tegi plaani, kuidas silda õhku lasta. TA meenutas ka oma varasemat elu Hispaanias ja otsustas, et kirjutab pärast sõda raamatu. Pablo naine rääkis, et oli eelmise õhkulaskja juures tundnud surma lõhna, kuid Robert Jordan ei uskunud teda ja üldse igasugust ennustamist.
Robert Jordan läks välja magama ja hiljem tuli tema juurde ka M. Hommikul kuulis Robert Jordan hobust lähenema, haaras relva ja lasi ratsaniku maha. Teised tulid ka välja ja Robert Jordan ütles, et ratsavägi on liikvel. Nad viisid kuulipilduja kalju peale ja Robert Jordan käsul vajati see okstega . Nad said aru, et ratasvägi liigub mööda S-I poolt vastastatud hobuste jälgi. Pablo ronis tapetud ratsaniku hobuse selga ja ratsutas sellega tagasi, et talle järgnejaid koopa juurest eemale ajada.
Primitivo jäi kuulipilduja juurde ja Robert Jordan läks automaadiga teise kalju peale. Ta õpetas, kui kaugelt ja kuidas tuleks lasta ning keelas tal ise tulistamist alustada. Vaelase märkamise korral pidi ta R-le märku andma ja võis ise tulistama hakata pärast R-i.
Varsti ilmuski välja 4 ratsanikku. Kõik heitsid end pikali ja jäid ootama. Robert Jordan ei tahtnud neid tulistada ja lootis, et nad lahkuvad . Ratsanikud jäid seisma ja vaatasid ringi. Seejärel pöörasid nad ringi ja lahkusid. Robert Jordan oli õnnelik, kuid Anselmo oleks tahtnud nad tappa. Seejärel möödusid neist 20 ratsanikku ja ka Anselmo mõistis, et 4 mittetapmine oli õige otsus, sest muidu oleksid need 20 neile appi tulnud.
Robert Jordan ütles A-la., et abiellub M-ga. Robert Jordan ütles, et usaldav A-d ja käskis tal lahingus kõiki tema käske täita. Järsku kuulis ta kauguses tulistamist. Nad taipasid, et El Sordo laagris tulistatakse ja Anselmo tahtis neile appi minna. Robert Jordan keelas teda.
Robert Jordan jättis Anselmo kuulipilduja juurde ja läks Primitivo juurde. Ka Primitivo tehtis S-le appi minna, kuid Robert Jordan keelas. Ta teadis, et ratsapatrull oli mööda hobusejälgi liikudes El Sordo laagrisse jõudnud ja enam polnud midagi teha. Üle nende laagri lendas lennuk.
El Sordo oli taganenud künkatipule ja tõrjus sealt koos oma meestega fašistide rünnakut. Paljud olid haavatud ja janus . El Sordo teadis, et varsti tulevad lennukid ja nad kõik tapetakse . El Sordo võttis püstoli ja tulistas mitu korda maha. Seejärel käskis ta meestel vait olla. Fašistide komandör arvas , et nad tapsid end. Ohvitserid karjusid El Sordo meeste peale, et nad tulistaksid, kuid mehed olid vait ja irvitasid. Kapten ütles, et üleval pole enam keegi elus ja saatis snaiperi kontrollima. Snaiper keeldus minemast. Vihane kapten sõimas kõiki argpüksideks ja läks üksi üles. El Sordo tulistas teda kuulipildujast ja oli pettunud , et ainult ühe neist tappa sai. Lõpuks jõudsid kohale lennukid ja pommitasid künkatippu. Ellu jäi ainult Joaquini, kelle fašistide leitnant kuklalasuga tappis. Seejärel käskis ta kõigil partisanidel pead maha lõigata ja need kaasa võtta.
Robert Jordan nägi, kuidas kolonn ratsanikke nende laagri lähedalt mööda liikusid. Pablo ja Anselmo käisid hiljem El Sordo laagripaika vaatamas ja nägid peadeta laipu. Anselmo rääkis R-le veel vägede liikumisest ja Robert Jordan otsustas kirjutada kindralstaapi raporti , et rünnak ära jäetaks. Ta kirjutas raporti valmis ja pitseeris selle S.I.M-i (sõjaluureteenistus) pitsatiga. Raportit saadeti kindralstaapi kohale viima AN. Samas ei uskunud R, et rünnak ära jääb, sest Golz ainult juhib seda, käsud tulevad aga Madriidist.
Robert Jordan mõtles, et võib rünnaku ajal surma saada ja siis kohtuks ta oma surnud vanaisaga. Siis aga keelas endal nii mõelda ja unistas hoopis M-st, kellega koos nad pärast silla õhkimist hotelli lähevad.
Oli viimane öö enne rünnakut. M ja Robert Jordan olid jälle koos magamiskotis. M ütles R-le, et “ei taha teda kurvastada, kuid tal kipitab seal kõik ja on väga valus ning ta kardab, et R-l pole temaga hea”. Robert Jordan ütles, et sellest pole midagi ja et ta ei tee midagi, mis M-le valu teeks. Tegelikult oli ta väga pettunud, et viimane öö niimoodi juhtus. Robert Jordan rääkis
M-le, et mida nad pärast õhkimist teevad ja kuhu lähevad. Robert Jordan lubas M-ga abielluda . M rääkis talle, kuidas tema vanemad olid fašistide poolt tapetud ja kuidas teda pärast vanemate hukkamist koheldi.
Öösel ajas Pablo naine R-I üles ja ütles, et Pablo on põgenenud ja R-i kottidest midagi kaasa võtnud. Kadunud olid detonaatorid ja osa lõhkeainest. Robert Jordan oli väga vihane, sest Pablo naine pidi kotte valvama.
Andrés jõudis valitsusvägede eelposti ja pärast pikka palumist ja veenmist lubati tal nende poolele minna. Ta ütles kes ta on ja näitas S.I.M. pitseriga R-I raportit ja seletas, mis ta sellega tegema peab. Teda ei tahetud uskuda ja arvati, et pitser on võltsing, kuid lõpuks viidi ta komandöri juurde.
Robert Jordan mõtles, kuidas saaks silda ilma detonaatoriteta õhku lasta. Ta kahtles oma ettevõtmise õnnestumises. Lõpuks mõtles ta välja viisi, kuidas saaks dünamiidi granaatide abil lõhkema panna.
Pablo tuli laagrisse tagasi ja ütles, et viskas detonaatorid kuristikku, kuid tõi kaasa 5 meest ja mõtles välja kuidas saaks dünamiidi granaatidega lõhata. Ta ütles, et tuli tagasi ja tahab neid aidata. Pablo naine võrdles P-d Juudasega. Robert Jordan enesetunne hakkas paranema, kuna neil oli nüüd 5 meest juures.
Andrés viidi pataljonikomandöri juurde, kes otsustas AN-i mootorrattaga ise brigaadi staapi viia. Seal kohtusid nad kolonelleitnandiga (pärast ühe ohvitseri mahalaskmisega ähvardades, kes keeldus teda äratamast). Kolonelleitnant andis neile kõige kõvema läbipääsuloa ja nad asusid kindralstaabi poole teele.
Robert Jordan seletas meestele mida nad tegema peavad ja tehti viimaseid ettevalmistusi rünnakuks. M jäi hobuste juurde ja mehed läksid lahingupositsioonidele rünnaku algust ootama.
Andrés ja pataljonikomandör läksid komandantuuri kindralstaabi asukohta küsima. Tunnimees ei teadnud, kus see asub. Samal ajal peatus maja ees staabiauto, kust väljus internatsionaalse brigaadi mundrit kandev mees. Pataljonikomandör tundis temas ära Prantsusmaa ühe suurima revolutsionääri MA. Ta küsis Marty käest kindralstaabi kohta, kuid pärast nende tutvustamist lasi Marty nad arreteerida. Valvur ütles pataljonikomandörile ja AN-le, et Marty on hulluks läinud ja tal on mahalaskmismaania. Marty kutsus nad enda juurde, kuid pärast selgituste kuulamist lasi nad ikka vahi alla võtta. Marty arvas, et Golz on reetur ja teeb fašistidega koostööd.
ME juurde tuli K, kes alguses rääkis ME-ga sõbralikult (mõlemad vihkasid teineteist), kuid seejärel küsis talt ettekande ja läbipääsuloa kohta. Karkov sundis ME-d neid talle andma ja saatis need paberid pataljonikomandörile ja AN-le, kes seejärel kindralstaapi läksid.
Andrés viis raporti kindralstaapi, kus selle võttis vastu Golz staabiülemale D-le. Duval hakkas telefoni teel G-d otsima . Vahepeal tahtis ta juba ise rünnakukäsku peatada, kuid siis sai Golz kätte, kuid oli juba hilja midagi teha. Lennukid olid välja saadetud .
Robert Jordan kuulis pommiplahvatusi ja algas rünnak. Robert Jordan ja Anselmo olid silla juures ja tapsid vahimehed . Seejärel läks Robert Jordan laenguid paika panema . Ta kinnitas laengud ja vedas granaatidest (mida ta kasutas detonaatoritena) splintide äratõmbamise traadid Anselmo juurde. Seejärel läks ta teist laengut paigaldama . Pablo naine tuli oma salga jäänustega. Fernando oli haavatud ja käskis neil ta koos püssiga maha jätta. Pablo oli veel teise vahiposti juures.
R tuli sillalt tagasi ja Anselmo lasi silla õhku. Üks kild tabad A-d ja ta hukkus. Robert Jordan oli väga vihane, sest kui Pablo poleks detonaatoreid ära visanud, poleks Anselmo killuga pihta saanud ja hukkunud. Robert Jordan pani Rafael kuulipilduja juurde ja õpetas teda laskma . Vaenlased tulid autoga lähemale ja Rafael hakkas neid tulistama. Lõpuks tuli Pablo ja ilmus välja ka fašistide tank. Kõik P-ga kaasas olnud mehed said surma. Nüüd läksid kõik M juurde ja hakkasid hobustega põgenema. Nad põgenesid läbi metsa, kuid pidid seejärel maantee ületama. Maantee otsustati ületada ükshaaval. Teised pääsesid edukalt üle maantee, kuid samal ajal tank tulistas ja Robert Jordan jäi hobuse alla. Ta murdis oma reieluu .
Robert Jordan käskis teistel M endaga kaasa võtta ja end koos püstolkuulipildujaga maha jätta. Agustin küsis, et kas Robert Jordan tahab, et Agustin ta tapaks . Robert Jordan ütles, et see pole vajalik ja nad jätsid hüvasti. Kõik lahkusid. Ta jalg hakkas valutama, kuid Robert Jordan jäi ootama ratsanike salka ja pani oma püstolkuulipilduja valmis. Ratsanikud nägid maas lamamas hobuse laipa ja üks ohvitser läks seda vaatama. Tegemist oli sama ohvitseriga, kes oli tapnud Joaquini ja lasknud El Sordo meestel pead maha lõigata. Ohvitser liikus Robert Jordan poole ja R-l oli püstolkuulipilduja laskevalmis…
Vasakule Paremale
Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #1 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #2 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #3 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #4 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #5 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #6 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #7 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #8 Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellou. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kellele lüüakse hingekella
4
doc

Kellele lüüakse hingekella

Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see.

Ajalugu
Hemingway - kellele lüüakse hingekella
4
txt

Hemingway - kellele lüüakse hingekella

"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks

Eesti keel
Kellele lüüakse hingekella-Ernest Hemingway - kokkuvõte
2
doc

"Kellele lüüakse hingekella" Ernest Hemingway - kokkuvõte

Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
2
doc

Kellele lüüakse hingekella

Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) ­ inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid

Kirjandus
Hemingway-Kellele lüüakse hingekella-filmi analüüs
2
doc

Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" filmi analüüs

Nende armastus võis olla lootus elule, et sõda ei võta neid, kõik läheb hästi, põhjus edasi elada armastuse nimel. Maria suutis teha Roberti nende kolme päevaga maailma õnnelikumaks meheks, kuigi Robert seda ise välja ei näidanud. Võibolla leidis ta oma elule lõpuks kindla mõtte, kuid saatus oli otsustanud, et sellega lõppevad ka tema elupäevad. 6."...iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." See lause väljendab seda, et kõik maailmas toimuvad õnnetused ja sõjad ei jäta meid ükskõikseteks, et ikkagi tuntakse hukkunute lähedastele kaasa. Iial ei tea ka ette, kuna inimene sureb, sest igaüks sureb nagunii varem või hiljem , seda määrab juba saatus. 7.Missuguseid Hemingway loomisprintsiipe tunned ära antud filmis? Antud filmis oli nii biheiviorismi kui ka "jäämäe teooriat" . Biheiviorismi all mõistetakse objektiivset tegelaste käitumise ja kõne fikseerimist

Kirjandus
Nimetu
3
odt

Nimetu

,,Kellele lüüakse hingekella" Janika Hiiuväin, 12B Ernest Hemingway 1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun