Füüsika I praktikum nr.1 (2)

Arvutused koos mõõtemääramatustega
(1) Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine:
(2) A-tüüpi mõõtemääramatus (juhuslik viga):
tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1)
β- usaldatavus ; füüsika praktikumides: β=0,95
(3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga):
– mõõtevahendi täpsus
(4) Liitmääramatuse leidmine:
Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga)
(5)
(6)
Plaadi paksus (nihikuga)
Plaadi keskmine paksus valemiga (1):
Plaadi paksuse A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2):
Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3):
(Nihiku täpsus )
Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4):
Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95.
Toru siseläbimõõt (nihikuga)
Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1):
Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2):
Toru siseläbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3):
(Nihiku täpsus )
Toru siseläbimõõdu liitmääramatus valemiga (4):
Toru siseläbimõõt on , usaldatavusega 0,95.
Toru välisläbimõõt (nihikuga)
Toru keskmine välisläbimõõt valemiga (1):
Toru välisläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2):
Toru välisläbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3):
(Nihiku täpsus )
Toru välisläbimõõdu liitmääramatus valemiga (4):
Toru välisläbimõõt on , usaldatavusega 0,95.
Plaadi paksus (kruvikuga)
Plaadi keskmine paksus valemiga (1):
Plaadi paksuse A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2):
Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3):
(Kruviku lubatud põhiviga - )
Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4):
Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95.
Toru ristlõike pindala
Toru ristlõike pindala valemitega (5) ja (6):
Toru ristlõike pindala usaldatavusega 0,95.
Katse tulemused koos määramatustega:
Plaadi paksus (nihikuga) d=(4,70  0,043) mm, usaldatavusega 0,95
Plaadi paksus (kruvikuga) d=(4,81  0,0098) mm, usaldatavusega 0,95
Toru siseläbimõõt ds=(68,59  0,40) mm, usaldatavusega 0,95
Toru välisläbimõõt dv=(74,830,27) mm, usaldatavusega 0,95
Toru ristlõike pindala S=(702,88 54,39) mm2, usaldatavusega 0,95
Hinnang tööle:
Mõõtmine kruvikuga on täpsem kui nihikuga ja seda tõestab ka see, et määramatus kruvikuga mõõtmisel palju väiksem.
Toru ristlõike pindala määramatus on väga suur, see võib olla tingitud sellest, et arvutustes on lahutustehe. Määramatus moodustab tulemusest 7,7%.
 
Nii toru kui ka plaat olid natuke deformeerunud ja seega olid mõõtmiste tulemused varieeruvad. Erinevad tulemused suurendasid määramatust.