Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #1 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #2 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #3 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #4 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #5 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #6 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #7 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #8 Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Natalia_N Õppematerjali autor
POISEUILLE’ MEETOD. Täielik protokoll; arvestatud; kaitstud
1. Töö teoreetilised alused
2. Töö käik
3. Arvutused koos määramatusearvutusega.
4. Järeldus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi:

Füüsika praktikum
thumbnail
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F  L , kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem kuju: mg  d , kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. 2. Töö käik 1. Määran mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtus. m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3

Füüsika
thumbnail
3
pdf

Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE' MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku

Füüsika
thumbnail
24
docx

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

n n  1  3       (2)  tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Traadi raadius ja selle määramatus: d r 2 (3) r  f d 2  r  UC r   UC d    d  2  1  UC  r   UC  d  

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

(1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusiku vea) hindamisvalem: n x i x 2 U A x t n 1, i 1 n n 1 (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et B-tüüpi mõõtemääramatuseks (süstemaatiliseks veaks) on põhiliselt mõõteriistaviga. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ep U B x t 3 (3) ep ­ mõõtevahendi lubatud piirhälve Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis

Füüsika ii
thumbnail
5
pdf

Füüsika praktikum nr. 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi:

Füüsika
thumbnail
26
docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Nr. cm n cm s  s-1 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C  mi   U B  mi  m  t 3 (1) t  - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus: U C  li   U B  l  m  2  U B  l  l  2 ep U B  li  m  t 3 , t kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve,  on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus,

Füüsika
thumbnail
26
docx

Füüsika I praktikum nr 5: külgliikumine

Elektrilise mõõtevahendiga tehtud mõõtmise B-tüüpi määramatuse leidmine: ep U B  x  m  t  3 , (3) t  kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. Liitmääramatuse (C-tüüpi määramatuse) leidmine: U C  x  U A  x   2  U B  x   2 2  n   x  x  2

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun