Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis

Eesti kui mereriik
Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum.
Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus . Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur .

Meri arhitektuuris
19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41.

Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus
Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal
Ehitatud sadama kaitseks.
Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana

Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980
Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall , Pirita tee.

Eesti kui mereriik – Kunst
Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus . Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased . 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint , kes maalis meremaale. Tema kõrgaeg oli 70ndatel . Tema maalides on ta kujutanud mere jõudu ja võimsust.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis #1

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MirjamToom Õppematerjali autor

merekindlus patarei patarei merekindlus mereriik

Sarnased õppematerjalid

docx

Merekultuur ja etikett

2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või tavamiljöö kujundamine meremehele omaseks, laiemas mõttes ka kultuuriväärtuste levik meritsi. Esimene merekultuuri ilming oli laevade vöörikaunistuste (vöörikujud) tegemine. (Usuti ka, et paljastatud käsivarte ja rindadega naisi kujutavad vöörikujud vaigistavad tormist merd.(respekt,äärmine austus mere suhtes) Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju(vöörikuju) Ilmselt Horatio Nelsonit kujutav käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg)

Merendus

rtf

Eesti kultuurilugu

idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena.

Kultuurilugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS

Maastikuarhitektuuri ajalugu

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“ (lesbilisest armastusest), 2008 „Puhastus“ (põhiteema 2 naise saatus II MS ajal ja järel), 2012 Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad tervitavad, tore, et kirjutatakse Eesti lähiajalugu; teisalt mitmed kirjanikut ütlevad, et väga ühekülgne ja liiga vägivaldne (Elma meelest pole). On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris. Tunnustused: „Puhastus“ – Soome kõrgeim kirjandusauhind Finlandia, 2009 Postimehe aasta inimene, 2010 Eesti Maarjamaa risti 4.klassi teenetemärk, Põhjamaade nõukogu auhind. 2011 abiellus itipoisiga. Gooti stiilis inimene.

Kirjandus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon.

Geograafia

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda 8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust

Turismiettevõtlus

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika