IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline)
Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra. Ainult veidi pärast Isini dünastia viienda kuninga Lipit-Istari valitsemisaega (1934-1924 eKr, temast tuleb jutt eraldi) saavutas Lõuna-Mesopotaamias sõjalist ja poliitilist edu selle lõunapoolne konkurent Larsa linn. Ajavahemikku ~ 2000-1800 nimetatakse kahe Mesopotaamias domineerinud linnriigi järgi Isini-Larsa perioodiks. Pärast Uri III dünastia kokkuvarisemist olid Mesopotaamia linnriigid nõrgad kuid sõltumatud. XX.-XIX. sajandil eKr ujutas Mesopotaamia üle läänesemiitidest rändrahvaste amoriitide laine. Sellega muutus oluliselt Lõuna-Mesopotaamia poliitiline organiseeritus. Amoriidid tulid linnadesse kõrbetelkidest, vallutasid järjestikku kõik tähtsamad linnriigid ja
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja
piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames
said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos
Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ''Röövlikoobas'' ning ühtlasi ka ''Kõige ilusam kuninglike linnade
Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja
http://ut-ee.academia.edu/VladimirSazonov 18 II osa Sumerid- tundmatu pärioluga rahvas, keegi ei oska päris täpselt nende päritolu teada. Sugulussidet keelega pole. Sargoniidid(AKKADI dünastia) 2334-2154 Uued jumalused, nt veenusega seotud armastuse jumal. Nende usundist vähe teada, kuna võtsid enamvähem kõik sumeritelt. GUTILASTE , rahvas kes püsivad elupaika ei tunne ja on kui looma käitumisega.2200-2110 UUS-SUMER 2112-2003 ISINI JA LARSA ajastu 2003-1792 VANA-BABÜLOONIA 1792 Jäi püsima sumeri keel. Algses mütoloogias oli naissoost maa, oli meessoost taevas. Päikesejumal Utu ja kuujumal Suven. Allmaailmas Abzu ja Kur Maailma vanim säilinud müüt on: Päikesejumala reis Abzusse. Arvati, et päike on päeval taveas ja öösel läheb kuhugile allilma. Gilgameši surm, Sumeri lugulaul. Seda suhteliselt hiljuti lõplikult tõlgendatud. 7.detsember ’12 I osa Kristlus Üks suuremaid religioone
3.2. Koodeksi tekkelugu Väline pilt: 2,25 m must dioriitsteel, mille ülemises on Marduki ees põlvitav Hammurabi. Akkadi klassikalises kirjanduslikus keeles tekst paikneb 51 veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t. mõned aastad enne 1750.a. (teine versioon valitsemisaja keskel, pärast Isini ja Larsa vallutamist). Vähemalt proloogi osas on olemas vanem redaktsioon. 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada keskvõimu tsentraliseerimist ja uute maa-alade integreerimist. Koodeksi puhul peame rääkima seadustest, mis asuvad koodeksis ja lisaks koodeksist väljaspool asuvast tavaõigusest, seega Hammurapi koodeks ei hõlma kogu kehtivat õigust. Hammurapi koodeksit peetakse pigem reformiks, sest selle koodeksi loomisega kaasnes üldse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
