Edgar Valter Pokumaast (0)

referaat
Edgar Valter Pokumaast
Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu.
Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik – Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel.
Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inimesed Pokumaa rajamisele kaasa, osad materiaalselt, teised moraalselt, igaüks oma võimetele vastavalt.
Edgari suureks üllatuseks oli inimeste ettekujutus Pokumaast väga erinev, kuigi ta oli Pokuraamatus selgesti seda imetabast paika kirjeldanud. Järelduseks oli see, et paljud projekteerijad polnud viitsinud teost ise läbi lugeda, sest vastasel juhul poleks mingil viisil Pokumaad olnud võimalik liigitada koos teiste Päkapikumaade ja muude isikupäratute ettevõtmistega ühte patta. Sellesuguste segaduste vältimiseks annab Edgar edasi ka oma kujutluse Pokumaast ja selgitab miks üks või teine mõte tema omega kokku ei lange.
Paljud on pakkunud välja, et Padasoomäe ehitised võiksid olla tavalised ümarpalkehitised. Variandina on kaalutud ka Padasoomäe enda metsast võetud puude maha raiumist ja nendest tarede ehitamist. Mõlemad variandid on Edgari meelest täiesti sobimatud, sest kumbki poleks Pokuraamatu tegelasele Puukole sobiv variant. Samuti oleks teise variandi kasutamine vastuolus kogu Pokumaa olemusega. Mets, mis on Pokumaa olulisim osa, tuleks maha raiuda ja veel eriti laialdaselt, sest puu pole ehituseks eriti sobilik ja paari elamu jaoks läheks tohutult puid vaja.
Edgarile kõige meelepärasem variant oleks see, et Puuko tareke oleks tehtud luitunud, kuid tugevast palgist, kust on veel tunda ehedat aegade hõngu. Ta on kindel, et sobivad tared, aida ja suitsusauna leiaks Lõuna-Eestist.
Tare katuseks oleks ideaalne õlgkatus ja sisustus peaks olema samuti endisaegne. Tähtis oleks siiski tähele panna, et kogu project muuseumihõnguliseks ei muutuks, sest see peaks siiski eelkõige Puuko kodu olema, kuhu ta saaboma sõpru kutsud aja eelkõige iseennast koduselt tunda.
Hooletusse ei tohiks jätta ei taluõud, kui ka metsa, mis on tähtsaim Pokumaal. Kuna Puuko ise peab metsast vöga lugu ja oskab metsatukaga umber käia, siis eesmärgiks oleks ka metsavõlusid lastele ja külastajatele tutvustada. Kesised looduspargi huvirajad ei leiaks seal kohta. Metsateed peaksid olema erilised ja täis salapära ning üllatusi.
Kõigi oma rikkalike kujutluspiltide juures ei unusta Edgar siiski ka reaalsust. Ta ei unusta, et Pokumaale pääs peaks olema kontrollitud ja piiratav, et muiduvargaid ja rüüstajaid sinna oma tegudega ei pääseks. Puuko annaks endast kõik, et väikestele rühmadele metsavõlusid tutvustada, kuid valvuri või administraatorina oleks ta mõeldamatu.
Sellest järeldades arvab Edgar, et kogu Pokumaa rajamist tuleks alustada Pokukojast, kus oleksid olemas kaasaegsemad arvutid ja mud sidevahenid, et saaks kokku leppida näitusi, konverentse ja rühmi registreerida. Enesekindlalt jääb ta endale kindlaks, et Pokumaa ehitamist poleks võimalik mujalt alustada, kui Pokukojast, kust saaks Puuko tare ja muid ehitisi valvata ja kust kogu ehituse ja üleüldine korraldamine toimuks .
Tähelapnu ei jää pööramata ka sponsorlusele, mis on möödapääsmatu tegur üleüldse mingisuguse ettevõtte puhul, siiski ei sobi pokkudele igasugune sponsorlus. Pokud ei ole avaliku elu tegelased ja seetõttu tuleb väga läbi mõelda,kuida sneid eemal hoida meeidakärast, kuid siiski konkurside ja muude pokusõbralike asjadega endale sponsoreid leida.
Lõpetuseks Soovib Edgar Valter, Pokumaa- ja raamatu autor öelda, et Pokumaa peaks tema mõetete kohaselt toimima justkui akulaadija, kuhu saaks kiirestiarenevast tehnikamaailmast vahel sisse hüpata ja lihtsalt lõdvaks lasta. Eriti vajalikuks peab ta seda lastele. Ja mida aeg edasi, seda rohkem, eks ikka tasakaalu pärast, mille najal maailm on püsinud.
Allikas: http://www.pokumaa.ee/edgar_valter.ht m
Katriin Bachmann 8 B