"metoodiline" - 171 õppematerjali

Metoodiline praktika 2014

« » (P2NC.00.729) : .  « ». 1. . : · - . 2. : · ; · ; · : , , , , , , , ; · : , ; - ; , ; ; ; ; · - , . 3. , . · . · 4 . , , . 4. . 1. . 2. . 3. « ­ ». 4. ( , , , « », , -); 5. . 6. . 7. - . - , . 8. . (-), (. ); ; ; ; - . 5. . 5.1 . · . · - , , . · . · -, , . · , . 5.2 - . · . · , , 6 , . · , , , . · , , ...

Kaasus Number 1

Kaasus number 1 E otsustas V kauplusest osta teleri Panasonic KV-M2180Y, mille hinna ta V-le kohe tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud. Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS...

Kujutav geomeetria metoodiline juhend

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond:

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1  Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste

METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS

METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). M...

METOODILINE E-ÕPPE FORMULAR AINES TURUNDUSE JUHTIMINE

ETTEVÕTLUSE JA MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL TURUNDUSPLAANI VORM METOODILINE E-ÕPPE FORMULAR AINES TURUNDUSE JUHTIMINE Koostaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Käesolev formular on täitmiseks, seda turunduse juhtimise aine iseseisva töö raames. Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millisel turul, ehk millises piirkonnas)

UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE

TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on

Füüsika I praktikum nr.1

Arvutused koos mõõtemääramatustega (1) Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (2) A-tüüpi mõõtemääramatus (juhuslik viga): n (x - x) 2 i U ( x) = t A n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides: =0,95 (3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga): ep U B ( x ) = t 3 ­ mõõtevahendi täpsus (4) Liitmääramatuse leidmine: Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga) S = f ( ds , dv ) S= 4 ( 2 dv - ds 2 ) 2 2

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

 3.1 Otseste mõõtmiste liitmääramatuste leidmine. Kasutades valemit (5) arvutan veesamba kõrguse h1 mõõtemääramatuse: 2  0,80  U C  h1    2,0   0,95  0,50   0,71mm 2   3  t  = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), metallmõõtelindi lubatud piirhälve ep = 0,80 mm, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95%, l = 0,50 mm Kuna veesamba kõrgust h1 katse algul, veesamba kõrgust h2 katse lõpul ja kapillaari pikkust l mõõdan sama tööristadega U C  h2   U C  h1   0,71mm U C  l   U C  h1   0,71mm

Vähilised

Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast ­ peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmo...

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

1 n x xi n i 1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusiku vea) hindamisvalem: n x i x 2 U A x t n 1, i 1 n n 1 (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et B-tüüpi mõõtemääramatuseks (süstemaatiliseks veaks) on põhiliselt mõõteriistaviga. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ep U B x t 3 (3) ep ­ mõõtevahendi lubatud piirhälve

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

n n  1  3       (2)  tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Traadi raadius ja selle määramatus: d r 2 (3) r  f d 2  r  UC r   UC d    d  2  1  UC  r   UC  d  

Jean-Jacques Rousseau elulookirjeldus

harimiseks. 4) Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Aga meelte vallas peab noor inimene olema mitmekülgne, seda ala peab ta meisterlikult valdama. Kõik see peab sündima ühenduses mänguga, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida ainult kerge, nägematu käega. Sel teel loome samal ajal mõtleva ja tegutseva inimese. 5) Vaatlus! Kõlab esimene metoodiline käsk. 6) Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. 7) Terviklus! Kõlab kolmas metoodiline käsk. 8) Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. Tahtekasvatus 1) Esimene aste ­ Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda

Diplomitöö analüüs „Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel“

Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad ühtse jutu ja nendest saab uurimustöö olemusest ja tulemusest aimu. Vastavalt uurimustöö pikkusele, Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama kumbki liigikaudu 5% töö sisulise osa mahust. Sellega autor sai hakkama. Kokkuvõtes autor toob uuringu tulemusi ja soovitad kasutada antud uuringu praktiliseks töövahendiks. Sisuline osa on üles ehitatud kahest kujutletavast peatükist ­ teoreetiline osa ja metoodiline osa. Kuigi tegelikkus jaotatakse sisuline osa tavapäraselt kolmeks peatükiks, mis tähendab, et töös jäävad tulemused ja arutelu (ettepanekud ja soovitused) puudu. Esimene osa, mis on teoreetiline, annab analüüsiva ülevaate mobiilsidevõrkude ja -seadmete arengust, nutitelefonide olemus ning turusituatsioon maailmas ja Eestis ja tarbija roll ostuprotsessis. Koostatud tabelite on alla märkitud informatsiooni allikad.

Библиоте́ка и́мени Ле́нина

miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajalugu, metoodiline ja nõustamise keskus raamatukogude kõikide süsteemide, kesklinnas soovitusliku kirjanduse. Et saada raamatukogu kaardi on kohustatud: kõrgharidusega inimeste umbes raamatukogu, selle reziimi kord külastused ja registreerimise tingimused võib lugeda tema ametlikul kodulehel www.rsl.ru Kaidi Peterkop

Jean Jacques Rousseau

 Ühiskondliku leppe teooria põhimõted Iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta. Inimesel ei ole mingeid kohustusi nende vastu, kellele ta pole midagi lubanud. Õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks.  Intellektuaalne haridus Esimene metoodiline käsk ­ VAATLUS! Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Kõnelda ainult tõsiasjade ja tegevuse abil. Teine metoodiline käsk ­ ISETEGEVUS! Ilma selleta pole õppimisest rõõmu; kes selle esile manab, on õige õpetaja. Kui kasvandik enese mõistust tarvitab, siis on need teadmised, mida ta omab, tõeliselt tema omandus. Nii hoitakse alal inimese

Millisena mind näevad sõbrad?

Ebas_bralik 1 2 3 4 5 Alati s_bralik K_hklev, ebakindel 1 2 3 4 5 Resoluutne, otsusekindel Krsitu, kannatamatu 1 2 3 4 5 Kannatlik Temperamentne 1 2 3 4 5 Vaikne ja vaoshoitud Teistest s_ltuv 1 2 3 4 5 S_ltumatu Rgib vahele, 1 2 3 4 5 Kuulab teisi katkestab Korratu, ebametoodiline 1 2 3 4 5 Metoodiline Naeratab harva 1 2 3 4 5 Naeratab sageli Harva entusiastlik 1 2 3 4 5 Sageli entusiastlik Ei kitu lbim_eldult 1 2 3 4 5 Kitub kaalutletult Kas teised tajusid Sind samamoodi nagu Sina ise? Milliseid jreldusi saad sellest enda jaoks teha?

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

2,735  1,945 m  0,0395 g 20 2  1  0,0005   2 U C  m    2   2,0   0,000024 g  20  3     t  = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), kaalu lubatud piirhälve ep = 0,0005 g, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95% m   0,039500  0,000024  g , usaldatavusega 95% Kasutades valemeid (4) ja (5) avutan keskmise tilga kaela läbimõõdu ning selle määramatuse: 2,22045  2,12613  2,07504  2,12613  2,11827 d  2,133204mm 5 0,011318022

Eesti kunstimuuseum Kumu

eesti kunsti tutvustavaid väljaandeid. Eelistatavamad suunad raamatute komplekteerimisel: Maailma kunstiajalugu stiilide ja voolude kaupa Uuem kunstiteooria Fotograafia ajalugu, kaasaegne kunstiline foto Graafika kõige laiemas mõttes Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst  Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus Kunstikoolis on: Laste kunstistuudio, Keraamika, Eesti kunsti loengusari, Keraamika eksklusiivprogramm, Koopiamaalimise kursus ja Multimeedia kursus  Muuseumi pood Kust võib leida:

Ateism

järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - ,,filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis, seda ise täielikult aktsepteerides või mitte."

Füüsikaline maailmapilt

Kaudmõõtmine ­ otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand ­ loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga ­ mõõtja ebatäpsus parallaks ­nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga ­ el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga ­ kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga ­ meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt ­ keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine kondenseerumine Fundamentaalkonstandid Kvantitatiivsedsuurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Võrdetegurid ­ seosvad loodust ja füüsika võrrandeid. Vt lk 11 Kirjeldavad konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid konkreetseid füüsikalisi suurusi nt murdumisnäitaja, aine tihedus jm

Otto Wilhelm Masing

Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Otto Wilhelm Masing suri 15. märtsil 1832 Äksi vallas. Looming · 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". · 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend · 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut · 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 · 1824-1826 ­ toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi · 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" · 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka

Filosoofia SH - Talve mõisted

* Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia ­ tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev.

5 psühholoogilist testi

kergesti meelde kuupäevad, näiteks sõprade sünnipäevad, kui ta vaatab paremale: oled loominguline, aktiivne, kuid sa pole eriti perekondlik ja sa ei pööra suurt tähelepanu tähtsatele kuupäevadele, kui siga vaatab joonistaja poole: oled otsekohene, sulle meeldib olla saatana advokaat, sa ei karda vastanduda, kui lisasid seale palju detaile: oled analüütiline, rahulik ja umbusklik, kui tal pole palju detaile: sa oled emotsionaalne, puhtsüdamlik, mitte eriti metoodiline ja sa riskeerid palju, kui joonistasid seale vähem kui 4 jalga: oled kõhklev või elad hetkel läbi suuri muutusi, kui joonistasid 4 jalga: oled enesekindel, visa ning usud oma ideaalidesse, kui joonistasid talle rohkem kui 4 jalga: noh, sa oled idioot, kõrvade suurus näitab sinu kuulamisoskust ­ mida suuremad need on, seda parem! saba pikkus näitab sinu armusuhete kvaliteeti. Ka siinkohal, mida pikem see on, seda parem! OK! Ja kes unustas saba joonistada?????

Üldmõõtmised

x = xi n i =1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s = t 3 (3)

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

kaudu. Eesti Instituudi kaudu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel saadetakse õppevara välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Lisaks on saadetud Eestist õpetajaid Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Ülem-Suetuki Põhikooli, Riia Eesti Põhikooli ja Aleksandrovka Keskkooli (Ukrainas Krimmis). .

Kokkuvõte isikutest 19.saj

joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 1824-1826 ­ toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste

Jeremy Bentham

Benthami tähtsamad teosed * A Fragment on Government Bentham analüüsib, kritiseerib ja pilkab selles teoses William Blackstone'i esimest raamatut 'Commentaries on the Laws of England' (märkusi Inglismaa seadustest). Näiteks on talle vartukarva Blackstone'i traditsioonide kaitsmine seadustes, sest ta leidis, et seadusandluses oleks vaja viia läbi radikaalsed muudatused. Fragment on Government on Benthami esimene süstemaatiline ja metoodiline katsetus rakendada kasulikkuse printsiipi valitsuse teoorial.  Egle Pääslane * Introduction to the Principles of Morals and Legislation (1789) Peetakse tema oluliseimaks teoreetiliseks teoseks. Teoses kirjeldab ja arendab ta moraali teooriat: 'suurim õnn suurimale hulgale' printsiipi. Bentham juhindub arvamusest, et inimest juhib valu ja nauding ning et kasulikkuse tulemuseks on õnnelikkus

Johannes Käis - VÕS

programm, sest seminaridesse võeti algkooli põhjal ning tulevastele õpetajatele anti ka keskharidus. Võru seminari õppekavad paistsid silma uudse lähenemise poolest." Nende ainete kasvatuslikuks eesmärgiks on arendada pedagoogilist mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet. Metoodikas seati õpetuse ülesandeks moodsate õppeviiside tegelik tundmine, algkooli õppekavades näidatud õppeainete metoodiline läbitöötamine; oskus korraldada ainet aasta-, kuu- ja tunnitöökavadeks, ka töötamisel liitklassiga; oskus käsitella ainet isetegevuse-põhimõttel, eluligidaselt, ainepäraselt; eestikeelse metoodilise kirjanduse ja arenemiskohase lugemis- või saateaine tundmine." (Võru Õpetajate Seminar lk, 25) Käisi idee oli vaba töö kogu õppeprotsessi vältel. Õppetöö korraldati nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja ,,sisemisel sunnil"

Laste areng

Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...

Etikett

muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada . Teoreetiline eetika Teoreetiline eetika - see on teaduslik distsipliin, mis uurib moraali erilist sotsiaalset nähtust, uurib, mis see on, kui moraal erineb ülejäänutest sotsiaalsetest nähtustest. Teoreetiline eetika uurib päritolu, ajaloolist arengut, toimimise seaduspärasust, sotsiaalset rolli ja muid aspekte moraalist ja kommetest. Tema metoodiline alus on teadus, kontseptsioon jida ideed, mis on seotud teadusliku tunnetuse moraaliga. Normatiivne eetika Normatiivne eetika otsib põhimõtteid, mis reguleerivad inimese käitumist, juhendab tema tegusid, paigaldab hindamise kriteeriume moraalse headusega, samuti on reegleid, mis võivad tegutseda üldise põhimõttega.Normatiivne eetika on seadnud oma eesmärgiks säilitada ühiskonnas nende aluseks olevaid kõlbelisi väärtusi, määrab käitumisnorme igapäevase elu olukordades.

Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal

Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba enne seda otsustavat sündmust, eriti seoses Noor-Eesti rühmituse tekkega 20. sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aast...

Ühiskonna sektorid

kompromissivõimeline ja salliv, tulla toime erinevates elusituatsioonides; - kodanikuosaluseks valmisoleku kujundamist: informeeritus ümbritsevas elus toimuvast, oma seisukoha kujundamine, oskus ja tahe olukorrale vastavalt käituda. Ühiskonnaõpetuse protsess ja resultaat ongi see, et iga õpilane jõuab kodanikuosaluseni, toetudes teadmistel ja isiklikel tõekspidamistel rajanevatele intellektuaalsetele ja osalusoskustele. Õpetaja ülesanne on õppetöö vastav metoodiline ja didaktiline korraldamine. Ühiskonnaõpetust õpetatakse põhikooli kahes kooliastmes. I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud inimeseõpetusse, mille üldeesmärgiks on ühiskonna kui inimeste elukorralduse vormi ja elukeskkonna tutvustamine. II kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena. Õpilased omandavad isiklikele kogemustele toetudes ning peamiselt kodukoha näiteil ühiskonna-alased alusteadmised, neil kujundatakse kõige

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU IV

Raamatud sõjasaagina. Raamatufondide evakueerimised. 1945-1970ndad Mikrofilmid, mikrofissid. Automatiseerimine (1961 IBM koostöö, 1964 raamatukogutöös kasutakse arvutit, MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur Polnud erialaühingut Ühtlustamine Komplekteerimine ühiselt Planeerimine, metoodiline juhtimine Rahvakogude oma liigitus (RBK) Arvude absurdsus Teaduslik-tehniline infosüsteem (riigikaitse) 1970ndad-2000 Koostöö vajadus Rahvusraamatukogu piiride lainemine (kultuurikeskus jt) Rahvaraamatukogu sotsiaalne funktsioon Elektronkataloog (tabloodest Internetini) Külastaja kasutab väljast teenuseid Digitaliseerimine. NÄGUDENI

BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 199...

Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL

käitumise modifitseerimise põhiskeemidest ja vastavate võtete rakendamine, seda eriti lasteaias ja algklassides. Oluline on leida tegevusi, mis rahuldavad lapse tarveid, tagada kiituse ja eduga positiivsed emotsioonid. Samavõrd tähtis on praktilise tegevuse osa, kogu õppe-kasvatustöö ja eriti kutseõpetuse elulähedus. Ainete õpetamise erimetoodikate ülesanne ongi leida kõigi õpetavate toimingute oostis, seejärel koostada difrentseeritud haridusmaterjal ning metoodiline aparaat. Üsna palju ühiseid jooni avaldub nürmikute, vaimse arengupuuetega ning arengupeetusega laste ja logopaatide õpetamisel. Lähedaste eesmärkide püstitamine ja sarnase metoodika kasutamine on põhjendatud mitmete konstanteerivate uuringutega. Näiteks leidis K. Jermilova, et 2. klassi vaimse alaarenguga õpilased, nürmikud ja alaalikud täidavad peaaegu samaväärselt paljusid verbaalülesandeid (lausete kordamine, koostamine ja mõistmine).

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest.

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu.

Eesti muinsuskaitse ajalugu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. ­ 18. sajand..................................................................3 19. ­ 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...

Ülevaade Psühholoogiast

psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teaduslikult uurida. Kitsas mõttes on paradigma teaduse metoodiline kokaraamat, mille retseptide üle teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks 3 PSÜHHOLOOGIA PÕHIVOOLU: 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek);

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu.

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu.

Pedagoogiline psühholoogia eksam

lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva

Vähilaadsed

vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed 3 elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel eluaastal kestuvad noored vähikesed viis korda, hiljem, kuni elu lõpuni, kaks korda aastas. 3. Metoodiline liigitus Metoodilistel kaalutlustel on vähkide hõimkond soovitav jaotada kahte rühma: alamvähid ja ülemvähid. 3. 1. Alamvähid Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase

Alushariduses kasutatavad mõisted

ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...

Filosoofia spikker - isikud

õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism. Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa Descartes kahelda, on kahtlus ise". Arvas et ON olemas sünnipärased (Prantsuse) ideed - "jumala idee" tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Liberalism. Võimude Locke (inglane) lahususe põhimõtte välja tooja. vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja

Haldusprotsess

haldusele omase õigusharu - haldusõiguse järgi ja seega avalik- õiguslikult. Haldust võib teostada ka eraõiguslikus vormis.  Avaliku halduse funktsioonid 1.Põhifunktsioonid on seotud halduse olemusega ja haldusliku mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms.  Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine. Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan. b) täitmine. See on organisatsiooniline tegevus, et tagada teatud haldusülesannete täitmine või elluviimine. c) kontroll

Francis Bacon ja Thomas Hobbes

• Ta pidi omandama elukutse ning läks 1579 tagasi Gray's Inni, et juriidilist haridust omandada. • Bacon nägi oma eluülesannet kolmes asjas: ta tahtis inimsoole tõe väljaselgitamise läbi head teha ning lootis tuua kasu oma kodumaale ning teha midagi oma kiriku heaks. Selleks vajas ta tähtsat riiklikku ametikohta. Püstitatud ülesannete täitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenägelik ja terav, kiire ja ometi ettevaatlik, mõtlik, metoodiline ja eelarvamustevaba mõistus. • 1580 taotles ta oma onu William Cecili (lord Burghley) kaudu mingit ametikohta õukonnas. • 1584 sai ta osava kõnemehena Dorseti krahvkonnas asuvast Melcombe'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hõimlussidemetest William Ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mõjuvõimu. • 1591 aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nõuandjana. Kui kuninganna Elizabeth 1593 aasta veebruaris kutsus kokku parlamendi,

Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimest...