Gröönimaa (1)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kliima

TEMPERATUUR: Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Lund sajab iga kuu ja kuna temp. ei lähe ka suvel üle 10kraadi, siis lund ei sula palju, kui üldse. Lund koguneb ja surub jääd üha enam kokku. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC
Aprillis võib termomeetri elavhõbedasammas langeda külmadel öödel -35ºC kraadini ja erandjuhtudel isegi alla selle. Külmatemperatuurid muudab talumatuks Gröönimaa lagedatel lumeväljadel pidevalt puhuv tugev tuul. Gröönimaal võib tekkida ka eriline tormi- piteraq, mille tugevus võib ulatuda 50m/s.
SADEMED: Aasta keskmine sademetehulk on 736mm. Põhja-Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on seal sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab selles piirkonnas sademete suure hulga aastaringselt .

VIRMALISED : Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Puhub külm tuul ja taevasse ilmuvad virmalised. Virmalised tekivad atmosfääri jõudvate päikesetuulte tõttu Nad on seotud magnetpoolustega, sest nad sisenevad atmosfääri magnetpooluste kohal. Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel.

Elustik
LOOMAD MAISMAAL

Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming , jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike.
PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, ( kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad lahtimurdunud jääkamakatel triivides ka lõunasse.
LOOMAD VEES Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres.
VAALADEST: Gröönimaal saab vaalu jälgida isegi tänavatel ja hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal, küürselg-vaal ja Gröönimaa vaal. +HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes

Rahvuspark

Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark. Olles suurem kui Inglismaa ja Pr. Maa kokku, on tegemist maailma suurima rahvuspargiga. Jääkarud, morsad , põhjapõdrad, muskusveised ja hundid elavad seal koos väikeste loomade ja linnuliikidega.

Rahvastik

KUI PALJU - Gröönimaal elab 56 648 elanikku. Asustustihedus on. 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist . 45 000 inimest elab LINNADES. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides , ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel.

Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat.
Põlisasukad, ESKIMOD , on hästi kohanenud siinsete karmide elutingimustega. Tänaseni on neil säilinud poolpaikne eluviis. Nende põhiliseks elatusallikaks on mereloomade ja karibude küttimine ja kalapüük.Eskimoid Gröönimaal ja Kanadas kutsutakse ka sobilikuma nimega: inuitid . Talvel on eskimod kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui eskimotel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri.
Suvel kolivad eskimod onnidest nahktelkidesse. Nahast on neil ka kerged paadid , millega mehed käivad merest kalu ja hülgeid püüdmas. Naised ja lapsed seavad mägedes jänestele ja lindudele püünispaelu. Kui meestel on hea õnn, saavad nad kätte ka jääkaru.
Eskimod on suured kütid. Nad vajavad liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast.
Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi . Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama, natuke arvutama ka.
Kõige suurem lõbu eskimolastele on mäest allaliuglemine. Kuid mitte kelguga, sest kelku tehakse seal puust ja puu on väga kallis. Puud ei saa ju Gröönimaal kasvada. Sellepärast lasevad lapsed mäest alla hülgenahal. Üks laps istub ees ja hoiab naha esiäärt ülal, teised lapsed istuvad taga. Sellist lõbu saavad eskimolapsed endale ka suvel lubada, sest lund leidub seal alati.
KEELED: Ametlikud keeled on Taani keel, Grööni keel. Enamik inimesi räägivad nii Taani kui ka Grööni keelt, kuid osa räägib ainult kas ühte või teist. Inglise keel on kolmanda keelena. Grööni keel on kõige levinum Eskimo- Aleuudi keeltest. Äratuntavad on 3 murret: Põhja-Grööni murre (mida räägivad 1000 inimest Qaanaqi piirkonnas, Lääne-Grööni murre (või Kalaallisut) mis on ametlik standartne keel ja Ida-Grööni murre (Tunumiutut ida-gröönimaal)

USUNDID: Inuittidel šamanism , Üldiselt kristlus, luterlus .
Tegevus:
Gröönimaa

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helikan Õppematerjali autor

Gröönimaa kliima, elustiku ja rahvastiku selge ja põhjalik kokkuvõte,

gröönimaa

Sarnased õppematerjalid

doc

Gröönimaast - kokkuvõte

GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II

Geograafia

pptx

Gröönimaa

 Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC  Aasta keskmine sademetehulk on 736mm  Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal  Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus  Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega  Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit.  Jäävabu alasid on kokku 410 449 km²  Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik  Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu  Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne.  Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid.  Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres  Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik

Geograafia

doc

Gröönimaa

.................................................................................5 Kokkuvõte ..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab Arktilise saare Gröönimaa geograafilisi omadusi, annab ülevaate seal esinevast taimestikust ja loomastikust ning rahvastest. Vaatluse alla tuleb ka saare ajalugu. Gröönimaa üldandmeid edastades tõin välja ka sealsete inimeste peamised tegevusalad. Gröönimaa paikneb Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ning seetõttu esineb seal mõjutusi mõlematest kultuuridest. Kuigi saar on suhteliselt eraldatud elab seal väga arenenud rahvas rikkaliku kultuuri ja ajalooga.

Geograafia

doc

Elu võimalikkusest Gröönimaal

Elu võimalikkusest Gröönimaal Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes

Geograafia

rtf

Referaat : Gröönimaa.

Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi

Geograafia

doc

Polaaralad 2003

kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse

Geograafia

odt

Põhja -Jäämeri

Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks

Geograafia

docx

Inuitid

Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid