1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu. 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata. 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted. 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping. 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut . 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks Riiklik sekkumine Tööstuse kasv Ekspordi kasv Heaolu tõus 1934 Balti Antant 1935 Saksa-Inglise mereväeleping 1938 neutraliteedi kuulutamine Kultuuripoliitika Hariduselu Kirjandus Kunst Muusika Teadus Teater Sport Elulaad ja olme 1922 fašistid Itaalias võimule 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika
iseseisvumisega majandusküsimustes - Iiri iseseisvumine 1937 - pärast - lepituspoliitika Hitleri majanduskriisi ei Saksamaaga sedagi: - 1935 mereväeleping neutraliteediseadus Saksamaaga - 1938 Müncheni konverents
vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24. aprill 1938 Riigikogu kinnitas Eesti presidendiks Konstantin Pätsi VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliidu jõuetus, häirekellaks 1935, aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Venemaa aktiviseerumine. Saksamaa ja Venemaa vastuolud.
otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel. (lepingud, koostöö, suhted naabritega) Kujunesid ohuallikateks kommunistlik Venemaa ja natslik Saksamaa. Inglise- Saksa mereväeleping, mis andis mä’rku, et inglismaa on valmis andma läänemere piirkonna saksamaa ja venemaa kontrolli alla. Venema aktiviseerumine, Balti Antandi sõlmiti üksmeele ja koostöö leping septembris 1934.
ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike sõjakurjategijate üle (24 isikut mõisteti süüdi, sh. 12 surma)
Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal. Võeti kurss Versailles` rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Jaapan ja Saksamaa lahkusid esialgu desarmeerimiskonverentsilt ning astusid seejärel välja ka Rahvasteliidust. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a.sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Ohumärgiks Baltimaadele oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Aastail 1934-1935 esitas Moskva mitmesuguseid projekte, mille sihiks oli Balti riikide tihe sidumine Moskvaga. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada endale sobivas suunas ka Eestis ja Läti välispoliitikat. 1934.a.septembris kirjutatigi alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1930.aastate lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise- Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kultuurkapitalist sai põhiline kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas", Tartu Kõrgem Muusikakool, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool).
1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida
metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust
1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus. Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad. Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi. 1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes. 14. Mis oli Balti liit? Too välja põhjused, miks selle loomine ebaõnnestus.
ehkki sõlmiti hulk mitmesuguseid kokkuleppeid. Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline. Esimeseks häirekellaks oli Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et inglased on valmis jätme Läänemere sakslaste kätte ja ka Venemaa. Suhted Venemaaga Näiliseslt olid suhted head. Venemaa tahtsi Eesti kaasata Saksamaa vastasesse rünnakusse, Venemaa soovis oma baasid rajada Eestisse, kuid see ei kukkund välja, sest Eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud. Suhted Saksamaaga 1930.a tihenesid Eesti ja Saksa suhted. 1939.a sõlmitud Eesti- Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele.
aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.1935- sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping mis nadis märku, et inglismaa on valmis andm läänemere piirk. saksamaa ja venemaa kontrolli alla. riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivak s asutuseks. Kogu kultuurikapita li sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1925- eesti kultuurkapital pamine kultuuri finntseeriv asutus. nende summad laekusid alko ja tubaka
Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%
*20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvuslikku julgeolekut. *Saksamaale lähenemine- tihedamad kontaktid saksa sõjaväega, rohkem relvi Eestisse. Lähenemiskatsed viljatud- Berliin polnud huvitatud *balansseerumine-õnnestus 39aastani, kuid pärast IIMS
*Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis.
14. Välispoliitika 1930. aastail: TV lk. 26 ül. 6, õpik lk. 56-57. turvalisuse vähenemine · sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsiseteks ohuallikateks. · Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust · sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale · Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline.
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu ülikool avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid Eestisse, toimusid vastastikkused visiidid tipptasandil. Rahvusvaheline olukord teravneb taas: 1933. a. algas natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Rahvasteliidu suutmatus lahendada probleeme. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935. a. sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õiguse suurendada oma sõjaväelaevastikku. Suureks ohuks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada enesele sobivas suunas ka Eesti ja Läti välispoliitikat. 1930 aastete lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud aga kuskilt loota. Ainsaks
○ Hitleri valitsusaja üheks tähtsündmuseks said 1936 aasta Berliini suveolümpiamängud, millel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale. ○ President (ehk Hitler siis) oli sõjaväe kõrgeim ülemjuhataja ning sõjavägi vandus Hitlerile truudust. ○ Hitleri valitsus hakkas järk-järgult taganema Versailles´ rahulepingust ning 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lisaks kehtestati 1935 mereväeleping Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma ambitsioonidest Läänemerel). ○ 1936 tühistas Saksamaa Locarno lepingu ja viis oma väed sisse Reinimaale, see oli Versailles ´ süsteemi lõpp. ○ 1935 võeti vastu Nürnenbergi seadused, mis olid “saksa vere ja saksa au kaitseks”, ehk siis olid kodakondsuseseadus ja riigilipuseadus. Oldi juutide vastu, see tulenes Hitleri raamatu põhimõtetest.
Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Välispoliitika Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks. Samal ajal Rahvasteliidu jõuetus. I häirekellaks inglise-Saksa mereväeleping Venemaa aktiviseerumine. Pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping, kuid sellest loobuti. 1934 september sõlmiti Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Antandi leping. See nägi ette tihedat välispoliitilist koostööd. Eesti mängis kahe ohtliku suurriigi omavahelistel vastuoludel. Kultuur Kultuuri edenemine kujunes tähtsaks prioriteediks. Algusaastatel toetati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. Loodi Eesti kultuurikapital
Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938
komiteesid ja instituute ning koostati plaane teatud majandusharude edendamiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 14. Välispoliitika 1930. aastail: turvalisuse vähenemine, EV katsed olukorda parandada. Sõjaväeliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus(liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa, Itaalia; konflikte ei suudetud lahendada). Loodi Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena oli Inglismaa valmis loobuma Läänemere piirkonnast. Venemaa aktiviseerus(soovis Balti riike Moskvaga siduda, Venemaa soovis luua vastastikuse abistamise lepingut, mille alusel loodaks Balti riikidesse Punaarmee baasid) Eesti üritas hädaohtu vähendada: 1)Eesti tõrjus Venemaa ettepanekud Balti riikidega lepet sõlmida, oletades õigesti, et pakutavast abist võib saada sõjaline okupatsioon 2)1934
Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva heaolu paranes,kasvasid sissetulekus,vähenes tööpuudus. Välispoliitika-1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.saksamaa ja vm kujunesid ohuallikateks,ilmnes rahvasteliidu jõuetus: nt relvakonflikte ei suudetud lahendada.samuti oli eestlastele halb Inglise-Saksa mereväeleping ja venemaa aktiviseerumine. See kõik tekitas huvi balti liidu vastu ja 1934 sõlmiti koostööleping eesti,läti ja leedu vahel. Eesti yritas pysima jääda mängides kahe sõjaka riigi omavahelistel vastuoludel. Riigipöörde katsete võrdlemine 1924a 1.dets riigipöördekatse-korraldas eesti kommunistlik partei,eesmärk oli eesti iseseisvuse hävitamine,fomiter finantseeris kõiki ettevõtmisi,eriti kommunistlikku propagandat,tegevus oli eriti suunatud eesti isesisvuse vastu.
Eesti jäi siiski alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele, kinnistus Ida-Euroopasse. Edestas mitmeid Ida- ja Lõuna-Euroopa riike (Ungari, Poola, Bulgaaria, Portugal). Välispoliitika 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Ohuallikateks kujunesid natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada. Liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 1935. aastal sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. Ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Baltimaadele pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping. Eesti tõrjus kõik ettepanekud, sest aimati, et abist võib saada sõjaline okupatsioon. Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel. See sai Balti Antandi aluseks. Leping nägi ette kolme riigi välispoliitilist koostööd, sätestas välisministrite kohtumised. 1938
rohkem Eestisse, toimusid vastastikused visiidid. Need suhted püsisid kuni 1934. a riigipöördeni. Rahvusvaheline olukord teravneb taas Kriis sai alguse 1933. a natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Hitlerlaste võit tähendas agressiivsete suundade esiletõusu Saksamaal. Ilmnes ka Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Kukkus läbi desarmeerimiskonverents. Jaapan ja Saksamaa astusid RL-st välja. Eesti jaoks kujunes halvaks Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena selgus, et sõja puhkedes võib Saksamaa sulgeda Taani väinad ning Läänemeri jääks täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli alla. Ohumärgiks oli ka NL aktiviseerumine. Moskva pakkus Baltimaadele lepinguid, mille alusel loodaks Balti riikides NSV Liidu sõjaväebaasid, kuid need lükati tagasi. Seejärel hakkas NSVL õhutama Balti kolmikliidu loomist. 1934 kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule, mis nägi
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping ka USA ja Kanada kirjutasid alla, selle põhjal loodi OSCE. I IME 1987 II pleenum 1988 III suveräänsusdeklaratsioon 1988 (Eesti seaduste ülimuslikkus) IV Balti kett 1989 V Eesti Kongressi valimised 1990 II MS sillutasid teed: Berliin-Rooma telg 1936 (Saksamaa leidis liitlase) Müncheni 1938 (Saksamaa said loa hõivata Sudeedimaa, hiljem kogu Tsehhoslovakkia) [1925 Locarno (piiride puutumatus) kuid see ei sobi] Inglise-Saksa mereväeleping MRP 1939 [Briand-Kellog saab kõik lahendada läbirääkimise teel 1928] 4 väidet, mis iseloom Eesti majanduse arengut ülemaailmse majanduskriisi ajal: võitlus krooni devalveerimise pärast tööpuuduse plahvatuslik kasv väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks hindade langus (tegu oli ju ületootmiskriisiga) NLi Ülemnõukogu oli kahekojaline: et tagada liiduvabariikide huvide võrdsus samal ajal kui liiduvabariikide ülemnõukogud olid ühekojalised.
maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus Välispoliitika *Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia *Esimene häirekellaks oli 1935. aastal sõlmitud Inlgise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla *Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine *Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks *Mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelase püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni 33. Kultuurielu
SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarimaa ja okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni ❧ NSV Liidu ja Jaapani sõjaline konflikt Mongoolias ❧ Lääneriikide rahustamispoliitika (appeasement) Hispaania kodusõda 1936–1939
tegelikkuses süvendas olemasolevaid vastuolusid Suhted demokraatlike riikidega · Juba varemgi väheusutavana tundunud võimalus saada abi demokraatlikelt läänerikidelt muutus veelgi ebatõenäolisemaks · Üheks põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestis umbusaldust · 1935.aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis märku, et inglased on valmis jätma Läänemere piirkonna valitsemise Saksamaa ja Venemaa asjaks Suhted Venemaaga · Moskva oli ajutiselt loobunud maailmarevolutsiooni plaanidest ning ajas rahumeelse kooseksisteerimise poliitikat · Nõukogude liidrid püüdsid luua Saksamaa-vastast ühisrinnet ja kaasata sellesse ka Baltimaid liitumine ühega vaenupooltest halvendanuks Eesti suhteid Saksamaaga ja muutnuks ta võimalikuks rünnaku märklauaks.
küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse. vapsid -olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. vaikiv ajastu - on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Seda perioodi on kutsutud ka kodanluse diktatuuriks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda Inglise-Saksa mereväeleping - MRP -mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22.
2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia, Albaania. Seega oli Versailles'i lepingul põhinev ülemvõim Euroopas likvideeritud. KORDAMINE 1. Tähista ristiga järgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele maailmasõjale. Locarno konverents X Müncheni sobing Sunniti Tsehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest X Inglise-Saksa mereväeleping Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla laevastiku Briand Kellogi pakt X Berliin-Rooma telg Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia. Genova konverents X MRP see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut. 2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935
ohuallikateks * ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia * sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale * olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees * 1935 Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla * Venemaa aktiviseerumine Peamised ülesanded ja õnnestumised. ALATES 1918 Ülesanded: * iseseisvusele tunnustuse hankimine (Eesti asus seda taotlema juba 1918) * riigi julgeoleku kindlustamine Õnnestumised: * 26. jaan 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike (otsustav läbimurre) * 22. sept 1921 Eestist sai Rahvasteliidu liige * 1
fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks oli 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla. Veelgi suurema ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Neil aastail esitas Kreml mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks Moskvaga, rõhutades ühise Saksa hädaohu olemasolu, mille tõrjumiseks tuleb jõud ühendada. Nii pakuti Baltimaadele korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Balti riikides Punaarmee baasid. Eesti tõrjus kõik
Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berliini-Rooma telg), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks
Päts. Autoritaarne Eesti Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni tähe all, säilis kontroll elualade üle ja Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Riik aga sekkus majandusse jõuliselt, majanduslikuks eeskujuks oli plaanimajanduse süsteem. Palju tähelepanu sai tööstus, põllundus ning sellega ka rahva üldine heaolu suurenes. Välispoliitika Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks, suund oli uuel sõjal. Inglise Saksa mereväeleping andis mõista, et Läänemeri võidaks anda Saksa ja Venemaale. Seepeale Venemaa aktiviseerus, tahtis luua Eestisse oma sõjaväebaase 1934. sept kirjutati alla lepingule Balti Antant, mis pidi tagama Eesti, Läti ja Leedu tiheda väliskoostöö. Rakendati neutraliteedipoliitikat, kuid abilisi selle tagamiseks reaalselt ei olnud. 2. Uus Ärkamisaeg ÜHISKOND ÄRKAB Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986. aasta lõpul, kui avalikustati
Balti Liit. Taheti seda luua(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), kuid Poola ja Leedu vaheline konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping. Rahvusvaheline olukord teravneb: 1933. natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule. Kukkus läbi kaua ettevalmistatud desarmeerimiskonverents. Jaapan ja aksamaal ahkusid esiagu sealt ning hiljem ka Rahvasteliidust. Rahvasteliid oli mõttetu. 1935. sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õigus suurendada oma sõjalaevastikku. Nsvl tahtis Eestit Moskvaga lähendada ning Eesti keeldumise korral hakkas Balti kolmikliidu loomist õhutama.(leedu). See loodigi Igalt poolt ähvardas 1930ndatel oht, Eesti Läti ja Leedu kuulutasid end Skandinaaavia eeskujul neutraalseks. Kultuurielu 1925. loodi Kultuurkapital. Kultuurielu: professionaliseerumine, kutseühingute loomine, kultuurkontaktide laienemine.
+ 1,5% sakslased Linnastumine + 68,% maal + 31,5%linnalises asulad Hõivatus + 60% põllimajanduses + 18% tööstuses + 22 % ülejäänu teenindus, käsitöö jms Välispoliitika Eesti Vabariik oli tunnustatud eraldi seisva riigina, kuid de jure polnud teda keegi tunnistanud 1934.aastal Balti Antant + Mõju jäi väikeseks 1935.aastal Saksa-Inglise mereväeleping + Läänemeri jäi Saksamaa piirata, Inglismaa kuulutas, et talle see ei kuulu + Eestil jäi valida, kas Saksamaa või NL 1938.aasta kuulutab Eesti ennast neutraalseks (neutraliteedi kuulutmine) + Ei tahetud kumbagi poolt toetada, sest sel juhul Kultuur ja heaolu Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke Keskhariduse levik Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv
Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) Armee taastamine 1935 andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 Tulemused Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul. 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. Ettevalmistused sõjaks 1935 36 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% 1935. Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses.
1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film Esimene helifilm “Kuldämblik” Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. Vabariiklasi toetas NSV LIIT. Franco memorial Anšluss Märtsis 1938 liideti Austria SM-ga.
suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks · Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Välispoliitika · Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. · Esimene häirekell 1935.a Inglise-Saksa mereväeleping · Venemaa aktiviseerumine. · Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. · Neutraliteedipoliitika. · Saksamaale lähenemine, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. · Pärast teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. ______
Rahvusvaheline olukord teravneb taas Kriis sai alguse 1933a natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal, Hitler tõusis võidule ja kurss võeti Varsaillesi rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Rahvasteliit ei suutnud pingeid vaigistada ning Jaapan ja Saksamaa astusid liidust välja, ei suudetud likvideerida mitmeid revakonflikte. Eestile kujunes halvaendeliseks 1935a sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksale võimaluse suurendada oma sõjalaevastiku. Ohumärgiks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine, kus taheti Eestit tihedalt Moskavaga siduda. Järgnevalt hakkas NSVL rõhuma Balti kolmikliidu loomist. 1934 sep kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule, mis nägi ette tihedamat koostööd majanduse ja kultuuri vallas, samuti välisministrite regulaarseid kohtumisi poliitliste probleemide lahendamisel.
annaabi.ee 
